Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse Jonathan Wolff Jonathan Wolffi raamat annab hea ülevaate kogu poliitikafilosoofia kesksetest mõistetest, tutvustades ka suuremate mõtlejate (näiteks: Milli, Rousseau, Platoni, Rawlsi ja Nozicki) vaateid. Seda raamatut lugedes sain põhjaliku ülevaate erinevatest valitsusvormidest nagu näiteks liberalism, feminism, individualism, libertaarlus, kommunitaarlus, anarhism. Locke tuli välja mõttega, et loodusseisundit valitseb moraaliseadus, mida võiks teostada peaaegu iga üksikisik. Ta väidab ,et algselt oleme me külluse, mitte puuduse seisundis, ning vaikiva eeldusega, et inimestel on sageli otsene motiiv moraaliseadust järgida. Hobbes eksis aga arvates, nagu oleks äärmise puuduse olukord meie loomulik seisund, tema sõnul on inimesele loomupärane kaastunne või haletsus mis takistab sõja puhkemist,...
Sotsiaalpoliitiline filosoofia eksami kordamisküsimused Jonathan Wolffi ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" alusel vastused Sissejuhatus 1. Millised on poliitikafilosoofia küsimused? Laias laastus on neid kaks: ,,kes mida saab?" ja ,,kes selle üle otsustab?" Esimene seotud materiaalsete hüvede ning õiguste ja vabaduse jaotamisega (mille alusel peaks kellelegi midagi kuuluma/õigused ja kohustused olema). Teine seotud poliitilise võimu jaotamisega. Kellel peaks olema võim teisi käskida ja allutada neid karistusele. 2. Kas poliitikafilosoofia on normatiivne või deskriptiivne distsipliin
kohaselt on seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim seatud üksteist tasakaalustama ning on seega teatud mõttes vastandlike huvidega. See aga on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Filosoofia Teema: Anarhism Näidisküsimus: Mis mõttes on väide, et riik on kõigi inimestevaheliste tülide allikas, ise ennast õõnestav? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 46-48 Väide on iseennast õõnestav just seetõttu, et anarhistid väidavad, et inimloomus on piisavalt hea, et elada riigita ühiskonnas. Siin tekibki vastuolu, sest riik ei ole isegi mõjutav faktor inimestevahelistes tülides. Pealegi väide, mis sisaldab sõnu ,,kõik", ,,mitte ükski" ja muid sääraseid, on räige üldistus, sest kui leiame kasvõi ühe tüli, millesse riik ei ole sekkunud, on kogu väide väär.
Rakendatakse avatud (rohkem hääli kogunud kandidaat tõuseb erakonna nimekirjas ettepoole ning seega on suurem võimalus pääseda esinduskogusse) ja suletud (vahet pole palju hääli saab mingi kandidaat, sest esinduskogusse pääseb erakonna poolt nimekirja etteotsa valitud kandidaat) nimekirju. Filosoofia Teema: Platon demokraatia vastu Näidisküsimus: Kas nõustud Platoni põhjendustega? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/11-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 86-88 Ei nõustu, sest Churchill on öelnud, et demokraatia on halb valitsemisviis kuigi parim teadaolevatest. Demokraatia üks plusskülg on see, et kui valimised peaks võitma keegi ebasobilik inimene, vahetatakse ta mingi perioodi möödumisel välja või kõrvaldatakse ametist umbusaldusavalduse tõttu. Autoritaarsus aga annab nii-öelda loosiga rahvale mingi isiku, kes hakkab valitsemist korraldama ning see isik ei vahetu iga teatud aja tagant ning selle isikuga tuleb
eelkõige üldisi põhimõtteid, mida täiendavad mitmed erinevad seadused. Kõik riigi õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas. Põhiseaduse kehtestab seadusandlik organ või rahvahääletus. Põhiseaduse muutmine on raskem kui teiste seaduste ning nõuab enamasti erimenetlust. Filosoofia Teema: Feminism Näidisküsimus: Kas võrdsete õiguste poliitika tagab mõlemale sugupoolele võrdse elustandardi? Materjal: http://filosoofialeht.weebly.com/12-klass.html, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (J. Wolff) lk 215-219 Tagab, sest feminism on juba oma olemuselt arusaam, et mehe ja naise suhted peavad olema võrdõiguslikud. Feministid püüavad välja selgitada ebavõrdsuse allikaid ja leida võimalusi muutmaks ebavõrdseid olukordi, näiteks kaotada stereotüübid mis arvavad, et enamus med-õdesid on naised ning et enamus veoautojuhte on mehed. Tänu feminismile on naised saanud hääleõiguse ning õiguse lahutada näiteks abielu
bad, does one people rule the state, a few people or many people. There are many different ways to get political power. For example from nature, from force etc. There are also different views about naming forms of government, for example Platos and Aristotles. I also added Andrew Heywoods opinion, who is a political scientist. I personally think that it is really necessary to discuss that kind of things and young people should do it more and more. References: Jonathan Wolff "Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" pages: 15, 16, 20-22, 24-26, 32, 33, 47, 81-82. Conspectus about Paul McLaughlin's lecture - Introduction to Social and Political Philosophy Conspectus about Alar Kilp's lecture - Introduction to Political Science
tihti väidetakse. See isegi ei juhtinud anarhismi suunas. Rousseau' peamine eesmärk oli jõuda vabatahtliku allumiseni loodusseadustele. Vabadus ei olnud talle eesmärk, vaid kasvatusvahend. Samas oli vabadus tema jaoks lisaks kasvatuslikule ka filosoofiline kategooria, mis ilmselt tekitaski mitmeti mõistmist. 9 Kasutatud kirjandus 1. Jonathan Wolff - ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau 3. Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" 4. Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann - "A ja O filosoofia taskuteatmik" 5. Jüri Talvet, Peeter Torop, Jaan Unt ,,Maailmakirjandus I. Antiikajast valgustuseni" 10
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema ...
Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/John_Stuart_Mill „ John Stuart Mill ” http://www.utm.edu/research/iep/m/milljs.htm „ John Stuart Mill: Overview ”, Colin Heydt Mill, J. S. Vabadusest. Tallinn, 1996 Mill, J. S. Sir William Hamiltoni filosoofia kriitiline vaatlus. – Meos, I. Filosoofia põhiprobleemid. Tallinn, 1998 Palviste J. – Kerner, G. Kolm kuulsat filosoofi. Mill, Kant, Sartre. Eetikaprobleeme. AS Kuldsulg, 1996 Wolff, J. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. Tartu, 2005, lk 128-151 13
nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 14. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)? Kindlasti aitavad inimestel oma seisukohta kujundada ka ebatraditsiooniliselt, ent selgelt esitatud majandusnäitajad. Esmalt meenus mulle näide Jonathan Wolffi õpikust «Sissejuhatusest poliitikafilosoofiasse» (lk 162–165), kus ta refereerib hollandi majandusteadlase Jan Peni kirjeldust tulude jaotusest. Nimelt esitab ta Suurbritannia inimeste 1970. aastate tulude jaotuse kujuteldava paraadina, millest võtavad osa kõik, kes mingisugust palka saavad. See paraad on korraldatud tunni aja jooksul vaatajate eest mööduva hanereana, alguses need, kes teenivad kõige vähem, viimastena kõige suurema maksueelse tulu saajad. Kes teenivad keskmist palka, on keskmise pikkusega, kes kahte keskmist, on
põhiprobleemide süstemaatilise analüüsina või esimese ja teise mingi kombinatsioonina. Käesolev kursus on üks võimalik kombinatsioon esimestes loengutes ajalooline esitusviis, hilisemates loengutes ja seminarides valdavalt süstemaatiline. Kirjandust Arthur C. Danto. Ühendused maailmaga. Filosoofia põhimõisted. HL, 2000 Bryan Magee. Filosoofia lugu. Varrak, Tallinn, 2000 Jonathan Wolff. Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse. TÜ Kirjastus, 2005 Poliitika ja valitsemise alused. Kõrgkooliõpik. TLÜ, 2011 Esa Saarinen. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Avita, 1996 Simon Blackburn. Oxfordi filosoofialeksikon. Vagabund, 2002 Peter Kunzmann, Franz-Peter Burkard, Franz Wiedmann. A ja O. Filosoofia taskuteatmik. EEK, 2004 Antiikaja poliitilised õpetused. Sõna poliitika pärineb vanakreekakeelsest sõnast polis, mis tähistas Antiik-Kreeka linnriiki,
olid alati eraldi, kuid toimisid koos), mille liikmed tõlgendasid maailma läbi müüdi, läbi religiooni. Näiteks kogukonna toit sõltus kapriissest ilmast ja loodusjõududest, midagi arutleda suurt suujuures ei olnud. Tekib ka riik. Esimesed inimeste ühendused olid linnalistes struktuurides, polistes. 1 Varem kasutati mõistet poliitiline filosoofia. Nüüd on nt raamatu Jonathan Wolff, Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse (2005) tõlgid kasutanud sõna poliitikafilosoofia. Analoogiline mõiste on nt ka religioonifilosoofia (mitte religioosne filosoofia). Kuid mõiste teadusfilosoofia kasutus õigustaks ka mõiste poliitfilosoofia kasutamist. Mina kasutan läbisegi. Ehkki kaldun pooldama "poliitikafilosoofiat", pole see tänini veel kuigi laialt kasutusel. 2 2
annaabi.ee 
