Uus mood · poisilik stiil (nooruslik, sihvakas, poisilik figuur, lühikesed juuksed, mugavad riided) · lihtsus ei tähenda vaesust · võltsitud juveelidest ehted (ehted ilu ja elegantsi, mitte rikkuse demonstreerimiseks) Looming · pakkus välja esimese rannariiete komplekti (1913) · kardiganjakk (1918) · pikad naiste püksid, lühike soeng (1920) · karusnahkse voodriga palitu; oma lõhnaõli (1921) · plisseeritud seelik, vihmamantel, õlakud (1924) · sportlikud riided II Maailmasõda · avatuks jäi lõhnakauplus · isiklik kohtumine W.Churchilliga (eesmärk veenda teda Saksamaaga separaatrahu sõlmima) · arreteeriti sakslasest armukese tõttu · naastes 1954 Sveitsist, olid elemendid funktsionaalsed (taskutega seelikud, pikkade sangadega kotid) Fakte · õitseaeg 1930ndatel (äri, seltskond, välimus) · tööandja 4000-le inimesele (moemaja,
Ajal kui ei olnud veel elektrit, pidid inimeste riided ikkagi ju sirged olema. Olid ajad kui inimesed kandsid palju valget ja sitse – satse. Siis selleks et riided oleksid sirged, kasutati pressrauda mis olid malmist ja messingist, mitut moodi küttega. Inimesed taipasid, et vajutise all lähevad riided sirgeks ja eriti hästi veel kuuma vajutise all. Vanad pärslased osanud oma plisseeritud moerõivastust kuuma metalli abil voldiliseks töödelda. Laiemaks kombeks sai triikimine alles 17. Sajandil Pressrauda kuumutati lahtisel tulel või ahjul, pressraud võis olla ka seest õõnes ja sellesse paigutati kuumad sõed. Esimesed olid läbini metallist ja neid kuumutati lahtisel tulel või ahjul. Teistel oli sisemus õõnes ja sellesse paigutati tules kuumutatud metallpolt või koguni hõõguma puhutud puusöed.
siis tähendab see toitu.Pistrik - jahikull. Raisakotkas (kraega) - Ülem-Egiptuse sümbol- Nekhbet (i k) Alam-Egiptuse-kaitsejumalanna-Wedjet Kartuss - raam Egiptuses on ovaalne; neisse kirjutati valitsejate nimed Aasrist e anh- (anch või ankh); elu sümbol; tohib olla ainult jumaluste käes. Klaft - rituaalne habe; sinisest klaasist;tegelikult võis olla ainult vaaraodel,ent jumalaid kujutati ka klaftiga (Ptah) härja või lõvi saba - võimutunnus puusapõll e. niudevöö - triibuline (plisseeritud st töödeldud kitsasteks voltideks) Pektoraal - kaelaehe; kaitseb õlgu päikese eest Leopardi nahk - preestrite tunnus papüürus (lõikhein)- A-Eg lootos-Ü- Eg
Seati sisse vakuraamatud, mille tõttu mõisavalitsejate kuritarvitused olid piiratumad. Talurahvakultuur sõilitas oma ilme ja muutus aeglaselt. Hakati pruukima ohtralt õlut ja viina ning nende turustamisekas rajati ohtralt kõrtse. Ka tubakas hakkas meil levima, kuigi polnud veel eriti populaarne. Ralurahva riietus kujunes mitmete moevoogude sissetulekuga. Nende mõjud on näiteks piki-triibuline seelik, naiste pottmüts, plisseeritud seelik. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill. Keskajal oli eestlaste muinasusund segunenud katoliiklike tavadega, millest võõrutamine ei olknud luteri pastoritel kerge ülesanne. Üle kogu maa hakati läbi viima nõiaprotsesse, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed. Eesti linnade ellu tõid 16. saj. lõpp ja 17. sajand olulisi muudatusi. Kui keskajal olid linnad
Nende kõrval pruugiti pulmades ka omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid. Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda.
lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. Kirikutes ja kabelites peeti eestikeelseid jumalateenistusi ning kirikute juures hakati talupoegadele õpetama katekismust ja kirikulaulu. Igas kihelkonnas tuli ametisse nimetada köster ja tema ülalpidamiseks eradalda köstrimaa. Talurahva kultuur rehielamu, kõrtsid, torupill, riietuse kujunemine pikitriibuline seelik, naise pottmüts, meeste murumüts Põhja-Eestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637.aastal lõi H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli saksapärane ning kus oli palju võõrtähti. Johan Hornung avaldas 1639.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, neid tunneme me vana kirjaviisi all. 1686.aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja
Klassikalise smokingi värvid on must, tumesinine või hall. Klassikalise smokingi juurde kuuluvad: püksid, mille küljeõmblusi kaunistavad sageli siidamplassid pintsak, mis vastavalt moele võib olla nii ühe- kui ka kaherealine, pintsaku reväärid ja nööbid on kaetud siidiga valge särk (tavalise või püstkraega, eest salakinnise või ehisnööpidega). Viimastel aastatel on levinud ka eest plisseeritud rinnaosaga särk. Välisest sarnasusest hoolimata on smokingi ja fraki särgid kaks täiesti erinevat asja: vest või vöö (Cummerbund) üheaegselt mõlemat ei kasutata tumeda smokingi juurde sobib väga hästi ka eredavärviline vest või vöö (nt. punane, kuldne vms) valge, korralikult kokkupandud rinnarätik mustad sokid mustad kingad (sobivad hästi mustad lakknahast kingad) must mantel (oleneb ilmast) mut kaabu (oleneb kombest)
vöödest. Vabalt langev kleit peidab volüüme. Optiliselt pikendavad kandjat sallid ja kõrged kontsad; 3. naised, kelle õlad on kitsamad kui puusad, peavad õlakutega õlavööd laiendama ja kraedega ning sallidega ülakehale tähelepanu juhtima; 4. lühikesi jalgu pikendab visuaalselt pikem, kitsas sääremarjani ulatuv seelik, kitsamad viigipüksid, plisseeritud seelik ja kõrge kontsaga kingad; 5. väga kandilised, laiade õlgadega, sportlikud naised võivad kanda rangelõikelisi inglise stiilis kostüüme, mille detailid hajutavad tähelepanu. Rõivaste kangad võiksid olla siledapinnalised ja mustritest sobivad geomeetrilised kujundid; 6. ümaravormilised, rinnakad naised on kenad ja armsad ümara vormiga kellukesekujuliste seelikuosaga kleitides ja prantsuse stiilis riietuses. Kangastest
3. ÕHTUNE VASTUVÕTT, kutsel "SMOKING" · Meeleolukad õhtused peod (restoranis, kokteilvastuvõtud, teatriõhtud) · Smoking ei ole ametlike akadeemiliste vastuvõttude rõivastus · Klassikaline smoking on must, tumesinine või hall · Smokingi pükstel on külgedel sageli siidlampassid · Pintsak (ühe- või kaherealine), reväärid ja nööbid kaetud siidiga. · Valge särk (tavalise või püstkraega) (eest plisseeritud) · Vest või vöö (Cummerbund). Mitte mõlemad korraga. Tumeda smokinguga sobib eredavärviline vest või vöö (punane, kuldne) · Valge rinnarätik (mitte puhvis,vaid kokkupandult) · Musta värvi sokid · Mustad kingad (mustad lakknahast kingad!) · Must mantel (oleneb ilmast) · Must kaabu (oleneb kombest) · Valge siidsall · Sõrmikud · Kikilips (rosett) klassikaline must. Kui vest või vöö on muud värvi, siis lips nendega sama värvi.
Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime. Talurahva riietuseks oli pikitriibuline seelik, pottmüts, mutumüts, plisseeritud seelik, põlvpüksid jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill.
Talupojakultuur Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime. Talurahva riietuseks oli pikitriibuline seelik, pottmüts, mutumüts, plisseeritud seelik, põlvpüksid jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill.
Sajandi lõpus tekkisid eraldi rõivad, mida kanti mitteametlikel õukonnasündmustel, päevastel kokkusaamistel ja hiljem ka teatris. Nende tegumoed sarnanesid idamaistele kimonodele ja kaftanitele. Hakati kandma ka mantood. See oli eest avatud avar ja pikk mantlitaoline rõivas, mida kanti korseti ja seeliku peal. Hõlmad sai õukonnakleidi sarnaselt puusadele kinnitada. Vastavalt seisusele oli mantoo slepiga. See õmmeldi hinnalistest kangastest, vahel oli plisseeritud. Alusseelik oli rikkalikult kaunistatud. Soengud. Lisaks "kapsapeasoengule" tuli 1680.a paiku moodi nn "fontange" soeng, mis sai alguse ühelt Louis XIV favoriidilt, kelle soeng jahil olles laiali lagunes ja kes oma juuksed pitsilise sukaga pealaele kokku sidus. Kuningale 13 meeldis see sedavõrd, et ta palus daamil kogu õhtu sellist soengut kanda. Hiljem
redingot, mis mõlemad näitavad pehmet taljejoont. Kuid moes püsis edasi ka endiselt sirgejooneline kleit vööga puusakõrgusel. Pikendati kleidi pihaosa, arendati edasi dzemperkleiti. Särkpluuskleidid hoiti ka siiski moes, kuigi taheti toonitada naiste vöökohta. Ümmargune või ovaalne kraeta kaelus domineeris enim. Seelikud püsivad põlvekõrguseni, napid ja kehaleliibuvad. Allapoole puusi on nad sageli avardatud vahelepandud ja mitmeti jaotatud kiludega, mis võivad olla volditud ,plisseeritud, asetatud vastandvolitidega. Taldrikseelik esineb õhtukleitidel vaid. Trompetseelikud on peaaegu põlvini sirgelt liibuvad ja alles sealt kurvitaoliselt välja kaarduvad. Lehterseelik on pehmest villasest materjalist tavaliselt,kuid vähe avarduvalt laiust. Kõige avaram on seitsmes vahelepandud kiilust kujundatud sirmseelik, mis langeb rikkalikult lainetava kellukesena. Mantlite moes domineerib redingot koos saledajoonelise sirgete mantlitega,
[ Eestlaste peatoiduks oli rukkileib ning kala. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal ning ka jõulude ajal. Igapäevase kalja ja mõdu kõrval pruugiti pulmades õlut ja viina. Viina ja õlle turustamiseks hakkasid mõisnikud rajama kõrtse, nendes käimine muutus väga populaarseks. Põhiliseks elamutüübiks oli rehielamu. Rehituba oli kõigist külgedest piiratud kõrvalruumidega ning seega täiesti pime. Talurahva riietuseks oli pikitriibuline seelik, pottmüts, mutumüts, plisseeritud seelik, põlvpüksid jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill. PÕHJASÕDA 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel. Rootsi kuningriik oli XVII saj teisel poolel oma võimsuse tipul. Läänemeri oli kujunenud peaaegu tema sisemereks, nii et isegi Taani, kes kõigi teiste riikide laevadelt oma väinades tolli võttis, ei võinud seda teha Rootsi omadelt. Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel; kõik nad pretendeerisid osale Rootsi valdustest. Sajandi
