Kasutusalad Ravimites Tulekindlas täitematerjalis Saamine Kuna veega ei reageeri on seda võimalik saada vaid kaudselt, lisades soolale leelist AlCl3 + NaOH Tina ühendid Tina(IV)oksiid SnO2 Vees praktiliselt lahustamatu Valge värvusega Kasutusalad Keraamilistes glasuurides Poleerimispulbrina Suitsuandurites, vingugaasi tuvastaja Tina(II)kloriid SnCl2 tugev redutseerija Kasutusalad tekstiilimaterjalide viimistlusprotsessides keemilises sünteesis Plii Ühendid Pliimennik Pb3O4 Oranzpunane tahke aine Mürgine Tekib PbO pikemal kuumutamisel Vees lahustumatu Kasutusalad Korrosioonivastaste kruntvärvide koostises Plii(IV)oksiid PbO2 Tugevate oksüdeerivate omadustega Pruunikas Mürgine Vees lahustumatu Kasutusalad Pliiakudes Tuletikkudes pürotehnikas Võrrandid Sn + O2 Sn + HCl Sn + Cl2 Al + O2 Al(OH)3 t° PbCl4 + H2O Pb + SO4 Katsed Al2O3 valmistamine http://www.youtube.com/watch?v=kN3L1aB4MJ8 Al(OH)3 valmistamine http://www.youtube.com/watch
Al(OH)3 ka ravimites. Ei leidu looduses, kuna tekib alumiiniumi töötlemisel kõrvalsaadusena. c) PbO2 plii(IV)oksiid Tumeda värvusega PbO2 on kasutusel akudes elektroodina. Väga tugevate oksüdeerivate omadustega, tugevalt mürgine. Kasutusel pürotehnikas ja tikkude valmistamisel. Looduses puhtal kujul ei leidu, valmistatakse mitut moodi. Rahvakeeles pliisilu. d) Pb3O4 tripliitetraoksiid Oranzivärviline pliimennik on kasutusel korrosioonivastase kruntvärvide koostises (värviainena), samuti klaasi valmistamisel. Looduses ei leidu. Tekib PbO2 kuumutamisel. e) SnO2 tina(IV)oksiid Valge värvusega pehme metall, painutamisel on kuulda raginat. Nimetatakse kassiteriidiks. Looduses leidub tinakivina. Kasutatakse värvipigmendina värvi ja emailide valmistamisel, mis on organismile väga mürgine. Kasutatakse keraamilise klaasi tootmisel ja poleerimispulbrina.
Aine klass Mõiste Nimetused, valem Keemilised omadused Saamine Kasutamine Oksiidid Hapniku ja mingi teise happeline oksiid ... Põlemise teel: PbO - pliimennik, keemilise elemendi ... + vesi hape C + O CO värvipigment ühend ... + aluseline oksiid ilmastikukindlate värvide sool + vesi Kuumutamise teel: saamiseks.
metallide aluminotermilisel saamisel nende maakidest. reag. Hapetega, +hea elekti ja soojusjuht. Konsetreeritud väävelhappe toimel al tavatemp. Passiveerub. Hapusid toiduaineid ei tohi hoida sellep al nõudes, et al reageerib hapetega.Al- vastupidav vee toimele. Valge tahke aine Al2O3. Inglistika-plii saabina.tina ja plii-passiivsed aga reag hapetega aeglaselt, ei reag vee ega vee auruga. Suhteliselt madala sulamistemp. Ioodis- tina ja plii sulam. SnO2tinavalge. Pb3O4 pliimennik. Kasut. Emailvärvide tegemisel. Tina ja plii ühendid on mürgised. leelismuldmet. IIA rühma aktiivsemad metallid. Leelis ja leelismuld. Omadused. Pehmed, kergest lõigatavad, suhteliselt kerged, madal sulamistemp, hea elekti ja soojusjuhtivusega, reag aktiivselt hapniku ja enamiku teiste mittemetallidega, reag tormiliselt hapetega. Soolad. Kõrge sulamistemp, enamasti valged, tugevad eketrolüüdid. Raud on küllaltki pehme metall. Püsiv õhu ja vee suhtes. Niklit
vitamiinid. 6. Ühendid ja kasutusalad. a. Boksiit – alumiiniumoksiidist ja alumiiniumhüdroksiidist – alumiiniumi tootmine. b. Rubiin ja safiir – korundist ehk alumiiniumoksiidist, punane korund on rubiin ja sinine korund on safiir – vääriskivid. c. Smirgel – peeneteralisest korundist – lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. d. Tina(IV)oksiid – värvipigment ja värvide ja emailide valmistamine. e. Pliimennik – korrusiooni vastaste kruntvärvide koostises. f. Plii(IV)oksiid – elektroodimaterjalina pliiakudes. g. Rauarooste – odav värvipigment. h. Malahhiit – vaske sisaldav roheline mineraal - poolvääriskivi. 7. Amfoteersus – aine reageerib nii aluse kui ka happega. 8. Keskkonna saastumine raskmetallidega. a. Eriti ohtlikud on elavhõbeda, kaadmiumi, plii ja antimoni ühendid. b. Ohtlik on see, et nad ladestuvad organismis, põhjustades pidevat
