rohkem läbi. Klaaspaketid koosnevad kahest või kolmest klaasist, millised on hermeetilised ühendatud. Optiline-ja kristallklaas- valmistatakse läätsi, prismasi ja teisi optiliste seadmete osi. Optilised klaasid liigitatakse kroonklaasideks, okdavklaasideks ja flintklaasideks(kallim) mõlemaid kasutatakse optikas. Kristallklaas on koostiselt ja omadustelt optilise klaasi sarnane. Valmistatakse vaase, vaagnaid. Parim ja kalleim on nn, pliikristall, mille koostises on kuni 30% pliioksiidi. Odavaim on böömikristall. Kristalliks nimetatakse klaasi, mis sisaldab enam kui 24% pliioksiidi. Kuumuskindel klaas-kuumuskindlus tähendab eelkõige vastupidavust järskudele temperatuuri muudatustele. Paksemaid ja vastupidavamaid nõusid . Toodete puhul tuleb jälgida kasutusjuhendit ja märke. Hoidmiseks külmikus ja sügavkülmas. Sobivad kasutamiseks mikrolaineahjus tavalises-ja elektriahjus. Värviline klaas vananedes muudab klaasi tooni.
Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks pliioksiidi, boori, baariumi, tseeriumi või mangaani, et saada säravam klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks aladamiseks. Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus. Materjalina on klaas väga keskkonnasõbralik, sest temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses:prügilas või
13. Mis on klinker ?on glasuurimata, ruske voi pruunikasmusta varvusega (Hollandi) tellis. 14. Klaasi kuumtootlemise menetlused (3) ?vedela klaasi PUHUMINE, VALAMINE, PRESSIMINE 14001550oC juures. 15. Klaasi kulmtootlemise menetlused (5) ?LIHVIMINE, GRAVEERIMINE, HAPPEGA SOOVITUS, MAALIMINE ja KULDAMINE. 16. Varvilise klaasi lisandid (5) ? ROHELINEKLAAS, SININEKLAAS VIOLETNEKLAAS PIIMKLAAS RUBIINKLAAS 17. Mis on kristallklaas ?koostisse on lisatud pliioksiidi, labipaistev ja sarav klaas, sara on tugevdatud klaasipinna loikamisega. 18. Mis on millefioriklaas ?MILLEFIORI KLAAS e. MOSAIIKKLAAS 19. Metalli sulamid: pronks, messing, melhior, uushobe, teres ? MESSING e VALGEVASK = vask + tsink PRONKS = vask + tina MELHIOR = vask + nikkel UUSHOBE e ALPAKA = nikkel + vask + tsink TERAS = raud + susinik 20. Metalli tehnikad (6) ?1. TREIMINE ja TRUGIMINE 2. STANTSIMINE 3. PERFOREERIMINE e PUHUNDAMINE 4. VALU 5. SEPISTAMINE 6. KOHRUTAMINE 21
Pb(OH)2 on amfoteerne Na2[Pb(OH)4] . Kemmilistel reaktsioonide PbO2 ja tugevate mineraalhapete ( HCl , H2SO4 ) vahel moodustuvad plii(IV)soolad : PbCl4 ja Pb(SO4 )2 . Need on suhteliselt vähepüsivad ühendid, mis lagunevad plii(II)ühenditeks. Pliitetrakloriid plahvatab soojendamisel, vees aga hüdrolüüsub PbCl4 + 2H2O ? PbO2 + 4HCl . Dipliitrioksiid: Pb2O3 vaadeldaksse kui plii (II) metaplumbaati(IV) PbPbO3. Tripliitetraoksiid: ehk pliimennik Pb3O4 tekib pliioksiidi pikemaaegsel kuumutamisel. Teda võib käsitleda kui plii (II) ortoplumbaati(IV)Pb2PbO4 . Viimase kirjutuskuju õigust kinnitab reaktsioonivõrrand lämmastikhappega Pb2PbO4 + 4HNO3 ? 2Pb(NO3)2 + PbO2 + 2H2O . Pliihalogeniidid: (PbCl2 ja PbBr2 on väärtuseta kristallilised ained, PbI2 kollane) on külmas vees rasklahustuvad ained, kuumas vees lahustuvad kergesti. Pliisulfaadid: PbSO4 on värvuseta rasklahustuv kristalliline aine
Rubiin-trigonaalne,punaka värvusega mineraal,kor undi erim.Korundi nim.rubiiniks,kui ta on karmiinpunast värvi,tuntud vääriskivina.Safiir- trigonaalne mineraal, korundi erim.Ta on enamasti sinaka värvusega,tuntud vääriskivina.Akvamariin-heksagonaalne sinaka värvuse ga mineraal,berülli erim,tuntud vääriskivina.Eestis rajati esimene klaasitöökoda 1628.a Hiiumaal(Hütil).Klaasi toorained-puhas liiv,sooda,lubjakivi.Kristallklaasiks e.kristalliks nim.klaasi,mis sisaldab pliioksiidi(PbO).Klaasil ei ole kindlat koostist ega keemilist valemit.Klaasi koostist isel.oksiidide abil- Na2CO3=Na2O+CO2, CaCO3= CaO+CO2, puhas kvartsiliiv SiO2Na2O*CaO*SiO2.Tsemendi toorained- lubjakivi,savi.Lubjakivi lagun.tekkivat kaltsiumoksiidi nim.kustutamata lubjaks.Reageerimisel veega eraldub palju soojust ja tekib kustutatud lubi. Värskelt krohvitud ruumid on niisked,sest kustutatud lubi reag.aeglaselt sisalduva süsinikdioksiidiga ja mood .kaltsiumkarbonaadi.Vesi eraldub veeauruna