Riietusele lisati karvast detailidega mantleid ning salle. Joonis 6. (Vasakult) Chanel'i (1925), Molyneux'i (1925) ja Paquin'i (1927) disainitud peokleidid Allikas: http://glamourdaze.com/history-of-womens- fashion/1920-to-1929 (15.05.17) 7Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19201929.html 8 Joonis 7. Tenniseriietus Joonis 8. Plisseeritud seelik Allikas: koos matliga 1920 http://edition.cnn.com/2013/06/06/s (http://glamourdaze.com/2013/1 port/tennis/suzanne-lenglen-french- 0/1920s-fashion-style-forecast- open-tennis/ (15.05.17) for-winter-1929.html (15.05.17) Uhkeldavat käitumist peeti tavaliseks. Juuksed lõigati lühikeseks, tihtipeale jäeti eest pikenevaks
Idülliline ungari külake Torockó, näiteks, on aga puhtalt unitaarne. Ungari kirikud asetsevad reeglina küla kõrgeima mäe otsas. Võibolla annab see vihje, kes Transilvaania aladel esmaasukad olid. Lisaks Kolozsvárist läände jäävale Kalotaszegi regioonile on suure ungarlaste kontsentratsiooniga ka Transilvaania pealinnast itta jääv Mez&otide;ség. Kõige ehedam näide on Széki küla, kus kantakse endiselt rahvarõivaid: mehed pisikesi õlgkaabusid, sinist vesti ja valget plisseeritud puhvkäistega pluusi; Széki naised riietuvad musta, leinates sajandeid tagasi türklaste poolt tapetud suurt osa selle küla elanikest. Suvekuude nädalavahetustel peetakse pulmi. Kas võibki oodata suuremat elamust, kui sattumist transilvaania pulma, kus nelisada rahvarõivais inimest laulab rahvalaule ja tantsib traditsioonilisi tantse? Loputada lambajuustu ja härjakintsu alla piiramatu koguse värske veiniga ning ungarlaste kuulus szilvapálinka ehk meie mõistes ploomipuskar ei lõpe
troopikasmoking) · Rinnataskus võib kanda valget või lipsu värvi taskurätti, mis tohib taskust välja paista 1 cm. · Nööbid kaetud atlass-siidiga · Viigipüksid, mille küljeõmblustel siidlampassid · Vest või lai drapeeritud vöö (cummerbund). Mõlemat korraga ei kanta! Värv must või kikilipsuga sama tooni, sobib ka mustriline, mille puhul lips ja vöö samast kangast. · Valge, soovitavalt püstkraega särk; ehisnööpidega kinnise või katteliistuga, tihti plisseeritud rinnaesisega. Topeltmansetid ja mansetinööbid. · Must või vesti värvi kikilips või rosett · Soovitavalt mustad lakk-kingad. · Mustad pikemad sokid · Smokingut võib asendada spencer puusajooneni ulatuv lühike pidulik pintsak, mida täiendavad smokinguga sarnased lisandid. Erandiks on see, et pintsak ja püksid võivad olla eri värvi. · Ei ole sobiv kanda aumärke. · Smokingut võib asendada tume ülikond. Daami rõivastus
lõikele, mis on Euroopas kasutusel olnud juba eelajaloolisest ajast alates. Hilisemal ajal hakati lisama külgedele ja tagumisele tükile vahesiile, nii et alumine osa laienes tunduvalt. Meestel ulatus vöötamata jakk allapoole põlvi, vöötatud jakk tõmmati vöö kohale kergelt puhevile. Jaki põues kanti väikseid tarbeesemeid nagu suitsetamistarbed, niit ja nõel, köietükid või koguni pikksilm. Naiste plisseeritud alläärega kleit ulatus poole sääreni (1970. aastatel on naiste kleidid mõnikord miniseeliku mõõtu olnud). Utsjoe vanemad naistekleidid on triibulisest kangast pruunikaspunase pihikuosaga. Kleite võidi külma ilmaga kanda kaks tükki pealekuti. Kui varasemal ajal olid peamised värvid valge ja hall, siis rikkamatel võisid jakid-kleidi olla punased, sinised, pruunid või rohelised. 18
annaabi.ee 
