PLOTINOS ELU • umbes 204/205 – 270, Vana-Kreeka filosoof • Peetakse koos tema õpetaja Ammonios Sakkasega uusplatonismi rajajaks • "Enneaadid„ • Porphyrios, Gentilianus Amelius, senaator Castricius Firmus ja Eustochios Aleksandriast • Plotinos ründas gnostitsismi • Plotinose õpetused mõjutasid paljuski varakristlasi ja kirikuisasid FILOSOOFIA • Plotinos õpetas, et on olemas täielikult teispoolne Üks, mis on kõigest ülim, ning kõigi olemise ja mitteolemise kategooriate väline. "Olemine" on inimese arusaam sellest kogemusest, mida me saame oma aistingutega, aga lõputu, teispoolne Üks on kõigest sellisest väljaspool, ning seetõttu ka kõikidest aistingutest lähtuvatest käsitlustest väljas. "Olemine" või "olemasolemine" on omadus, atribuut, ning Üks on kõikidest omadustest väljaspool, sest see on kõikide nende läte
* Sensualism - tunnetusteoreetiline suund, mis peab kõikide teadmiste allikaks aistinguid. * Stoitsism - Sisemist rahu ja sõltumatust ülimaks väärtuseks pidav eetiline õpetus. * Subjektiivne - Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. * Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. * Substants - Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. * Teism - Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. * Transtsendentne - Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. * Utilitarism - Kõlbelisust inimese heaolu tagava kasulikkusega samastav eetiline õpetus.
Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3
meelteadmistest? Vastus: Empirism 4. Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku. 5. Seisukoht mis samastub jumala ja loodusega. C) panteism 5. loeng (17.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3
klaverile iseloomustab orkestraalne kõla jõuline, sädelev, efektne. Liszt tõstab klaverimängu tehnikas esile neli võtet: 1) Oktavid ja akordid 2) Tremolod 3) Topeltnoodid 4) Heliredelid ja arpedzod Valik klaveriteoseid: Suured etüüdid Paganini teemale (6 etüüdi, ,,Kapriiside" järgi) ,,12 transtsendentset etüüdi", lõplik variant 1852. Kasvas välja ,,Nooruspõlve etüüdidest"; transtsendentne ehk üleloomulik, teispoolne; kogemuse piire ületav. Ulatuslik klaveripalade kogumik ,,Rännuaastad" (Annes de Pelerinage) 19 ungari rapsoodiat Sonaat h-moll 2 klaverikontserti ja ,,Surmatants" jpm
teism Jumalat kõrgema üleloomuliku olendina tunnustav õpetus. deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. 3 Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4
deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti
deism Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast kui maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. polüteism Uks paljude jumalate olemasolusse. panteism Jumalat ja loodust samastav õpetus. Jumal on kõiges. immanentne Esemele või nähtusele seesmiselt omane, loomusest tulenev. 3 transtsendentne Teispoolne; kogemuse ja tunnetuse piire ületav. irratsionaalne Mõistusega loogiliselt mitteseletatav. subjektiive Tunnetuse subjektile omane, temast ja tema teadvusest sõltuv ja tulenev. Subjektivism tunnetava subjekti tähtsust rõhutav. objektiivne 3. Tõeline, erapooletu. 4. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. 5. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti
meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. 2 • Panteism (kr. k. pan – ‘kõik’) on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused (1) • isik • vaba toimija • mittemateriaalne • paratamatult eksisteeriv • igavene (ajatu) • muutumatu • lihtne Jumala omadused (2) • kõiketeadev (omnistsientne) • kõigeväeline (omnipotentne) • üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) • kõikjal kohalolev (omnipresentne) • ülimalt hea • universumi looja, alalhoidja ja valitseja • moraalse kohustuse kehtestaja Kas on Jumal? - Kas olemasolu saab tõestada või ümber lükata? Religioonifilosoofia • Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofia valdkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis
kasutusele prantsuse hilisgooti vitraazis. Üldmulje on monumentaalne, dekoratiivne, peene. See on ilus ja detailne, mõjub effektselt. Tänu kirkatele värvidele ja läbipaistvatele klaasidele omandasid erilise sära ja kirik täitus fantastilise ebamaise valgusega. Siiski polnud vitraazakende ülesanne kirikuid kaunistada vaid need on mõeldud religioossete jutustustenda ja neid oli võimalik ''lugeda''. Kompositsiooni põhimõte - igale objektile on oma ruum, kujutis on teispoolne, jumalik pinnalisus, tinglikkus. Kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber. On palju vaatepunkte, ümberpööratud perspektiiv, vaatajale tuleb anda selge ülevaade. Keskne tegelane on keskel, teistest kindlasti suurem ja ei ole teiste tegelaste varjus, üldiselt otsevaates ja staatiline. Kõrvaltegelased on ääres ja tunduvalt väiksemad, mõnikord profiilis, liikuv ja võib ka kattuda teiste figuuridega.
