Ebademokraatlikud organisatsioonid (nt armee) omavad suurt ühiskondlikku kontrolli riigivõimu üle. Õigusriigi tunnused Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim üksteisest lahutatud. Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levimisele. Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. Põhiseadus Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus- riigi kõrgeim seadus Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel paljud/ sajad erinevad tavalised seadused
Valitsust nimetati Riiginõukogu, eesotsas Zhou Enlai Kõik nad olid ka HKP Poliitbüroo liikmed. HKP-s oli ca 7 milj. inimest, neist 70% talupojad. 1956.aastal toimus HKP VIII kongress, mis kavandas Hiina edasist arengut (tegelikult olid otsused isegi võrdlemisi realistlikud). Samas tehti ka ettepanek forsseeritud edasiminekuks ja uueks hoobiks maosimivastastele . Loosung: "Las õitseb sada lille, las võistleb sada koolkonda" oli sisuliselt üleskutse pluralismile, vabadele mõtteavaldustele. Selle peale läks lahti küllaltki massiline Mao kriitika. Mao aga teatas, et õitseda võivad vaid healõhnalised lilled ja ülejäänud tuleb välja kitkuda. Nii tehtigi õitsema jäid vaid "maoistlikud lilled". Samal ajal anti välja ka määrus tööga ümberkasvatamise kohta --> loodi laialdane sunnitöölaagrite võrk. Page 6 of 1 Suur hüpe ja selle tagajärjed 1950
Õigusriigi sümbol-õigusjumalanna-üldine õiguskord kehtib võrdselt kõigi suhtes. Õigusriigi tunnused: a)Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon ehk põhiseadus) b)Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes c)Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes d)eksisteerib võimude lahusus-seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on 11 lahutamatud e)Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele f)Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest Põhiseadus: Demokraatliku riigi/õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus ehk riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletakse riigikorraldus. Kõik riigis vastu võetud õigusaktid peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse kehtestab kas seadusandlik organ või rahvahääletus. 1215.a Suur vabaduskiri e ,,Magna Charta Libertatum". Esimene põhiseadus hakkas kehtima 21
tasandil on elutu loodus, nendest ülespoole täpsemad ja lõpuks inimene. Metafüüsika ,,substantsid" (kõigi asjade ja nähtuste jääv alus) on tegelikkuse väikseimad põhiühikud. Leibnizi arvates peavad nad olema jagamatud. Järeldus : Substants on vaimne e. hingeline alge. See on kartesiaanlik arusaam, et oma minasus väljendab midagi keskset. Leibniz järeldab, et substantse on palju ja avab sellega ukse metafüüsilisele pluralismile vastandina Spinoza monismile. Leibnizi olulisim veendumus: ,,Tegelikkus koosneb ühikutest, üksikutest individuaalselt eksisteerivatest osakestest. Tegelikkus ei ole oma äärmistel piiridel mingi hägune ja kõikehõlmav mass, millesse upub kõik individuaalne.". 6. Intuitivistlik tunnetusteooria(H.Bergson) Iga ehtne metafüüsika põhineb mõnel põhielamusel, mõnel enam-vähem konkreetsel
ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist. Vastavalt võimude lahususe põhimõttele:
vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. Võimude lahusus ja tasakaalustatus. peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema üksteisest eraldatud. Võimude lahususe põhimõte tagab riigivõimu teostamisel tõhusama tööjaotuse ning sellega üritatakse vältida võimu koondumist ühe isiku või institutsiooni kätte ning võimu kuritarvitamist. Vastavalt võimude lahususe põhimõttele:
Surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu. Õigusriigi tunnused: 1. Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon ehk põhiseadus) 2. Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes 3. Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. 4. Eksisteerib võimudelahusus: seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. 5. Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabal levitamisele 6. Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tahaajamine riikliku omavoli eest. Põhiseadus. Riigi kõrgeim seadus on põhiseadus. Kõik riigis vastuvõetud seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Põhiseadust on keeruline muuta, sest ühiskond peab olema stabiilne ning kõik teised seadusid on kooskõlastatud põhiseadusega. 1215 võeti vastu Inglismaal suur vabaduskiri, see kujutas endast seda, et kuningas pidi arvestama ka aadelkonna ja kirikuga.
Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2. Põhiseadus: Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus – riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised põhimõtted, siis seda täiendavad veel
riigivõimu. Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 3.2. Põhiseadus: Demokraatliku riigi / õigusriigi alusdokumendiks on põhiseadus riigi kõrgeim seadus. Põhiseadusega määratletatse riigikorraldus, riigivõimu ja üksikisiku suhted, õigusloome alused jm. Kuna põhiseadusega kehtestatakse ainult üldised
Uuem pluralism- tähtsad on vabad regulaarsed valimised, mille tulemusi mõjutavad pol. parteid ja survegrupid. Eliiditeooria- rõhutab väikeste gruppide poolt oma huvide realiseerimist. Võim on koondunud väikesearvulise eliidi kätte, kusjuures võimul on omadus kulmuneeruda. Marksism- rõhutab majanduslikke faktoreid ning riiki kui klassihuvide kaitsjat. Marx- kapitalistlik riik on vahend kodanluse klassi käes on huvide koostamiseks. Vastandub nii pluralismile kui elitismile. Korporatism- rõhutab majanduslikke faktoreid ja korporatiivsete gruppide huve. Korporatism on esindusvorm (aluseks funktsionaalne esindus). 11. Kes on klassikalised eliiditeooria autorid ja millised on nende põhiväited? Mosca- jagab ühiskonna valitsevaks ehk poliitiliseks klassiks ja valitsetavaks klassiks ning massiks. Ta väidab, et enamuse valitsust pole võimalik hoida ülal vastutegutsemisega vähemusele. Vähemused valitsevad enamust isegi demokraatias, kuna
Õigusriigi tunnused: a) Riigivõimu piirab põhiseaduslik alusdokument (konstitutsioon e põhiseadus). b) Ühiskondlikke probleeme lahendatakse vaid seadusandlusest lähtudes. c) Seadused kehtivad ühesuguselt kõigi ühiskonnaliikmete suhtes. d) Eksisteerib võimude lahusus- seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim on üksteisest lahutatud. e) Õigus arvamuste pluralismile ja nende vabale levitamisele. f) Eraomandi kaitse ja kodanikuõiguste tagamine riikliku omavoli eest. 12. Kuidas on seotud õigus ja poliitika? Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks
annaabi.ee 
