Kõrgsurvepumba jahutamine Süsteemi pidev õhutamine 1...3,5 bar Elektriline etteandepump Mehaaniline etteandepump Ühepoolne etteandepump Kahepoolne etteandepump Käsipump Süsteemi varustamine kütusega peale hooldus- ja remonttöid Süsteemi varustamine kütusega peale paagi tühjakssõitmist Süsteemi õhutamine Kuumades tingimustes töötav kütusefilter Õhumullide eemaldamine lisatagasivoolu kaudu Rivikõrgsurvepump Pihusti rõhk kuni 1350 bar-i. Plunzeri, hülsi tolerantsid väga väikesed vahetatakse ainult koostuna. Käitatakse sünkroonselt väntvõlliga Plunzer-hülss koost Plunzeri käik on konstantne Sissepritsitava kütusekoguse muutmine vedrukujulise (heeliks) soone abil plunzeri pööramine ümber oma telje. Määrdesoon Tööpõhimõte Sissepritsekoguse muutmine Eraldiseisva õlitussüsteemiga rivipumba plunzer Erinevad plunzeri ehitused Üleandeklapp Asetseb pumbakambri ja kõrgsurve toru vahel. Ülesanne:
Teostame alljärgnevalt: 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2. Käivituskang pannakse asendisse STOPP 3. Käsikangiga pumpame KKP kõik pumbad järiekorras läbi. Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on märk sellest, et pump ei seisa 0 asendis Reguleerida tuleb neid pumpi millised oli raske pumbata, selleks keerame lahti kütuset kahvel – hoova kruvi ja nihutame kahvel – hooba ja pöörame plunzeri 0 – asendisse, keerame kruvi kinni ja kontrollime kohe uuesti 0 – asendit. Karl-Markus Pabos 15.LM
et oleks võimalik hammasvõõd puksil põõrata ja seda tänu hammasvõõl oleva pingutus/kinnitus kruvile). Hammasvõõ on hambumises hammaslatiga, ning hammasvõõ telgpidisel mliikumisel pannakse ümber oma telje põõrlema põõrataspuks koos temaga ühenduses olev plunžer. ERINEVAT TÜÜPI KKP KASUTUSALAD • PLUNZERI ALGMOMENDIGA RERULEERITAV PUMP: • Kasutatakse destilleeritud kütustel töötavates reveseeritavates peamasinates, millised töötavad erinevatel reziimidel; koormuse vähenemisega vähendatakse kütuse hulka ja seega kütuse sissepritse nurka. • Puuduseks on plunzeri aeglustuv liikumine aktiivkäigu lõpus, mis võib põhjustada kütuse ebabiisava kvaliteedi kõigil mootori põõretel.
soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul
soojendavad silindritele antavat õhku enne külma mootori käivitamist, käivitamise ajal ja ka natuke aega pärast seda. Tänu sellele käivitub mootor kiiremini, külm mootor töötab vaiksemalt ja heitgaasid on väiksema toksilisusega. Kõrgrõhu pump Kõrgrõhu pump tekitab vajaliku kütuserõhu kõrgrõhu latis. Ajamivõll saab oma pöörlemise gaasijao-tusmehhanismi ajami hammasrihmalt. Kütus siseneb kanali (1) kaudu ja antakse kõigi kolme plunzer-paari juurde. Plunzeri allaliikumisel siseneb kütus läbi plaatklapi (6) hülssi ja plunzeri ülesliikumisel surutakse läbi kuulklapi (7) välja ning läbi väljalaskekanali (3) kõrgrõhu latti. Rõhuregulaatorit (4) juhib mootori juhtarvuti ning rõhku hoitakse vastavalt mootori koormusele ja väntvõlli pöörlemissagedusele kuni 1350 bar´i. Mõningatel kergematel koormustel, näiteks mäest allasõidul, võib pumba tootlikkus osutuda liiga suureks ning sellisel juhul
· Ülanukkvõllidega: OHC(overhead camshaft) mõnikord ka SOHC(single overhead camshaft) · Kahe ülanukkvõlliga DOHC(double overhead camshaft) mootorid 1. Nukkvõll 2. Reguleerseib 3. Vedrutaldrik 4. Tõukur 5. Vedru 6. Klapisääre tihend 7. Klappijuht puks 8. Sisselaskeklapp 9. Klapipesa 10. Väljalaskeklapp Hüdrotõukur: 1. Tõukuri korpus 2. Välimine plunzer 3. Sisemine plunzer 4. Kuulklapp 5. Sisemise plunzeri tagastusvedru 6. Kuulklappivedru Klapi osad ja kinnitused 1. Poolitatud lukustuskoonus 2. Vedrutaldrik 3. Klapivedru 4. Klapp 5. Klappisääre tihend 6. Klapi juhtpuks 7. Klapipesa s-soveldatud pinnaosa laius klappipea tööpinnal hüdrokombensaator nookuri juures Tõukur vahendab nukkvõlli nuki liikumise klappile.Kõrvuti tavatõukuriga on kasutusel ka hüdrotõukurid.Nende eeliseks on see et mootori kasutusaja jooksul ei ole vaja enam klappide paisumisepilu regueerida.