täiendatud, imiteerib sageli skulptuuri või reljeefi. Võeti kasutusele prantsuse hilisgooti vitraazis. Üldmulje monumentaalne, dekoratiivne - peensused, rafineeritus. Kujutised ikonograafiliselt paigas atribuutika - figuuride paiknemine - värv Kompositsiooni põhimõte: 1. igale objektile oma ruum 2. kujutis teispoolne , jumalik pinnalisus, tinglikkus 3. ruum kunstnik kujutab ruumi mitte enda ees vaid enda ümber - palju vaatepunkte - ümberpööratud perspektiiv - aja- ja ruumipidevuse puudumine - anda vaatajale selge ülevaade. Jätkuv miniatuurmaali areng - Piiblid, kroonikad, rüütliromaanid. Tahvelmaal hakkab levima just hilisgooti perioodil. 14-15 sajandil kasutatakse tahvelmaali just altarite juures
• Kanti süsteemil on tegelikult sügavalt religioosne mõõde.- 1) inimese tingimusteta väärtustamine 2) inimeste võrdne väärikus 3) moraali ülim õigustamine Kehtiv religioosne eetika ja kehtiv filosoofiline eetika on sarnased. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Me peame olema võimelised moraalset täiust saavutama. Kuid me ei saa saavutada täiust selles elus, sest ülesanne on oma loomult lõpmatu. Järelikult peab ka olema teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Jumal jõustab moraaliseadust. Moraaliseadus lõpeb õiglase tasuga õnne näol, vastavalt voorusele kui „täielikule hüvele“. 5 Need, kes väärivad õnne, saaksid seda vastavalt oma moraalsele teenele. Kanti vaate kriitika 1. Vastuolus intuitsiooniga Kui reegel „räägi alati tõtt“ on absoluutne ja seda tuleb alati järgida, siis teatud tingimustes, kus
- toob palju realistlikke jooni - palju metafoore, allegooriat(terve lugu metafoor) - pateetika ja pila(kõrgelennuline, naerdakse välja) - Hispaanias tähtsaim kirjanik Gracian: ,,Käsioraakel ehk arukuse kunst" - räägib sellest, kuidas toime tulla. Kasutas paradokse elufilosoofiast, tõdedest. Iga mõttetera lõpus on paradoks. - Ideaalid on kättesaamatud, maine elu polnud nii hea kui teispoolne elu -> ühiskonnas kriis - näilisus -> vastandab tegelikkust - inimene sisemiselt lõhestunud pessimistlik - Gracian ühendab vastandid - klassitsismis on kindlad kriteeriumid, piiritletud - umbusaldati meelelisi naudinguid - seotud tunnete ja mõtetega - teadus-kultuur ei olnud eristatavad - 16. ja 17. sajandi vahetusel tekkis anatoomia kajastub kirjanduses -> inimese psüühika analüüsimine - teravmeelsus
Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas.
