Rõõmsameelne Linda oli meeleldi valmis Mattiasele vett andma, kitsi ta polnud. Mattias ise oli natuke terava keelega ja võis ka kõige lõbusatujulisema inimese tuju ära rikkuda. Ükskõik, kui lämmatav õues oli või kui mahe tuul puhus Mattias ei lahkunud toast ilma oma suursuguste teksadeta, valge maikata ja omapäraste sandaalideta. Linda seevastu oli innukas ja aktiivne, umbes 25 aastat vana piiga. Kõik ümberkaudsed külaelanikud alati imestasid, kust selline särtsakas plikatirts oma energia saab. MATTIAS (veidi nipsakalt):"Too vett!" LINDA (kohkunult):"Millega?" MATTIAS:"Kapaga." LINDA:"Kapp katki!" MATTIAS (kindlameelselt):"Tee terveks!" Linda jahmatab Mattiase üleolevuse peale, kuid toibub sellest peagi. LINDA:"Millega?" Mattiasel hakkab kops üle maksa minema. MATTIAS:"Pulgaga!" Linda loodab, et meesterahvas minema läheks ja ta rahule jätaks, kuid paistab, et Mattias ei kavatse veel nii pea lahkuda. LINDA:"Pulk pikk!" MATTIAS (vihasel häälel):"Tee lühemaks!"
Lugu tulevikust 21.07.2118 Tere, kallis päevik! Oeh, see kõlas, nagu oleksin 15-aastane plikatirts, kes hakkab enda armuvalu kurtma. Proovime uuesti. Tere! Teil pole vaja teada, kes olen mina, kuid otsustasin teile rääkida, milline on elu aastal 2118. Ilmselt arvasite, et praeguseks on leiutatud hõljukautod, et inimestel on ajude asemel mälupulgad, kuid see pole nii ja läbi selle päeviku jutustan teile, mis praegusel ajal toimub. 23.07.2118 Tere jälle! Mulle meeldib Wittgensteini tsitaat "Mõeldes maailma tulevikust kujutleme alati
ma leian et selleks on veel aega. Siiski ma armastan enda ema ja isa, enda tervet perekonda. Ma ei vaja põhjust nende armastamiseks. Nad on mu perekond ja minu jaoks on pere alati olemas. Ja ma ei saa endale pereliikmeid valida. Nad on olemas täpselt sellistena nagu nad on, seda ei saa muuta, seda peab omaks võtma. Ma arvasin nooremana, et on olemas vaid ühte tüüpi armastust. Ma olen alati arvanud, et olen ikka üks naiivne plikatirts küll, aga ega ma sellepärast veel meelt heida. Nooruses ollaksegi selline. Arvasin, et on olemas vaid see rabav tunne, kui sa näed kedagi, kes sulle väga meeldib. Kui kasvasin, taipasin peagi, et see ei pruugi absoluutselt nii olla. Lugesin suvel läbi Victor Hugo raamatu „Hüljatud“. Nüüd ma tean kindlalt, et armastust on väga mitut tüüpi. Näiteks on „rahulik“ armastus, ennastohverdav armastus, kirglik armastus. Selles raamatus esindavad
ta jälle koolist välja visati. Teise öö otsustab ta veeta oma endise õpetaja hr Antolini juures, kes ta lahkelt vastu võtab. Nad räägivad pikalt ja laialt elust, kuid Holden on eelnevatest sündmustest väsinud ja ta pea valutab ning otsustab lõpuks magama jääda. Kuid ehmatusega ärkab ta öösel kui hr Antolini ta peab silitab ja otsustab sealt kohe lahkuda, arvates et õpetaja on homoseksuaal. Hommikul läheb Holden kooli õde vaatama, et temaga hüvasti jätta, kuid plikatirts ei lepi sellega ja tahab et vend teda kaasa võtaks. Nad tülitsevad ja Holden loobub sellest pöörasest mõttest ja viib õe hoopis loomaaeda ja edasi karusselliga sõitma. Nad lepivad ära ja Holden on nõus tagasi koju minema. Loost räägib Holden aasta aega hiljem haigena (arvatavasti tuberkuloos) haiglas või sanatooriumis. Ta lubab isegi sealt välja saades uude kooli minna. 3. Probleemid, mida teoses käsitleti. Teos kajastab suhteliselt levinud tänapäeva noorte probleeme
