Grand Master Flash, jne. Paljude räpiartistide hüüdnimed võivad vihjata nende `tänavatarkusele', külmaverelisusele või ka võimule: LL Cool James(Ladies Love Cool James), Cool Moe Dee, Queen, D-Nice, Guru, Mc Lyte, Ice-T, Boss, King Sun, Sir Mix A Lot, jne. Muidugi esineb ka eneseiroonilisi nimesid nagu Beasty Boys, Too Short, Fat Boy Slim, N.W.A(Niggas With Attitude). Kolmas räpikultuuri stiili määrav tunnus on kasutatav keel, sest räp, nagu enamus afro- ameerika muusikastiile, paneb suurt rõhku sõnalisele sõnumile. Räpilaulude sõnad tegelevadki probleemidega, millega üks mustanahaline getost pärit noor peab silmitsi seisma: AIDS, narkootikumid, vägivald, ühe vanemaga pered, töötus, rassistlikud eelarvamused, getode masendav olukord, tõenäosus vanglasse sattuda, jne. Vastupidiselt näiteks bluusilaulude sõnadele on räpitekstid agressiivsemad, elujõulisemad ja väljapoole suunatumad
jne. Paljude räpiartistide hüüdnimed võivad vihjata nende `tänavatarkusele', külmaverelisusele või ka võimule: LL Cool James(Ladies Love Cool James), Cool Moe Dee, Queen, DNice, Guru, Boss, King Sun, jne. Muidugi esineb ka eneseiroonilisi nimesid nagu Beasty Boys, Too Short, Fat Boy Slim, N.W.A(Niggas With Attitude) Sõnade väljendus Kolmas räpikultuuri stiili määrav tunnus on kasutatav keel, sest räp, nagu enamus afroameerika muusikastiile, paneb suurt rõhku sõnalisele sõnumile. Räpilaulude sõnad tegelevadki probleemidega, millega üks mustanahaline getost pärit noor peab silmitsi seisma: AIDS, narkootikumid, vägivald, ühe vanemaga pered, töötus, rassistlikud eelarvamused, getode masendav olukord, tõenäosus vanglasse sattuda, jne. Vastupidiselt näiteks bluusilaulude sõnadele on räpitekstid agressiivsemad, elujõulisemad ja väljapoole suunatumad
MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 12. Swing (kolmekümnendad) lk. 16
mida saadavad kitarr(id), bass ja trummid on rock muusika olnud läbi aastate üks populaarseimaid muusika alaliike.Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock `n' roll, mis on ka tänapäevasele rock muusikale alusepanija. Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust muusikast erinevaks teevad. Valisin selle teema eelkõige oma enda huvi tõttu rock muusika vastu ning kuna rock on muutumas tänapäeval üha populaarsemaks siis loodan ka ,et teistelgi on
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker
jooksnud). saa, ning off-beat (trummiga rõhutatakse rõhutut lööki). Vokaalmuusika ei ole nii ere, kui Töölaulud on kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Aja jooksul tekkisid instrumentaalmuusika. Esikohal on rütm, laulud on primitiivsed. Laulud antifoonilised (solisti ja koori erinevates olukordades aafrika töölaulu ameerika teisendid: plantation songs (istandustelaulud), chain vastandamine), koor algab enne kui solist lõpetab ning tekib mitmehäälsus, sest kumbki on erineva
keeld mängida seda laulu raadios, käsk heliplaadifirmadele hävitada kõik matriitsid mainitud lauluga. Kuid siiski laul säilis. Peale sõja lõppu laulis Lale Andersen seda endise eduga.) Alates kuuekümnendatest on enamus lööklaule võrsunud rock- muusikast. Lööklaule on alati loodud teadlikult, arvestades valitseva enamuse maitset, et oleks kindlustatud edu ning koos sellega ka turg. Lööklaul vastab nii sõnade (ka moesolevad väljendid), m eloodia, rütm i kui ka harm oonia osas m om endi “norm idele”. E t läb ilöök oleks kindlam, koolitatakse vastavaid lauljaid. Nii mõnegi staariim age’i on loonud produtsent, kes taipab, m ida vaja teh a, et laulja “m üüks”. Ja kui laulja “m üüb”, on k a laulu edu kindlustatud. Lööklaule on tulnud ja läinud, mõned neist on jäänud, saanud “evergreenideks”, m is on aastaküm n ete järelgi hin natud. N äiteks biitlite -“Y esterday”, “M ichelle”, “A ll M y L ov ing”; J