Kuidas üritas Kant lahendada ratsionalismi ja empirismi vahelist vaidlust? Vastus: Ta sünteesis vaidluspooled kokku, väites, et meie kogemus on alati nii mateeria kui mõistuse koostöö Üks neljast mõistest ei tähista ,,teadmine" mõiste levinud varianti. Vastus: väärarvamus Teadmise 3 erinevat tähendust tuttavolek, oskus, teamine-et. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm Popperi 3 maailma füüsiliste objektide maailm, teadvuse seisundi maailm, mõtlemise objektiivse sisu, teooriat ja üldistuste maailm. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõene uskumus. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley Milline filosoof väitis, et kuna kõik meie teadmised tulenevad aistingutest, siis tuleb
vaba olevus saab olla autonoomne ja anda ei saavuta täiust selles elus, sest endale ise käske ja seadusi. S.t ollakse ülesanne on olemuselt lõputu. Järelikult kõrgemal looduse paratamatuse põhjus- tagajärje mehaanilisest vahekorrast. peab olemas olema ka teispoolne elu, kus Vaba tahe on tahe, mis allub me jätkame ideaali poole liikumist. kõlblusseadusele, inimloomuse seadusele. 33 34 A Free sample background from www.awesomebackgrounds
koobastesse võis olla seotud sooviga luua salapärast ümbrust maagilistele toimingutele (nt. võidi seal pühitseda noorukeid täiskasvanute hulka). X at eKr lõppes jääaeg ja ka paleoliitikumi aeg. Algas mesoliitikum ja peale seda neoliitikum. Neoliitikumi algust seostatakse põlluharimise ja loomakasvatuse algusega. Neoliitikumi põlluharijate usundid on väga mitmesugused, kuid neile on üldiselt omane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas nähtamatu, teispoolne olemine. Osad uskusid inimlikke esivanemaid. Tavaliselt ei püütud kujutada mõnda üksikut esivanemat, vaid nende koondkuju. Suhtlemiseks teispoolususega viidi läbi rituaale. Nt nõiad kandsid fantaasiaküllaseid ja värvikirevaid maske. Ka on pärit sellest ajast ornamentika. Maskid ja ornamentika, mis olid valmistatud vähem püsivast materjalist pole meieni säilinud. Küll on säilinud nende põletatud savist esemed, millele on tehtud ka ornamentikat (kujundid, märgid)
vahetada ja säilitada. · Mitmekesistus käsitöö. · Põllumajandus pani aluse tööjaotusele ning lõi võimalse kõrgkultuuri tekkeks. Tolle perioodi vaimse kultuuri ja kunsti kohta on võimalik andmeid saada loodusrahvaste elu uurimisest. Põlluharijate kultuurides on kõikjal ja alati austatud traditsioone. Neoliitikumi põlluharijatele on omapärane uskumus, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne olemine. Nende kunst püüab nähtavaks muuta nähtamatu. Uskumused · Vaimud kindlat kuju polnud · Tootem (loom) hingesugulus surnud loomaga · Esivanemate hinged rituaalid, pidustused nende austamiseks Usk nähtamatutesse jõududesse ja seaduspärasustesse suunas põldu harivaid loodusrahvaid eemale nähtavatest kujunditest. Selle tagajärjel sündis ja arenes ornamentika. Ornamentika
Intellekt Mõtlemine Tõde, tõe allikas Kristlik inimkontseptsioon. · Erilisus kogu loodu hulgas: jumala palge läbi loodud Inimene tunneb head ja kurja · Inimene on Jumala erilise tähelepanu, armu ja karistuse objekt · Maist elu iseloomustab millegi puuduva igatsus, millest inimene jäi ilma veel enne oma sündi · Teispoolne päriskodu ja transtsentreerumine Romantismi antropoloogia: · Inimene on....isiksus, mille saladus väljendub tema loomingus. · Inimene on lõputult rikka, omapärase, unikaalse sisemaailmaga subjekt · Inimene on maailma kroon tänu oma kujutlusvõimele · Mõtette materialiseerimiseks peame loomingut kasutama. Looming on aken sisemaailma, kuigi väga tuhm, sest ükski looming ei peegelda rikkalikku sisemaailma
Sellest ajas on palju leitud aga petroglüüfe kaljukraapeid, mis olid täiendatud värviga ja jäid reljeefi ja maali vahepeale, palju leitud Norrast, Venemaalt jm P-Euroopast. Need on primitiivsemad ja vähem kunstipärasemad kui koopamaalid, kasutatud on tingmärke. Maalinguid on leitud ka Hispaaniast (kuj. mesindust), Saharast Tassilist (nii realistlikest kui ka fantastilistest loomadest). Kujunes uskumus, et on olemas ka teispoolne olemine, maailm. Usuti vaime. Usuti ka tootemitesse hõimu kaitsevaimudesse, tavaliselt mingi kindel loom. Osad hõimud austavad ka inimlikke esivanemaid, ka nendest tehakse koondkujud (ei kujutata ühte konkreetset). Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas.