Tule ääres(kaassõna nimisõnast lahku); lõkkeäärne muruplats, sume augustiöö; kolme meetri kõrgune lagi(lahku, kuna täiend ees); saja-aastane vanavanaema; linnas käinud mees; telefoni teel kuuldud uudis; väga üllatavad asjaolud; savist teekann, savikann; teekann; Vabadussõja- aegne; ne-lõpuline liitsõna; põhilised õigused ja kohustused; põhiõigused ja -kohustused; haruharva juhtus niiviisi; tohutu laiad viljapõllud; heledajuukseline plikatirts; kollaseruuduline seelik; naeruvääristama; naeruväärne situatsioon; Koidula-aegsed inimesed; hilisõhtune arupidamine; maa-alune küttesüsteem; Türgi oad; kohvioad; üsna raske ülesanne; paar aastat lõpetamiseni; läbimõtlemata tööülesanne; lumivalge näoga noormees; vana peokleit; 200-meheline meeskond; tee äärest üles korjatud vankriratas; vana pargi puud; vanad pargipuud; kadakane karjamaa; meesterahva äraütlev vastus; lahtise peaga tüdruk; liiga
kasvu ja siilisoenguga. Ta joob, suitsetab kohutavalt ja ajab ligi naistele. Kõiki ülejäänud tegelasi nimetaksin mina kõrvaltegelasteks. Võtame näiteks Holdeni noorema õe Pheobe, kellest on küll palju juttu, kuid peategelane ta siiski ei ole. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Loomulikult seda ei juhtunud, aga lugedes tekkis mul selle koha peal nii mõnus tunne ja lihtsalt selle pärast, et see nii armas tundus. Vahel Pheobe küll turtsus ja tujutses, aga see käis tema vanusega kaasas. Järele mõeldes on üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Olles ise vanem õde võin öelda, et selline läbisaamine on päris raske, olenemata
" päris Juliette. "Lõunat." "Kas kartul on ainus, millest te toitute?" Mees heitis tüdrukule hävitava pilgu. "Kui ei maitse, kao ära. Kuid ma hoiatan su vahvad sõbrad ootavad sind." "Kus?" "Eks ikka linnaväravate juures. Sa oled ju linnakas, eks?" "Ei..." "Ei? Külast siis?" "Mitte päris..." "Jumal küll, põrgust või?" "Nii võiks seda hoonet kirjeldada küll. Mu onu ei ole hea maitsega sisekujundus vajab viimistlemist." "Või sisekujundus! Mida sina ka elust tead, plikatirts selline! Pole veel kahtekümmend täiski, eks ole?" "Juunis saan 18..." "18...hea vanus, ent kas sa veidi liiga vara ei alustanud oma hukkavat karjääri?" 4 "Hukkavat? Ah! Jumal küll! Ei! Ei! Ma pole vaba käitumisega naine!" Mees muigas ja viskas kooritud kartulid potti. "Kes sa siis oled? Tööd sa ei tee, kuigi laps sa enam pole..."
Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka vastav- roheline aga kui õnnelik, siis tumepruun. Ma meeldisin väga arstidele, kuna olin kõigi arvates hästi armas ja tume, nad hoidsid mind ja ütlesid ka mu emale, et olen erakordselt armsa välimusega pisike plikatirts. Mida tol ajal ei olnud saada oli pampersid. Ma olin ka pampersite vastu allergiline, nende asemel kasutati minu ajal marlesid. Istuma hakkasin 7. elukuust, roomama 7. elukuu keskel ( mida mulle ka eriti ei meeldinud teha, kuna polnud ka mõjuvat põhjust). Kõndima hakkasin ma 9elukuu lõpus, ja seda ka põhjusega. Ma nägin kuskilt kapist välja ulatuvat nööri, ja seesama ese tundus mulle nii huvitav, et ma lihtsalt pidin end püsti ajama, ja seda nööri katsuma minema omaenda kätega.
