Võrumaa Kutsehariduskeskus Mullbetoon Koostas: Kristen Volkov Väimela 2012 Sisukord: Sissejuhatus......................................................................3 Mis on mullbetoon?..........................................................4 Kuidas mullbetoonist plokkidest müüri laduda?..............5 Sarrustamine.....................................................................6 Esimene plokirida............................................................7 Kasutatud materjal...........................................................8 Sissejuhatus Referaadi teemaks on mullbetoon. Oma referaadi tegemisel kasutasin internetti. Referaadis räägin natuke lähemalt mullbetoonist, kus seda kasutatakse jne.. Mis on mullbetoon? Mullbetoon on kerge või ülikerge betoon, milles puudub jämetäitematerjal. Kuni 85% mullbetooni mahust moodustavad õhu või mõne muu gaasi mullid,
ja kommunikatsiooni-kanalite ehitamiseks, postvundamentide rajamiseks, samuti seest betoneerituna raskesti koormatud seinaosade tugipinna postide ehitamiseks. Plokkide mahukaal on 1000 kg/m³. Joonis 7. Fibo õõnesplokk. Foto: Weber • Fibo sillused, mis on armeeritud kergbetoonist talad, mis on mõeldud kuni 2,5-meetriste avade sildamiseks. Silluse peale soovitatakse laduda 3-4 plokirida, et tekitada võlviefekt. Üks plokirida tõstab silluse kandevõimet 1,5 korda. 6 Joonis 8. Fibo sillus. Foto: Weber Fibo plokitoodetest ehitamine Vundament Kui poole meetri laiune taldmik on piisav seintelt tuleva koormuse vastu võtmiseks, võib betoontaldmiku asendada Fibo taldmikuplokkidega. See lihtsustab vundamendi
Classic 300 600 250 200 Classic 250 600 200 200 Classic 200 600 150 200 Classic 150 Classic 100 600 100 200 Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim. Sega vastavalt liimikotil olevale juhendile valmis
Tööriistad Selleks, et AEROC plokkide ja vaheseinaplaatide paigaldamine sujuks kiirelt ja ilma probleemideta, küsi kauplusest ka sobivaid tööriistu ja abivahendeid. Õigete tööriistade kasutamine säästab aega ja võid alati kindel olla, et lõpptulemus vastab ootustele. Plokkide paigaldus AEROC EcoTerm ja Classic plokkide paigaldamine Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim
6 nihkepingeid. Vundamendimüüri on soovitatav armeerida igas teises vuugis, s.o 40 cm järel. Põhjus: see aitab vastu võtta pinnase tagasi täitmisel tekkivaid horisontaalseid koormusi ning seeläbi ära hoida ka võimalikke pragusid. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese plokirea peale ning viimase plokirea alla. Fibo vundamendi viimane plokirida laotakse U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteise järel kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu hoone perimeetri ulatuses tekiks renn. See renn armeeritakse ja betoneeritakse. U-plokkidest moodustatud soone armeerimiseks kasutatakse 2-3 armatuurterast läbimõõduga 8-12 mm. Seinad Mittekandvad vaheseinad ehitatakse üldjuhul 100 ja 150 mm paksustest Fibo3 ja Fibo5 plokkidest. Ploki valikul saab määravaks seina kõrgus, avade mõõtmed, hulk ja paigutus seinas,
ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. Tinglikult võib öelda, et lisaks koosneb poorbetoon suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Toorainetest, nii nagu ka tootmistehnoloogiast, oleneb suurel määral poorbetoontoodete kvaliteet, mis võib sõltuvalt valmistajatehasest väga erinev olla. AEROC EcoTerm Plus, Classid ja Hard plokkide paigaldamine Esimese plokirea paigaldus Vundamendi ja esimese plokirea vahele paigalda alati hüdroisolatsioon. Esimene plokirida paigalda müürimördiga. Tõsta paika esimene plokk ja järgmised tihedalt üksteise vastu (vertikaalvuuk kuivalt). Jälgi, et igas vertikaalvuugis oleks vähemalt ühe ploki otsas vertikaalsoon(ed). Rihi esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Kui mört on piisavalt kivistunud, siis silu plokkide pind hõõrutiga ja pühi harjaga ära lahtine tolm. Vertikaalvuukide täitmine Vala segamisnõusse vesi ja AEROC plokiliim
kiviridasid ja müürikihte Armeerimine ehk sarrustamine Ebameeldivate pragude ärahoidmiseks tuleb müüritis laduda minimaalarmeerimisega üks armeeritud vuuk ühe meetri seina kõrguse kohta. Vuuk esimese ploki kohal ja viimase ploki all tuleb alati armeerida. Aeroc ploki ladumine http://www.aeroc.ee/index.php?page=1037&lang=est Vundamendi ja esimese plokirea vahele hüdroisolatsioon. Esimene rida müürimördiga. esimene plokirida väga täpselt paika, kasutades selleks kummihaamrit ja vesiloodi. Segada vastavalt liimikotil olevale juhendile sobilik liimsegu. Seejärel täita plokkide otstes olevad sooned liimiga, et tagada vertikaalvuukide õhutihedus. Liimikelguga laotab liimi ühtlase kihina plokkide pinnale. Liimi võib plokkidele kanda ka liimikulbiga. Plokke saab saega vastavasse mõõtu saagida. Murfor Tegemist on õhukese tsingitud armatuur valmisarmatuuriga (L=3,05m), Aeroc ploki abivahendid