2)Alumiiniumhüdroksiid Al(OH)3- valge tahke aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelise liias, kuumutamisel tekib oksiid ja vesi. 3)Alumiiniumsoolad- enamasti valged tahked ained, vesilahused on tugevalt happelise reaktsiooniga. Tuntuim sool on alumiiniumsulfaat Al2(SO4)3-kasutatakse joogivee puhastamisel. 4)Tina(IV)oksiid SnO2-valge, kasutatakse värvainena. 5)Plii(IV)oksiid PbO2- kasutatakse pliiakudes elektroodimaterjalina. 6)pliimennik Pb3O4-oranz,kasut.värvainena. 7)tetraetüülpliid lisatakse bensiini, saastab teeääri. *SIIRDEMETALLIDE ÜLDISELOOMUSTUS:d-elemendid asuvad B rühmades. Tähtsaim siirdemetall on raud, mille põhilised o.a. on II ja III. Raud(II)ühendid ei ole eriti püsivad ja oksüdeeruvad raud(III)ühenditeks. Raud on levikult maakoores 4. element, metallidest teisel kohal. Maakera tuuma koostises on raud põhielemendiks. Eestis on vanadel aegadel toodetud rauda nn.
Plii on vägaväga pehme . Nad on tavatingimustes õhu ja vee toime suhtes vastupidavad.Ei reageeri eriti hapetega. Suhteliselt madala sulamistemp. (õnnevalamiseks,konservikarrbid,autoakude,elektrikaablid). Ühendid : Alumiiniumoksiid(valge kristlane aine,interne aine,korund,smirgel)Alumiiniumhüdrooksiid(valge tahke aine,vees ei lahustu prakt,väga nõrk alus),tina(IV)oksiid(värvipingemndina värvide ja emailide valm,valge värvus,vees prakt lahustamatu)pliimennik(PB3O4)(korrosioonivastaste kruntvärvide koostises) Tugevamad ja kõrgema sulamistep kui siirdemetallid. Raud neljas element maakoores. (sooraud raud(III)hüdrooksiid). Ehedal kujul esineb rauda looduses meteoriitrauna. Puhas raud on suht pehme, püsiv õhu ja vee toime suhtes.Lisandeid sisaldav raud on suurema kõvaduse ja trugevusega kuid palju väiksema vastupidavusega korrosiooni suhtes.Mõõdukal kuumutamisel tekib raua peale rauatagi kiht mis kaitseb rauda edasise korrosiooni eest.
Tähtsamaid ühendeid Al2O3- korund Korundi iseloomustab suur kõvadus (Mohsi skaalal 9). Läbipaistmatuid korundi kristalle nimetatakse smirgliks. Puhtal kujul on korund värvitu, kuid lisandite tõttu on tal palju erinevaid värvitoone.Korund on hinnatud vääriskivi. Karmiinpunast korundi nimetatakse rubiiniks ja muud värvi läbipaistvat korundi safiiriks. Al2(SO4)3- alumiiniumsulfaat SnO2- tina(IV)oksiid- kasutatakse värvainena PbO2- plii(IV)oksiid Pb3O4- pliimennik, kasutatakse värvainena Siirdemetallid Siirdemetallid ehk d-elemendid, asuvad B rühmades. Raud keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Tal on neli stabiilset isotoopi. Omadustelt on raud metall.Normaaltingimustel on raua tihedus 7,87 g/cm3. Raua sulamistemperatuur on 1535 Celsiuse kraadi.Raud esineb nelja kristallmodifikatsioonina olenevalt temperatuurist.Raud on kõige levinum element Maa koostises