82-aastane Eduard Hiis ütles, et on sündinud endises popsikohas siit mõnesaja meetri kaugusel ja elanud selles kandis kogu elu. Ka tema isa Kristjan, kes sündis 1876. a., oli veetnud siin kogu elu. Isa mäletanud oma lapsepõlvest Carl Robert Jakobsoni. Kui meie rahvusliku ärkamisaja suurkuju suri, oli Kristjan 16-aastane. Lugu mesilakuusest polnud Eduard Hiis kuulnud siiski oma isalt, vaid C. R. Jakobsoni tütrelt Lindalt. Linda meenutanud, et kui ta oli plikatirts, võtnud isa ta kord kukile. Nad seisnud kuusekese ees, mille isa äsja koos teiste puudega istutanud. Isa sõnanud: "Ükskord kasvab see puu kõrgemaks kui sina ja mina kokku." Nagu näha, läksid need sõnad kuhjaga täide. Kuusest sai koguni kõrgeim puu talus ja kogu ümbruskonnas. 9 Koobas Oidrema Pangamäel
Siis rääkisid nad veel D. B-ist ja muust. Järsku Phoebe tahtis teada miks Holden nii vara koju tuli. Holden ei vastanud. Õde sai kohe aru, et teda välja visati ja kordas selle peale ,,Issi tapab su ära". Ta ei rääkinud enam Holdeniga, vihastas. Sellepeale ütles Holden, et ta läheb sõbra vanaisa rantsosse Coloradosse ja hakkab tööl käima. Phoebe hakkas selle jutu peale naerma. Siis hakkasid jälle rääkima koolist. Phoebe oli väga arukas plikatirts kes sai paljudest asjadest aru. Järsku küsis õde vennalt, et kelleks ta tahtvat saada ja see peale vend ,, kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad". Ta mõtles selle all seda, et kui lapsed mänguhoos ei märka kuhu nad jooksevad siis ta tuleb oma valvepostilt ja püüab nad kinni. Ta teeks seda hommikust õhtuni, valvaks lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Phoebe ei vastanud sellepeale midagi, siis kordas jälle ,,issi tapab su ära". Holdenil polnud sellest sooja ega külma
isepäisuses. Tema tõuseb siis, kui tema tahab, mitte kui inimene tahab. Ja loojub samuti vastutahtmist. Viagra on anti-satanistide armuleib. Saatana teed (ta liigub teatavasti spiraali mööda) on imelikud. Eile pisteti mulle lauluväljakul pihku teade: «Varem arvati, et kondoom on juhuks, kui Sa ei ole partneris kindel. Nüüd näitab kondoomi kasutamine seda, et Sa hoolid partnerist ja endast ning et Sind võib usaldada.» Sädelevalt süütu naeratusega plikatirts, kes mulle selle teate andis, ei sarnanenud sarvikuga. Sest et ta oli hästi maskeerunud, teadagi, Kurat oskab maske valida. Pärineb ju see tekst, Paavst võib mu sõnu kinnitada, Kuradi enda sulest. Ta on siin, tal on kõik kujud, ta on kõikjal. Massilise kondoomipropaganda tagajärjed on teada - 99% korralikest abieluinimestest kasutab kondoomi sama korralikult kui OMOt või Liberot või karbamiidiga närimiskummi, seksmaniakkidest kasutab preservatiivi alla 1%
Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi.
õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad. Stradlater oli Holdeni toanaaber Pencey´st, keda ta veidi põlgas, kuid samal ajal ka kadestas. Stradlater oli hoolitsetud välimusega, kuid samas veidi lohakas poiss.