45. Korstna tippu paigaldatakse terasest või betoonist korstnamüts, mis kaitseb lõõri ülemist otsa sademete eest. Betoonist korstnamütsi tehakse piisavalt õhuauke. Lõõri kuivamine 46. Enne kasutuselevõttu lastakse lõõril 2…3 nädalat toatemperatuuril kuivada. Pärast seda alustatakse ettevaatlikult kütmist. Kuivamise ajal hoitakse suitsusiiber lahti, et õhk saaks lõõris vabalt liikuda. Laotavad raketiseplokid Mõõtmine ja esimene plokirida 47. Nivelliiri abil määratakse kindlaks tald- miku pealispinna kõrgeim koht. Esimese plokirea algkõrguseks on taldmiku kõr- geim punkt + 5 mm. Algkõrguse järgi märgitakse kihilattidele suundnööri kin- nitusmärgid (samm 200 mm). 48. Kui taldmik on tehtud täpselt (pealispin- na mõõtetäpsus < +2 mm), võib esime- se plokirea laduda otse taldmikule. Sa- geli ei ole taldmik siiski tehtud piisavalt täpselt ning sel juhul laotakse esimene
Soojustus ankurdatakse metallankrutega seina või paigaldatakse soojustus roovide vahele Poorbetoon plokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel ( 1-3 mm ) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Silluse toetuspinna pikkus soovitavalt 300 mm. Silluste pikkus on mooduliga 200mm Plokid kuivades kahanevad. Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit, mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse Suurplokkseinad Välisseinaplokid liigitati aknavahelisteks, aknaalusteks, vöö-sillus ning rea-ja nurgaplokkideks Puitseinad Puithoone seinad võib jagada: Massiivne palksein: rõhtpalksein, püstpalksein, topeltplanksein, rõhtprusssein Kergkarkass täidissein: jatk Rõhtpalksein: Massiivsetest puitseintest on levinuim rõhtpalksein. Palgid võivad olla kas
Seepärast on betoneerimine lubatud alles peale seda kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist, see on tarvilik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi. 2 Madal betoneerimine. Madal betoneerimine on kergem ja enamkasutatavam. Madala betoneerimise puhul on müüritise osa maksimaalne kõrgus 1,6 m (8 plokirida). Seejärel betoneeritakse õõnsused ja laotakse uus müüritise osa (mitte kõrgem kui 1,6 m) jne. Vertikaalsed armatuurivardad võivad olla suhteliselt lühikesed, sest nad peaksid ulatuma üle betoonikihi just niipalju, et oleks tagatud piisav ülekate järgmise betoonikihi armatuurivarrastega. Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm.
mõõtmetega tooteid tuleb tasub projekteerimisel jälgida moodulite mõõtusid. Poorbetoonplokkide sile pind ja täpsed mõõtmed võimaldavad neid laduda õhukesel (1-3mm) liimvuugil. See vähendab külmasildade tekke ja tagab parema õhupidavuse. Teistest materjalidest plokke laotakse tsement-või lubitsementmördil. Plokid kuivades kahanevad (0,3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: Minimaalselt iga neljas vuuk. Kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida. Aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. Sillused Sillusteks nimetatakse seinas olevat ava katvat tarindit (nt. tala, kaar), mis võtab vastu tema kohal paikneva seinaosa koormuse. Töötamisprintssibilt eristatakse tala- ja kaarsilluseid. Talasillus Talasillused võib teha raudbetoonist, terasest või puidust. Kiviseintel on levinum raudbetoonsilluse, nii monteeritava kui ka monoliitse raudbetoonsilluse, kasutamine. Soojustatud raudbetoonist välisseinapaneelid
purunenud kivid, õhematel seintel kogu paksuses, paksemalte seintel aga pindmiste telliste kivide sügavuselt. Lammutud koha laome kinni tervete tellistega, endist seotist jälgides. Klaasplokk seinad Klaasplokkseina ei tohi siduda teiste ümbritsevate tarintitega vaid nende külgedele ja serva tuleb jätta 10mm laiune paisumisvuuk. Klaasplokk seina slumises osas liikumis ruumi ei jäeta vaid alus võõbataks üle bituumen mastiksiga. Kui üks plokirida on paigaltatud toetatakse otsmised plokid puitkiiludega ääristuse vastu. Tihend peab olema tihe sest plokksein toetub selle kaudu ääristusele. Igasse teise vuuki asetatkse terasvarras läbimõõduga 6mm(armatuurid peavad olema korralikult seguga kaetud)
16. Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. 17. Seintele esitatavad nõuded · Tugevad ja püsivad kogu eksplutatsiooniea vältel · Piisavalt helipidavad · Võimalikult kerged, odavad ja keskkonnasõbralikust materjalist · Seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile · Seinte soojapidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele · Vältida tuleb külmasildade tekkimist
kui mört on saavutanud kogu konstruktsiooni kõrguse ulatuses vajaliku tugevuse. Ühekihiline õõnesplokkidest müüritis peab seisma vähemalt 24 tundi enne betoneerimise alustamist, see on tarvilik, et vältida hüdrostaatilisest rõhust tingitud vuukide kahjustusi. 17 Madal betoneerimine Madal betoneerimine on kergem ja enamkasutatavam. Madala betoneerimise puhul on müüritise osa maksimaalne kõrgus 1,6 m (8 plokirida). Seejärel betoneeritakse õõnsused ja laotakse uus müüritise osa (mitte kõrgem kui 1,6 m). Armatuuri jätkamine Vertikaalsed armatuurivardad võivad olla suhteliselt lühikesed, sest nad peaksid ulatuma üle betoonikihi just niipalju, et oleks tagatud piisav ülekate järgmise betoonikihi armatuurivarrastega. Ülekatte pikkus armatuurivarrastele, mis töötavad survetsoonis peaks olema vähemalt 20 Ø + 150 mm ja tõmbetsoonis 25 Ø + 150 mm Ülekatte pikkus ei tohi olla alla 300 mm.