pulbrid, mida kasutatakse värvisegudele vajaliku värvuse andmiseks) · Pigmendid segunevad hästi vee, värnitsa, lakkide, lahustite ja muude värvisegude koostisesse kuuluvate vedelikega kuid ei lahustu neis Naturaalpigmendid(looduslikud) 1. Jahvatatud kriit ehk õhklubi(valge) 2. Mangaandioskiid(must) 3. Graniit(hall) 4. Rauamennik(pruunikas-punane) 5. Ooker(kollane) 6. Sieena(punakas-pruun) Tehispigmendid 1. Tsink ja plii(valged) 2. Pliimennik(helepunane) 3. Kinaver(marsipunane) 4. Ultramariin(sinine) 5. Alumiiniumpulber(hõbedane) 6. Pronkspulber(pronksjas) Pigmentide omadusteks on katvus, valgusekindlus, leelisekindlus ja mürgisus. Suurimaks probleemiks mürgisuse kõrval on kestva nakkuvuse säilimine.Nakkuvust parandatakse naturaalse värnitsaga kruntimise teel. Katvus oleneb pigmendi läbipaistvusest ja kaetava pinna värvusest. · Hea katvuvusega on rauamennik ja mangaandioksiid
plii(II)sooladesse. Pb(OH)2 on amfoteerne Na2[Pb(OH)4] . Kemmilistel reaktsioonide PbO2 ja tugevate mineraalhapete ( HCl , H2SO4 ) vahel moodustuvad plii(IV)soolad : PbCl4 ja Pb(SO4 )2 . Need on suhteliselt vähepüsivad ühendid, mis lagunevad plii(II)ühenditeks. Pliitetrakloriid plahvatab soojendamisel, vees aga hüdrolüüsub PbCl4 + 2H2O ? PbO2 + 4HCl . Dipliitrioksiid: Pb2O3 vaadeldaksse kui plii (II) metaplumbaati(IV) PbPbO3. Tripliitetraoksiid: ehk pliimennik Pb3O4 tekib pliioksiidi pikemaaegsel kuumutamisel. Teda võib käsitleda kui plii (II) ortoplumbaati(IV)Pb2PbO4 . Viimase kirjutuskuju õigust kinnitab reaktsioonivõrrand lämmastikhappega Pb2PbO4 + 4HNO3 ? 2Pb(NO3)2 + PbO2 + 2H2O . Pliihalogeniidid: (PbCl2 ja PbBr2 on väärtuseta kristallilised ained, PbI2 kollane) on külmas vees rasklahustuvad ained, kuumas vees lahustuvad kergesti. Pliisulfaadid: PbSO4 on värvuseta rasklahustuv kristalliline aine
Al2O3 – alumiiniumoksiid, valge kristalne, inertne aine, vastupidav vee ja hapete, leeliste toimele, smirgel – peeneteraline korund, kasutatakse poleerimisvahendites Al(OH)3 – alumiiniumhüdroksiid, valge tahe aine, vees ei lahustu, lahustub hapetes ja leelistes, nõrk alus Al2(SO4)3 – tugevalt happeline sool, kasutatakse joogivee puhastamisel SnO2 – tina(IV)oksiid, kasutatakse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel Pb3O4 – pliimennik, kasutatakse korrosioonivastaste kruntvärvide koostises PbO2 – plii(IV)oksiid, tugevate oksüdeerivate omadustega, kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes 4. Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad B-rühmades. Tuntuimad neist on raud, vask, tsink, nikkel (Ni), kroom (Cr) jt. Kõige tähtsam on raud. Neil metallidel on palju kasutusalasid – ehitus, elektrotehnika, sulamid. Titaan on vastupidav ka mereveele, seega kasutatakse seda laevatööstuses.
vääriskivid. Neis on lisandeid seega on nad värvilised. Punane korund =rubiin, sinine/kollane korund=safiir. Alumiinium hüdroksiid Al(OH) tegelikult polümeerne keeruka struktuuriga muutuva koostisega aine, mida väljendab tinglik valem Al O x nH O Alumiiniumi soolad. Alumiiniumkloriid AlCl ja alumiiniumsulfaat Al (SO ) Tina(IV)oksiid SnO kasutatkse värvipigmendina värvide ja emailide valmistamisel(valge) Oranz pliimennik Pb O kasutatakse korrosioonivastastes kruntvärvides Pruunika/musta värvusega plii(IV)oksiid PbO kasutatakse elektroodimaterjalina pliiakudes. Siirdemetallid · Siirdemetallid ehk d-elemendid asuvad perioodilisustabeli B-rühmades. Tähtsamad neist on: Cr, Mn, Fe, Co, Ni, Cu, Zn, Ag, Hg. O.a: · Kõvemad ja kõrgema sulamistemperatuuriga kui A-rühma elemendid. Siirdemetallide seas on kekmise aktiivsuse ja väikese aktiivsusega metalle
viimistlus. Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed - jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid - tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad: Krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani. Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab umbes neli tundi. Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse.
