LOODUSRAHVASTE MUUSIKA: Rituaalide keel krgemate judude ja vaimumaailmaga suhtelmiseks. Loodusjudude mjutamine lbi laulu ja tantsu. Lindude ja loomade keel matkimine jt VANADE KRGULTUURIDE MUUSIKA: Muinas- Egiptus eKr, Mesopotaamia eKr, India eKr, Hiina eKr, Araabia pKr, Mehhiko pKr (Muusikal philiselt kuluusliku funktsioon, klas ka tantsu, vistluste, smaaegade saateks, kutseliste muusikute seisus.) VANA KREEKA MUUSIKA: Muusikal , poeesial ja tantsul vga thtis koht. Muske. muusade kunst- lauldse ette kantud luule. Muusikuid ja poeete peeti jumaliku andega prohveteiks- muusika oli jumalikku pritolu. Muusikateooria ksitleb helisid selgeis Seostes arvudega . muusika peegeldab kogu maailmakorraldust. ESIMESTEKS MUUSIKUTEKS PEETI ZEUSI POEGI: Apollon muusade juht, Amphion lramng, Dionysos veini-ja viljakusejumal(puhkpill)476 keskaja algus. Rooma sai lnekiriku keskuseks. VAIMULIK MUUSIKA:
Kirjandus on kujutav. Kirjandus loob terveid maailmu, mis paistavad reaalsed, nendesse sukeldudes. Meie käime kaasas teoste aja ja tegelastega, tunneme kaasa, jagame nende tundeid ja elamusi. Kirjandus võib saata lugejat kaugesse minevikku ja samuti fantastilisse tulevikku ning mõlemal kohal tunneb lugeja ennast nagu praegusel hetkel. Sooviks eraldi rõhutada poeesiat. Poeesia omab rütmi, mille abil seonduvad sõnad muusikasse. Poeesial on selline muusikaline harmoonia, mis edastab selliseid värve ja emotsioone, millega ei saa mõnikord isegi proosa hakkama. Kui tegemist on poeesiaga, siin omavad sõnad kõrgust ja kestvust, varjundeid. Just poeesias avaldub kirjanduse tõeline kunstipotentsiaal. Kokkuvõtteks tahaks öelda, et kirjandus võtab endasse kokku paljude teiste kunstiliikide omapärasid, kujunedes eraldiseks ainulaadseks kunstiliigiks. See on võimeline joonistada pilte, mängida meloodiaid ja näidata kujusid
Olulised on ka C.Monteverdi ooperi töötlused. n:orpheus ja Ariadne kogub inspiratsiooni avalikest lõbustasutustest: baarid,lokaalid, kus kuuleb vintis muusikuid O elutööks 3osaline lavakantaat Triomfi. Carmina Burana on selle triloogia I osa, kõige kuulsam, koosneb proloogist ja 3st ulatuslikust pildist vastavalt "Varakevadel" ,,Kõrtsis" ja ,,armuõnn", need jagunevad veel stseenideks. II kantaat Catalli Burana(põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial I saj eKr) III kantaat antiikaja pulmatseremoonia Triomfi di Aphrodite, viimases huvitav koosseis: koor, mõned solistid, 4klaverit, löökpillid O ettekannete juures näeb suurt vaatemängu, efektid, kostüümid, dekoratsioonid valgus- ja püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Sümf "kasvuhooned", sümf poeem "Monna Vanna". Olulised Monteverdi töötlused "Orpheus" ja "Ariadne".Muusika pedagoogika alaseid teoseid arvukalt igale vanuseastmele. Elutööks on 3osaline lavakantaat "Trionfi". 1847 "Carmina Burana", see on kõige kuulsam osa. Koosneb proloogist ja kolmset ulatuslikust pildist: "Varakevadel", "Kõrtsis", "Armuõnn" need jagunevad stseenideks. Kantakse ette lma vaheajata. 2osa "Catulli Carmina" 1943. põhineb Rooma poeedi Catulluse poeesial. 3osa "Trionfi de Aphrodite" 1951 viib meid antiikaja pulmatseremoonia juurde. Orff on valinud ökonoomse esitajate koosseisu: koor, solistid, 4 klaverit ja löökpillid. Hiljem seab klaveripartiid orkestrile. Orff nägi kantaatide esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu, tantsude, effektsete kostüümide, dekoratsioonide näol. Valgus ja büroefektid. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa! Ei leia mina iial teal, see suure laia ilma peal, mis mul nii armas oleks ka,