Kattematerjaliks on bituumenrullmaterjal SBS 2 x 1,2 mm. Mineraalvillale paigaldatakse ühekihilise lahenduse puhul rullmaterjal mehaaniliselt läbi ülekattekohtade kinnitades ühtlasi ka mineraalvillaplaadid. Ülekattekohad keevitatakse gaasipõletiga. [4] 2.6. Müüritööde kirjeldus Teise ja kolmanda korruse koridori seinad laotakse siledast columbia kivist paksusega 190 mm. Müür laotakse nn madal betoneerimise põhimõttel, mis tähendab, et laotakse maksimaalselt 8 plokirida (ehk mitte kõrgem kui 1,6 m). Seejärel õõnsused betoneeritakse ja laotakse uus müüritise osa samal põhimõttel. [5] 5 2.7. Eritööde kirjeldus Eritööd hakkavad pihta, kui esimese asjana tehakse ära veemõõdusõlm. Ühtlasi saab sealt kasutada vett ka ehituse ajal. 2.8. Sise- ja välisviimistluse kirjeldus
plaadiga ja rihi loodi abil paika. Jätka ladumist täisplaatidega. Ukseava ülaserva tee plaatide toetamiseks laudraam. Puhasta liimitav seina pind lahtisest tolmust. Kanna liim raami kõrval olevale seinaosale. Sae vajaliku mõõduga plaadid ja moodusta nendest ukse kohale sillus. Rihi plaadid hoolikalt paika. Jäta sein kuivama. Puitraam eemalda enne ukse paigaldust. Viimase rea plaadid sae 2-3 cm madalamad, et lae ja seina vahele tekiks elastne vuuk. Paigalda viimane plokirida ja fikseeri sein kiiludega lae ja plokkide vahel. Täida lae ja seina vaheline pilu montaazivahuga. Jäta vaht kuivama ja seejärel lõika noaga ülearune osa ära. Ehituskaar 4/81 58 Paranda plaatide äralöögid ja muljumised AEROCi parandusseguga. Silu seinas olevad võimalikud ebatasasused hõõruti abil. Pühi lahtine tolm harjaga ära. Kanna pahtelduskiht ühtlase kihina seinale, kasutades selleks metallist krohviliipi. Aseta krohvivõrk kohale ja suru see liibiga krohvisegusse
Vundamentide armeerimine ja selle otstarve Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt kahe armatuur vardaga, mille läbimõõt on 12-16 mm. Armeerimata betoonist vundamenditaldmiku kõrguse ja väljaaste suhe on 2, kui see on väiksem, võib taldmik murduda. Otstarve: vältida ja vähendada müüritise pragunemist ning suurendada deformatisoonluukide vahekaugust. Armeerida tuleks pikad seinad, raskemini koormatud seinad, esimene plokirida vundamendi peal ja silluste tugipinnad. - Ebaühtlase koormuse, samuti ebaühtlase või nõrgavõitu pinnase puhul võib betoonvundamendi pragunemise vältimiseks sarrustada e. armeerida. Selleks pannakse vundamendi ülemisse ja alumisse serva pidevalt ümber perimeetri paar-kolm 12-16 mm jämedust terasvarrast. 17. Seintele esitatavad nõuded Tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel Piisavalt helipidavad
betoonist jaotuskiht. Paneeli toetus plokile peaks olema vähemalt 120mm. 26 13 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad Plokid kuivades kahanevad (~0.3mm/m) Pragude tekke vastu tuleb müüritis armeerida: minimaalselt iga neljas vuuk, kindlasti armeerida esimene ja viimane plokirida, aknaavade alune vuuk ja silluse tugipind. <200 mm paksuses müüritises: üks varras Ø8 mm ja >200 mm paksuses müüritises: kaks varrast Ø 8 mm. 27 Autoklaavsest boorbetoonist väikeplokkidest seinad 28 14 Autoklaavsest boorbetoonist
annaabi.ee 