2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED 1. Filtrite ummistumine 2. Separaatorite ummistumine 3. Pihusti otsiku nõelklapi ebatihedus 4. Nõelklapi kulumine, liikumine takistusega, kinnikiilumine 5. Rõhu langus pihustusprotsessi algfaasis 6. Pihustiotsiku sulamine 7. KKP täppispindade kulumine 8. KKP kütuse etteande ebaühtlus 9. KKP plunzerpaaride haardumine, pinnakriimustused ja plunzeri kinnikiilumine 10. Sette teke tankides ja soojendites Kütuse kõrgsurvesüsteemis esinevad rikked on seotud peamiselt raskekütuste kasutamisega. 4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE Üheks tähtsamaks võimalike rikete ennetamiseks on laeva kütusesüsteemi kõigi elementide regulaarne hooldamine, tehnilise seisukorra kontroll ja nende töös esinevate ebanormaalsuste kõrvaldamine (kütusemahutite perioodiline
treitud rida peeneid pilusid, mis üksteise järel moodustavad keskkonna paisumiskambrid. Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid (hülss ja plunzer), kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001...0,002 mm. Selliseid plunzerkolviga pumpi kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades. - vähemtäpse töötlusega varbkolvid. Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk, mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga. Plunzer e
kolvid liiguvad väljapoole ja imevad vedelikku imitorust silindrisse. Kui juhtkang on keskasendis puudub kolvi käik ja pumba tootlikkus on 0. Pumba mahuline kasutegur on vahemikus 0,5 - 0,98 Mahulist kasutegurit võivad mõjutada kulumisel tekkivad lekked ja pumba mittetäitumine, sest pumbad on kiirekäigulised ja pumbatavad vedelikud võivad olla viskoossed õlid . Hüdrauliline kasutegur ligilähedane ühele, Mehaaniline kasutegur vahemikus 0,4 - 0,85 arvestab hõõrdumisi plunzeri ja rootori vahel ja liuguri ning juhtvõru vahel Üldine kasutegur η = 0,4 - 0,85 Kasutavatel pumpadel silindrite arv i = 7 -9- Rõhk p= 12 -30 Mpa Pöörete arv n= 550 - 1200 p/ min . Toodetakse nii muutuva tootlikkusega kui ka statsionaarse tootlikkusega radiaalkolbpumpi. Kasutusalad laevadel . Hüdraulilistes rooliseadmetes hüdraulilise roolimasinana . Hüdroseadmetes õlipumpadena. Laevapardaseadmete hüdromootoritena. TSENTRIFUGAAL PUMBAD
moodustavad keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk-järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) , kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001...0,002 mm. Selliseid plunzerkolviga pumpe kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades. - vähemtäpse töötlusega varbkolvid. Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk , mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga.
keskkonna paisumiskambrid . Kolvi survekäigu ajal satub vedelik töökambrist kolvi ja hülsi vahele asuvatesse piludesse, milles rõhk järk- järgult alaneb. Kui pilusid on palju, siis viimases pilus vedeliku rõhk on nulli lähedane või null ja kolvi ning hülsi vahelt pääseb läbi väga vähe keskkonda. Plunzer ehk varbkolvid võivad olla: - täpse töötlusega mittevahetatavad plunzerpaarid ( hüls ja plunzer) , kus lõtk plunzeri ja hülsi vahel on 0,001...0,002 mm. Selliseid plunzerkolviga pumpe kasutatakse näiteks diiselmootorite kütuse kõrgsurvepumpades. - vähemtäpse töötlusega varbkolvid. Nendel on silindri hülsi ja kolvi vahel suurem lõtk , mis tihendatakse topendrõngastega. Tihendamiseks on silindrihülsi ülemises osas silindri läbimõõdust suurema diameetriga topendtihendikarp,kuhu paigutatakse vastava mõõduga rasvanöörrõngad, mis surutakse vastu tihenduspindasid surveäärikuga.
Teostatakse järgnevalt 1. Pumbad täidetakse kütusega ja lastakse välja õhk 2. Käivituskang pannakse asendisse STOPP 3. Käsikangiga pumpame KKP kõik pumbad järiekorras läbi. Kui on kerge pumbata siis plunzer seisab o asendis, kui aga on raske pumbata siis see on märk sellest, et pump ei seisa 0 asendis Reguleerida tuleb neid pumpi millised oli raske pumbata, selleks keerame lahti kütuset kahvel – hoova kruvi ja nihutame kahvel – hooba ja pöörame plunzeri 0 – asendisse, keerame kruvi kinni ja kontrollime kohe uuesti 0 – asendit. KKP tiheduse kontroll KKP tihedust kontrollitakse remondis, selleks võetakse välja surveklapp ja kinnitame kõrgsurvestutsi külge manomeetri. Käsipumbaga pumpame rõhu üles ja jälgime rõhulangust manomeetri järgi. Saaduid tulemusi võrdleme mootori passis olevate andmetega ja kui need on erinevad siis on plunzerpaar või pump ebatihe.
võrrelda neid etalonparameetritega . - kõrgsurvepumpadel reguleerimisklapi tõukuri pikkuse muutmisega, siibertüüpi pumpadel aktiivkäigu muutmise või plunzeri pööramisega Alljärgnevad elektroonselt saadud põlemisjoone rõhkude ja madala pz ja kõrge T g korral suurendada kütuse kütusekõrgsurve torus rõhkude diagrammide järgi võib analüüsida küttelati suhtes.
annaabi.ee 