See omakorda tähendab, et sel ideedepüramiidil on kõrgeim idee, millesse madalamad ideed on justkui ühte vaatesse kokku koondunud. Seda kõrgeimat ideed nimetab Platon hüvelisuse ideeks (sama sõna agathon, mis esineb Sokratesel, aga viimasel on see eetilise valdkonna mõiste, Platonil esineb seevastu eelkõige ontoloogilise mõistena). Hüvelisuse idee kohta öeldakse Platoni tuntuimas dialoogis “Politeia”, et ta on oma auväärsuselt ja tähenduselt veel üle ideede, teispoolne, transtsendentne kogu ülejäänud olemuste valdkonna suhtes – epikeina tes ousias (509b). Platoni arutluste käigus kujuneb niisiis välja justkui kolmikjaotus: hüvelisuse idee, ideede valdkond ja nähtav maailm. Ta asendab Parmenideselt pärit ontoloogilise kaksikjaotuse kolmetasandilise ontoloogiaga. Mis tähendus on sellel, et hüvelisuse idee on käsitatud kõige kõrgema ideena, et algselt eetiline mõiste saab ontoloogilise interpretatsiooni
kõigi ratsionaalsete olendite jaoks universaalselt siduv. Eetika tarvilikud postulaadida e põhieeldused: · Vaba tahe on kõigi mõistuslike olendite tahte omadus; ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi · Hinge surematus moraaliseadus käsib olla moraalselt täiuslikud. Me ei saavuta täiust selles elus, sest ülesanne on olemuselt lõputut. Järelikult peab olema ka teispoolne elu. · Jumala olemasolu peab eksisteerima jumal, kes toimib moraaliseaduse khtuniku ja jõustajana. Igavikuline tasu peab olema proportsioonis inimese moraalsusega. Kanti eetika ja religioon: · Kanti süsteem tõstab eetika seesmise hüve staatusesse; me peaksime oma kohust täitma seetõttu, et see on meie kohus, samas ka ülim hüve · Selliselt on meie khus seotud usuga, kuna jumal soovib et me saavutaksime ülima hüve
piirid rituaalide läbi nähtavaiks Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: Mõlemapoolsus – mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud, kelle poole ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest. Sunduslikkus – ühe poole teatud kindlad teod toovad enesega kaasa kohustuslikud ja täpselt ettekirjutatud toimingud teiselt poolelt. Värdväärsus – lepinguosaliste suhetel on maagiasüsteemis värdväärse vahetuse iseloom.
rituaalide läbi nähtavaiks · Püha tunnuseid: eraldatus, ebatavalisus, kasvamine, anomaalsus (erandlikkus), liminaalsus/transformatsioon (millegi mitteargine tähendusfaas, kus toimub piiri ületamine) Eraldatus, anomaalsus, piiripealsus Maagiline ja religioosne kultuurimudel (Juri Lotman) Maagilisele omane: · Mõlemapoolsus mõlemad osapooled, näit nõid ja mingi teispoolne jõud, kelle poole ta pöördub, on aktiivselt tegevad: nõid sooritab oma kindlad toimingud, millele oodatakse järgnevat konkreetset tulemust/reaktsiooni teispoolsusest. · Sunduslikkus ühe poole teatud kindlad teod toovad enesega kaasa kohustuslikud ja täpselt ettekirjutatud toimingud teiselt poolelt. · Värdväärsus lepinguosaliste suhetel on maagiasüsteemis värdväärse vahetuse iseloom.
matusekombeid) * Euroopa vanimad kiviehitised: templid, hauakambrid (Malta, 5 at eKr) NEOLIITIKUM (algus: põlluharimise, karjakasvatuse, keraamika kasutuselevõtt, paikseksjäämine, suuremate asulate loomine; (algus Eestis: savinõude ilmumine Narvas 4 at eKr); lõpp: metallide kasutuselevõtt) * kunstis kaovad realistlikud kujutised, püütakse kujutada nähtamatut (neoliitikumi inimesed uskusid, et peale nähtava maailma on olemas ka nähtamatu, teispoolne maailm) * animism looduse hingestamine; tootemid hõimude kaitsevaimud, mida kujutati loomana, skemaatiliselt või tingmärgina (osad hõimud uskusid hõimu sugulusse mõne loomaga) Näiteks * megaliitilised ehitised suurtest kividest ehitised (Prantsusmaa, Inglismaa) nt Stonehenge (Inglismaa) kromlehh ehk vabaõhutempel läbimõõt 60 meetrit
eurooplaste elu ja mõtlemist) ja USA (puutub meisse ja seal on religioon tihedalt teiste eluvaldkondadega seotud). Jumala sõna ja mõiste kr k theos, lad k deus. Siin räägime Jumalast, mitte jumalast, sest juttu on monoteistlike religioonide ainujumalast. Traditsiooniline monoteismi Jumal: igavene, lõpmatu ja täiuslik, mittemateriaalne e vaimne, kõiketeadev, absoluutselt hea ja õiglane, kõikvõimas, maailma looja, alalhoidja ja valitseja, ühtaegu teispoolne ja kõikjal kohalolev, isik ja vaba toimija. *Deism – õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on loonud maailma, kuid edaspidi maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. Seega pole mõtet palvetada, maailm kulgeb omasoodu. Deism ei välista surmajärgset elu. *Ateism – jumalate ja muude üleloomulike olendite eitamine või arusaam, et pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab surmajärgset elu. *Panteism – vaade, mille kohaselt ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed.