Teemant kõige kõvem looduslik mineraal.Ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust.Läbipaistev. Smaragd kroomi sisaldav tumeroheline berüll. Rubiin punaka värvusega korund. Safiir sinaka värvusega korund. Klaas & tsement 1.Klaasi hakati valmistama 67 tuhat aastat tagasi. 2.Eestis hakati klaasi valmistama 1628. Hiiumaal, Hütil. 3.Klaasi toorained on puhas liiv, sooda ja lubjakivi. 4.Klaasi koostis oksiidide abil Na2O * CaO * SiO2 5.Kristallklaas on pliioksiidi sisaldav klaas. 6.Tsemendi toorained on lubjakivi ja savi. 7.a) lobri tsemendi toorained, mis on veega segatud b) tsemendiklinker aine, mis saadakse kõrgel kuumusel pöörlevas ahjus lobrist. c) tsement tsemendiklinkri jahvatamisel saadud peenpulber. d) betoon tsemendi, liiva ja kruusa segu. 8.Ehituslupja toodetakse lubjakivi kuumutamisel erilistes ahjudes 9001000 kraadi juures. 9.Kustutamata lubjaks nim. lubjakivi lagunemisel tekkivat kaltsiumoksiidi CaO2.Kui lisada
aastas (Tallinna andmed). Klaas Klaas on homogeene keraamiline materjal, mis koosneb peamiselt kvartsliivast, kaltsineeritud soodast ja lubjakivist. Erinevate omaduste parandamiseks lisatakse sulaklaasile metalloksiide. Klaasi omadused Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Kui päikese kõrgus on 10, 20, 30, ja 400, siis keskmine taeva hajukiirgus püstaknale on vastavalt 23, 35, 58 ja 78 W/m2 , sellest pääseb läbi akna 71% (kahekordne klaas), ühekordsete klaaside korral 80 %. Päikesefaktor (TT/SF/g) on läbi klaasi tungiva soojusenergia protsentväärtus kogu päikesekiirguse energiast. See kujutab endast otsese läbivuse tulemusena siseneva ja klaasis neeldunud ning seejärel ruumi edasikiirguva
Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses.Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on
Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase 6
(fermentatsioon) putukad põgenevad Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. *Keemilised omadused. Klaasi kemikaalikindlus on teiste ehitusmaterjalidega võrreldes hea Päikesevalguse toimel toimub klaasi pinnal asuvates raudoksiidi osakestes teatud muutusi, mis vähendavad klaasi valguse läbilaskvust solarisatsioon. 3% pliioksiidi sisaldav klaas on solarisatsioonikindel Tavaline ehitusklaas ei talu fluoriühendeid ja aluselisi lahuseid. Happed lahustavad klaasi koostises olevaid alkaale Klaasile mõjuvad kahjulikult tsemendi- ja lubjavesi ning Silikaatvärvid *Klaasi valmistamine. *Lehtklaasi meetod sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse
Üks klaasi ilmsemaid omadusi on see, et ta on läbipaistev nähtava valguse suhtes. Läbipaistvus tuleneb sellest et klaasi moodustavas materjalis pole ühtegi aatomijoone millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks et see paistab infrapunastel laine pikkustel läbinähtav sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on näiteks säravam. Mõnda ainet võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi. Teiste ainete lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Klaasi ajalugu Looduslikku klaasi, näiteks obsidiaani, on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr
Erinevad kujud ja mahud. Kokku üle 350 erineva nimetuse. Muud lauakatmisvahendid Salatikausid, kannud, karahvinid, soola- ja pipratoosid, vaasid, tuhatoosid, küpsetusvormid, söögiriistad. Kokku üle 120 erineva nimetuse. ARCOROC soojapidav tass · Tootja Luminarc Ahjunõud 9 Kristallist nõud Kristalliks nimetatakse klaasi, mis sisaldab enam kui 24% pliioksiidi. Selline koostis teeb klaasi pehmemaks ja muudab selle läikivaks, klaariks ja kirkaks ning annab ka iseloomuliku kõla. Krisatalli viimistlemiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnikat: lihvimine, söövitamine ja graveerimine. Lõike- ja lihvimistehnika pakub mitmeid viimistlusvõimalusi, sealhulgas teemantnõelgraveerimine, mattgraveerimine jne. Söövitades kaob kristallklaasi siledus ja läige, seda kasutatakse klaasesemete
Teemantide maailmatoodangu võib ära vedada ühe veoautoga. Seejuures enamik looduslikest teemantidest on väikesed ning tumedavärvilised ja defektidega ega sobi ehete valmistamiseks. Ainult 20% teemantide maailmatoodangust on juveliirsed. Vääriskivide võltsimine Teemanti kõrge hind on põhjustanud vääriskivide võltsimist. Esimese õnnestunud teemandiimitatsiooni valmistas 1758. a. Austrias Joseph Strasser. Viini kullasepp sai puhta liiva ,raud-, alumiinium-, pliioksiidi ja naatriumkarbonaadi segu sulatamisel pliiklaasi ,millest lihvitud võltskivil oli niisama suur murdumisnäitaja nagu teemandil. Ka väliselt sarnanes võltsmineraal teemandiga. Nüüdisajal nimetatakse sellel teel saadud võltsinguid kullasepa nime järgi strassideks. Strasside valmistamisel saavutasid juveliirid suure vilumuse. Aga kuidas siis eristada teemandit võltsingust? Siin tuginetakse teemandi omadustele. Teemant on kõige suurema kõvadusega looduslik aine
Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet – soodat (naatriumkarbonaat) või potas (kaaliumkarbonaat). Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks ehk kasutuks ning seetõttu lisatakse veel kolmandaks koostisosaks lupja (kaltsiumoksiidi). Veel lisatakse erinevaid koostisosi nagu näiteks pliioksiidi, boori, baariumi, tseeriumi või mangaani, et saada säravam klaas, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, suurendada murdumisnäitajat, värvuse muutmiseks ning sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. 3 KLAASI TOOTMINE Klaas on huvitav ja ainulaadne materjal, mida saab korduvalt taaskasutada uute klaastoodete valmistamiseks ilma, et nende kvaliteet halveneks. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel loodusliku toorme
Üks klaasi ilmsemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et fiiberoptilistes kaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks.
esmakordsel loodusliku toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas võib olla elastne või painduv ning samas habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid - sama keemiline koostis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Tavalise klaasi omaduste muutmiseks lisatakse sellele tavaliselt muid koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on tavalisest säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on võimalik vabaneda soovimatutest värvustest
[2] Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone üleminekuolekut, millel oleks nähtava valguse energia. Äärmiselt puhta klaasi saab teha nii läbipaistvaks, et valguskaablites on klaas infrapunastel lainepikkustel "läbinähtav" sadade kilomeetrite ulatuses. [2] Tavalisele klaasile on enamasti tema omaduste muutmiseks lisatud teisi koostisosi. Pliioksiidi sisaldav pliiklaas on säravam, sest tal on suurem murdumisnäitaja. Boori võidakse lisada selleks, et muuta termilisi ja elektrilisi omadusi, näiteks Pyrex-klaasi puhul. Ka baariumi lisamine suurendab murdumisnäitajat. Kui klaasi lisada tseeriumi, siis ta hakkab neelama infrapunast energiat. Teiste metalloksiidide lisamine võib muuta värvust. Sooda või potase osatähtsuse suurendamist kasutatakse mõnikord sulamispunkti täiendavaks alandamiseks. Mangaani lisamisega on
annaabi.ee 