ka heliloojatest. Vanaaja muusik oli samaaegselt nii helilooja, luuletaja, laulja, pillimees, dirigent või ka tantsija. Vanakreeka muusika Vanaaja muusika saavutas kõige täiuslikuma kuju antiikses kreeka kultuuris. (Vanakreeka kultuuri tuntakse põhjalikumalt alates 8. sajandist eKr, kõrgajaks peetakse klassikalist ja hellenismi aega 5. sajandist kuni Rooma vallutusteni 146. aastal eKr ja sellele järgnes Rooma impeeriumi aeg kuni 395 pKr.) Muusikal, poeesial ja tantsul oli vanakreeka kultuuris väga tähtis koht. 5. sajandiks eKr kujunes välja mõiste musiké - muusade kunst ehk muusika. See mõiste on täna laiema tähendusega, kuid kreeklased pidasid muusikaks ainult lauldes ettekantud luulet, poeesia ja muusika olid lahutamatud. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste meelest jumaliku andega prohvetid. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. Kujutav kunst oli pigem
koondati ka orkestriteteks. Vanade Lähis-Ida kultuuride muusikat pole põhjust kristliku Euroopa muusikatraditsioonidega päris otseselt siduda, kuid vana kreeka-rooma kultuuri, Vahemeremaade muusikapraktika ja muusikaõpetuse vahendusel on ta sellele siiski oluline eelaste. VANAKREEKA MUUSIKA Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht ning selle kultuuri klassikaliseks ajajärguks (5. saj e. Kr) kujunes välja kreekalik mõiste MUSIKĒ (muusade kunst), mis on üsna erinev sellest, mida meie muusika all mõistame. See hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses – musike on lauldes ettekantud luule, mis kreeklaste jaoks tõusist tõeliselt jumalike kõrgusteni. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks jumaliku andega prohvetid,
Dionüüsoslik ekstaatiline ja meeleline KAKS ALGET MUUSIKAS Kultusmuusika oli seotud ka looduse ürgjõu ja veinijumala Dionysosega Apollo pilliks oli lüüra ning muusikat iseloomustati kui mõistusepäraselt korrastatut Dionysose pilliks oli aulos ning muusikat iseloomustati kui ekstaatilist ja meelelist Müütide järgi jäi nende kahe muusikalise alge omavahelises võistluses Apollon alati peale VANAKREEKA PILLE ÜHENDKUNST MUSIK Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena Termin musik tähendab lauldes ettekantud luulet ning ainult seda peeti tõeliseks kunstiks Kujutavasse kunsti seevastu suhtuti kui käsitöösse Vana-Kreekas peeti muusikut jumaliku andega prohvetiks Lahutamatu seos poeesiaga määrab kreeka muusika omapära. Rütm muusika põhialus , lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest . Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. NELI AJAJÄRKU KULTUURIS Arhailine 8.-6.sajand eKr
Vana Egiptus · Vana Egiptuses oli rikkalik instrumentaarium · Tuntumad pillid olid: kinnor, sofar, harf, topeltsalmei, topeltvile. · Teadaolevalt tegutses Egiptuses ka orkester, nn. Tempiorkester, kui oli esindatud suuem osa sel ajal olemasolevatest pillidest. Vana Kreeka · Sõna muusika tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, mis tähendab muusade (kunstide ning teaduste jumalannad) kunsti. · Vanakreeka kultuuris oli muusikal, poeesial ja tantsul eriline koht ja neid nähti ühtsena · Muusikuid sõjas ei tapetud. Neli ajajärku kultuuris: · Arhailine (8-6 saj ekr) · Klassikaline (5 saj 330 ekr) · Hellenistlik (330 146 ekr) · Rooma võimu ajajärk (146 ekr 395 pkr) (Rooma riigi jagunemine). Arhailine: sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Kujunes välja reeglite kogum ehk nomos, mida