Deism, ateism, panteism Deism on õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on küll maailma loonud, kuid edasi ta maailma asjadesse ei sekku. Ateism tähendab jumalate ja muude üleloomulike olendite olemasolu eitamist. Panteism on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed. Jumala omadused Isik, vaba toimija, mittemateriaalne, paratamatult eksisteeriv, igavene (ajatu), muutumatu, lihtne, kõiketeadev (omnistsientne), kõigeväeline (omnipotentne), üleloomulik, teispoolne (transtsendentne), kõikjal kohalolev (omnipresentne), ülimalt hea, universumi looja, alalhoidja ja valitseja, moraalse kohustuse kehtestaja. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) “viis teed” Jumala olemasolu tõestamiseks.
Ainult tõeliselt vaba olevus saab olla autonoomne ja anda endale ise käske ja seadusi. S.t ollakse kõrgemal looduse paratamatuse põhjus-tagajärje mehaanilisest vahekorrast. Vaba tahe on tahe, mis allub kõlblusseadusele, inimloomuse seadusele. Eetika tarvilikud postulaadid: 2 Hinge surematus. Moraaliseadus käsib meil olla moraalselt täiuslikud. Kuid me ei saavuta täiust selles elus, sest ülesanne on olemuselt lõputu. Järelikult peab olemas olema ka teispoolne elu, kus me jätkame ideaali poole liikumist. Eetika tarvilikud postulaadid: 3 Jumala olemasolu. Peab olema keegi, kes moraali-seadusi jõustab. Et moraaliseadus oleks täielikult õigustatud, peab moraaliseadus lõppema tasuga õnne näol, mida Kant nimetab "täielikuks hüveks". Igavikuline tasu (õnn või karistus) peab olema proportsioonis inimese moraalsusega. Järelikult peab eksisteerima Jumal, kes toimib moraaliseaduse kohtuniku ja
eitamist või arusaama, et meil pole alust neisse uskuda. Üldjuhul eitab või ei usu ateist ka surmajärgset elu. Panteism (kr. k. pan `kõik') on vaade, mille järgi ebaisikuline ainujumal ja maailm on identsed.91.8 91. Jumala omadused (1) - Isik - vaba toimija - mittemateriaalne - paratamatult eksisteeriv - igavene (ajatu) - muutumatu - lihtne - kõiketeadev (omnistsientne) - kõigeväeline (omnipotentne) - üleloomulik, teispoolne (transtsendentne) - kõikjal kohalolev (omnipresentne) - ülimalt hea - universumi looja, alalhoidja ja valitseja - moraalse kohustuse kehtestaja 92. Religioonifilosoofia Jumalatõestused kuuluvad religioonifilosoofiavaldkonda. Mõistagi tegeleti jumalatõestustega eriti innukalt keskajal, aga ka varasel uusajal. Hästi tuntud on Aquino Thomase (1225-74) "viis teed" Jumala olemasolu tõestamiseks.
tervikuna kogemusest. Igasuguste teadmistega liitub meie oma mõistuse sinna asetatud mõisteline aines, mis on a priori ja seetõttu algupäralt ratsionaalne. Kuid mitte mingi mõiste ei ole midagi ilma materjalita, mida töödelda; selle annab empiiriline kogemus. Tajupildid ilma mõisteteta on pimedad, nii nagu mõisted ilma tajupiltideta tühjad. Tunnetus eeldab mõlemaid. Kanti filosoofiat kutsutakse mõnikord trantsendentaalseks (teispoolne) filosoofiaks. (pürgib paljastama kogemuse üldkehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik.) Meos: Inimtunnetuse käsitluses sooritas ta oma sõnutsi kopernikliku pöörde . Poola astronoom Mikolaj Kopernik (14731543) väitis, et mitte Päike ei liigu, vaid hoopis Maa ning just viimase liikumise tõttu meile näib, nagu liiguks Päike. Kant väitis, et kui me maailma tajume sellisena, nagu me teda tajume, siis see ei tähenda, et maailm tegelikult ongi selline.