3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohutustehnikast, hea palk, Alan Lomax- säilitas töölaulude kultuuri. Järgmised muusikastiilid mis tekkisid oli Spirituaal ja Gospel. Spirituaal on Ameerika neegrite keskel sündinud vaimulik laulumuusika, mille tekst on võetud piiblist. Muusikaliselt on saanud mõjutusi protestantide muusikast+ Euroopa ja Aafrika folkloor. Spirituaalide tekstid on tulevikku suunatud ja helged. Jumal ei ole keegi keda peab kartma , nende jaoks oli ta heatahtlik vanamees, kellega suheldi võrdle võrdsega. · Iseloomulikud jooned: · Tekst on pärit piiblist · Koori ja eeslaulja vahetumine (antifoonia)
elektrikitarr, -basskitarr, -orel või -klaver." Praktika näitab, et erinevused, mis mängivad rolli rock-muusikutele ja fännidele on ideoloogilised. Rock arenes väljendiks, mis eraldab kindlad muusikatoomise ja kuulamise meetodeid ja nende kasutajaid nendest, keda seostatakse popmuusikaga. Sellel oli aga heliga vähem pistmist kui suhtumisega. Aastal 1990 defineerisid briti õigusorganid popmuusika kui ,,kogu muusika, millele on iseloomulikud tugev rütm (beat) ja esinemisel toetumine elektriliselt võimendatud tehnikale". See aga tõi kaasa laialdased vastuväiteid muusikatööstuselt, kuna selline defineerimine ei austanud selgeid sotsioloogilisi erinevusi popmuusika (singlipõhine muusika, mis on suunatud teismelistele) ja rock-muusika albumipõhine muusika täiskasvanutele) vahel. (TNEB vol 26 2003 lk 830, 831) Rokkmuusika on 1960. aastail tekkinud levimuusika liik (EKSS 2009), mille tunnused on:
PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Laur Juhan Luuk Eesti levimuusika 80ndatel Aastatöö Tertia aste Juhendaja: Mati Põdra 2 Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................4 1.Eelnenud kümnendid eesti muusikas............................................................................................5 1.1.Kujunemine...........................................................................................................................5 1.2.Kahekümnendad aastad.........................................................................................................5 1.
PBLM – Punalipulise Balti Laevastiku Maja RR – Rahvusraamatukogu SMF – Saaremaa Muuseum/Arhiivraamatukogu TMM – Teatri- ja Muusikamuuseum TÜAM – Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseum VM – Viljandi Muuseum Kuna käesolevas uurimuses on vaja sageli käsitleda orkestrite koosseise, on operatiivsuse ja ülevaatlikkuse huvides neil puhkudel üldjuhul kasutatud alljärgnevat lühendite süsteemi: Keelpillid: v – viiul, cel – tšello, kb – kontrabass, k – kitarr, bž – bändžo Puhkpillid: fl – flööt, cl – klarnet, s – saksofon (kasutatud mitmuse tähenduses, või juhul, kui ei teata täpselt, millist pilli isik mängis), ss – sopransaksofon, as – altsaksofon, ts – tenorsaksofon, bs – baritonsaksofon, tr – trompet, trb – tromboon, sph – susafon, tb – tuuba Löökpillid: dr – trummid, vib – vibrafon Klahvpillid: kl – klaver, ak – akordion vok – laul 9 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