Kamo no Mabuchi - oli 18 saj. kirjanduskultuuri eeskuju. Tegemist poeediga Edo ajastul. Ta oli kindel, et kui ülem klass naudib luulet, siis teeb seda ka alam klass. Esseedekogumikus Man`yshk innustas kirjutama Man`ysh vaimus luuletusi, et nii taaselustada vana aja loomulikku meelelaadi. Klassikalise keele kaudu oli võimalik mõista jaapanlase tõelist südant (magokoro). 1764a - Ka`i k ja 1765a- Kokuik (meie maa mõtteviisid-Hiina traditsioonide vastu). Leidis, et poeesial peaks olema roll valitsemisel. Poliitiline kasu tuleneb luule võimalusest väljendada inimeste sügavamaid tundeid. ''Thoughts about poetry'' (Kunagi ammu ole Jaapani keel lihtne ja puhas...Hiina ja India ''babbeling words''...rikkusid kõik ära. Be aware of womens poetry) Motoori Norinaga - õpetlane kokugakus Edo perioodil. Mabuchi õpilane. Poeesia elegants Kokinsh`s. Mehisus luules pärit Hiinast. Sihiks mono no aware (paatos), mis avaldub eriti Genji monogatari`s.
maise elu idealiseerimine (isegi jumalad olid inimesed) objektiivne suhtumine ümbritsevasse (Kreeka kauni maana näis olevat määratud andma inimesele õnne ja seal oldigi õnnelikud. Idealiseerides välist maist elu unustati ära vaimne, sisemine ilu; ka muusika oli väliselt kaunis. Olulised polnud seesmised meeleolud ega elamused) hinge ja ihu harmoonia (sümboliks hästi häälestatud lüüra) Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi osana ühiste väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste – musike. Sõna „muusika“ tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed – jumaliku andega prohvetid
Vanakreeklaste maailmavaate, kunsti ja muusika põhimõtteks olid: * maise elu idealiseerimine (isegi jumalad olid inimesed) * objektiivne suhtumine ümbritsevasse (Kreeka kauni maana näis olevat määratud andma inimesele õnne ja seal oldigi õnnelikud. Idealiseerides välist maist elu unustati ära vaimne, sisemine ilu; ka muusika oli väliselt kaunis. Olulised polnud seesmised meeleolud ega elamused) * hinge ja ihu harmoonia (sümboliks hästi häälestatud lüüra) Muusikal, poeesial ja tantsul oli kreeka kultuuris väga tähtis koht, kus muusikat vaadeldi osana ühiste väljendavate kunstide rühmast. Kujunes välja tüüpiliselt kreekalik mõiste musike. Sõna ,,muusika" tulenebki sellest kreeka keelsest sõnast ja tähendab muusade kunsti. See on lauldes ettekantud luule, kus muusika teenis poeesia huvisid ja ainult seda peeti tõeliseks kunstiks. Muusikud ja poeedid olid kreeklaste jaoks väga hinnatud inimesed jumaliku andega prohvetid
viiteseost, mis aitavad märki tõlgendada: a) selektsiooni puhul märk suhtes koodiga (mäluga), b) kombinatsiooni korral märk suhtes kontekstiga, st teatud asend suuremas kontekstis. Igasuguse teate koostisosad on kindlasti seesmises seoses ühendatud koodiga ja välises seoses teatega Jakobson "Poeetiline funktsioon projitseerib ekvivalentsuse printsiibi selektsiooni teljelt kombinatsiooni teljele." "Sarnasus valitseb külgnevuse üle, poeesial on läbivalt sümbolistlik, polüsemantiline olemus/.../ Väljendudes tehnilisemalt: iga segment on sarnasus. Iga metonüüm on metafooriline ja igas metafooris on metonüümia varjund". (Hawkes) Poeesia/proosa ja metafoor/metonüümia Poeesiale paneb aluse sarnasuse printsiip; ridade meetriline parallelism või sõnade riimimise kõlaline ekvivalents tekitab küsimuse semantilise sarnasuse ja kontrasti kohta.
annaabi.ee 