peainglit, keda gnostikud nägid deemonlikena. Mõnes gnostilises süsteemis on maailma loojaks vaid üks olend, keda nimetati demiurgiks. Gnostikute hinnang maailmale on seega negatiivne nii loomise asjaolude kui looja isiku tõttu, kes nende käsitluses oli loomult paheline ja kuri. ,,Gnostilised müüdid kirjeldavad Jumala võitlust demiurgiga, ent nad ei vastanda teravalt mitte ainult kahte jumalust, vaid ka nende loomingut." (LAHE 2004:50) Materiaalne maailm oli suletud, pime ja madal. Teispoolne maailm aga särav ja hiilgav, vastuoludeta harmooniline paik. On selge, et tolleaegse inimese igapäevaelu kogemusega läks sarnane käsitlus päris hästi kokku. Elu oli rakse ja ohtuderikas, täis ebaõiglust ja surma. Kuidas saigi selline maailm olla hea või tekkinud heast tahtest? Igapäevaelus aitas vastu pidada lootus suurepärasele teispoolsusele, mis ees ootas. On raske isegi ette kujutada maailmapõlgust ja pessimismi, mida samal ajal kõige materiaalse
Mõlemad pooled said suure pildi lahendamisega peaaegu võrdselt hästi hakkama, kuid väikese pildi lahendamisega võttis rohkem aega nendel inimestel, kes alles äsja põdesid depressiooni ja püüavad sellest paraneda. Varem arvati, et depressioon mõjutab ainult inimese meeleolu, söömist ja magamist, kuid see uurimus näitab, et depressioon mõjutab ka inimese maailmataju. 6.3 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned Raymond Moody kirjutab raamatus The Light Beyond ( Teispoolne valgus ) SLK-de iseloomu- likke jooni, mis esinevad peaaegu kõikide SLK-de korral. Need on kirja pandud ka raamatus ,,Elu pärast surma" ( Tallinn, 1997, Farnaz Ma´sumian ). Neid kirja pandud surmalähedaste kogemuste iseloomulikke jooni me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Pärast südame seiskumist on paljud inimesed kogenud SLK-sid. Alguses on nad segaduses ja hirmul. Nad ei mõista mis nendega on juhtunud. Nad avastavad ennast oma füüsilise keha kohal
väärtuste vastu. Samuti nendib enamik inimesi, kes on kogenud SLK-sid, et pärast seda elavad nad kõrgemate vaimsete eesmärkidega ja mõnel juhul otsivad elu põhiolemuse sügavamat mõistmist. Ja oluline on, et need teated eneseanalüüsist leiavad enamasti kinnitust ka nende poolt, kes on SLK-sid kogenud inimeste käitumist kõrvalt jälginud." 6.3 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned Raymond Moody kirjutab raamatus The Light Beyond ( Teispoolne valgus ) SLK-de iseloomu- likke jooni, mis esinevad peaaegu kõikide SLK-de korral. Need on kirja pandud ka raamatus ,,Elu pärast surma" ( Tallinn, 1997, Farnaz Ma´sumian ). Neid kirja pandud surmalähedaste kogemuste iseloomulikke jooni me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Pärast südame seiskumist on paljud inimesed kogenud SLK-sid. Alguses on nad segaduses ja hirmul. Nad ei mõista mis nendega on juhtunud. Nad avastavad ennast oma füüsilise keha kohal
Mõlemad pooled said suure pildi lahendamisega peaaegu võrdselt hästi hakkama, kuid väikese pildi lahendamisega võttis rohkem aega nendel inimestel, kes alles äsja põdesid depressiooni ja püüavad sellest paraneda. Varem arvati, et depressioon mõjutab ainult inimese meeleolu, söömist ja magamist, kuid see uurimus näitab, et depressioon mõjutab ka inimese maailmataju. 6.3 Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned Raymond Moody kirjutab raamatus The Light Beyond ( Teispoolne valgus ) SLK-de iseloomu- likke jooni, mis esinevad peaaegu kõikide SLK-de korral. Need on kirja pandud ka raamatus „Elu pärast surma“ ( Tallinn, 1997, Farnaz Ma´sumian ). Neid kirja pandud surmalähedaste kogemuste iseloomulikke jooni me nüüd lähemalt vaatama hakkamegi. Pärast südame seiskumist on paljud inimesed kogenud SLK-sid. Alguses on nad segaduses ja hirmul. Nad ei mõista mis nendega on juhtunud. Nad avastavad ennast oma füüsilise keha kohal
annaabi.ee 