Eriti palju tekib Pb-reostust värviliste metallide tehnoloogias, söe, nafta jms põletamisel, akumulaatoritest jm. Ühendid Oksiidid Plii moodustab 6 oksiidi (osa neist esinevad veel mitmes kristallvormis). Tähtsamad oksiidid on järgmised: PbO plii(II)oksiid on tuntud kahes kristallvormis: a-PbO (kollane silu) ja b-PbO (punane massikoo), kasutatakse nn kristallklaasi valmistamisel jm. Pb3O4 tripliitetraoksiid, õigemini diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2[PbO4], kõnekeeles pliimennik, on raske helepunane tahkis, tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540 oC (üle 570 oC laguneb). Pb3O4 esineb samuti kahes kristallvormis; kasutatakse korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites jm. PbO2 pliidioksiid on tumepruun tahkis, esineb kahes kristallvormis; tugev oksüdeerija. Saadakse Pb(II)ühendite oksüdeerimisel. Kasutatakse pliiaku elektroodide ning tikupeade koostises jm. Vees lahustumatu, kuid reageerib leelistega:
Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes. Naturaalsed värvimullad (mineraalsed): jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid (must), graniit (hall), rauamennik (pruunikaspunane), ooker (kollane), sidena (punakaspruun). Tehispigmendid (orgaanilised): tsinkvalge ja pliivalge (laevatööstuses, väga mürgine), pliimennik (helepunane, väga mürgine), kinamer (punane), ultramariin (sinine), alumiinium-, pronkspulber. Värvikihtide jaotus töödeldaval pinnal Traditsiooniline värvkate koosneb kolmest eri tüüpi värvist: krunt, alusvärv, pinnavärv. 1. Krundid – katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse. Lahustipõhine krunt – sõltuvalt värvist valida valge või roosa krunt; kuivab järgmise päevani.
seaduse alusel. Qki 5 ,6697 10 8 S T14 T24 , (6.9) kus T1 - keha pinnatemperatuur, K T2 ümbruse temperatuur, K, pinna mustsus. Temperatuuril alla 200 oC on pinna mustsuse tüüpilised väärtused: Oksüdeeritud Al 0,5 Haljas Al 0,04 Oksüdeeritud Cu 0,6 Haljas Cu 0,05 Värvid 0,8 0,95 Pliimennik 0,9 Lati lubatud voolutugevuse leidmiseks tuleb selle alalisvoolutakistus ja soojusülekanne leida lati temperatuuril +70 oC ja ümbruse temperatuuril +25 oC. Qko Qki I lub (6.10) ra Siseruumidesse paigaldatud lattide korral kasutatakse ka lati lubatud temperatuuri +65 oC ja ümbruse temperatuuri +35 oC. Tabelis 6
Enne esimese värvi peale kandmist kergitatakse puidukiud niisutades ja lihvitakse maha. Värvimullad- ei lahustu värvisegude koostisse kuuluvates vedelikes, päritolult naturaalsed (mineraalsed- ohutud) ja tehislikud (orgaanilised). Naturaalsed- jahvatatud kriit (valged), mangaandioksiid(must), kraniit(hall), rauamennik(pruunikaspunane), ooker(kollane), sieena(punakaspruun). Tehispigmendid- tsinkvalge ja pliivalge (laevade tööstuses- mürgine), pliimennik(helepunane)-väga mürgine, kinamer(punane), ultramariin(sinine), alumiiniumpulber, pronkspulber. Värvid liigituvad: 1.krundid- katab puidu poorid ja moodustab järgmise kihi jaoks hästi nakkuva aluse Lahustipõhine krunt- sõltuvalt värvist on valida valge või roos krundi, tahab kuivada kuni järgmise päevani. Akrüülkrunt- kuigi veepõhine võib seda kasutada nii õli- kui ka akrüülvärvide all, tavaliselt kuivab u neli tundi. Alumiiniumkrunt- loob ilmastiku kindla aluse.
pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit,
pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu valmistatakse pliist aatomielektrijaamade reaktorite kaitsekiht. Plii ühenditest valmistatakse värvipigmente n pliivalge, pliimennik jne. Pliisulfiid on hea pooljuhtmaterjal. Plii ja tinaga sulamit kasutatakse jootmisel. Pliisulameid kasutatakse hea korrosioonikindluse tõttu teraste kaitseks. Pliid kasutatakse trükitööstuses tähtede materjalina ja jahimehed valavad pliisulamitest kuule ning haavleid. Kermised Kermiseks nimetatakse suure kõvadusega ühendite osakestest pulbermetallurgilisel teel valmistatud tööriistamaterjale. Kermiste sideainena kasutatakse kõrge sulamistemperatuuriga metalle koobaltit,
Halogeenidega → PbHal2 (F2-ga reageerib aegl. juba toatemp-l) Väävli, seleeni ja telluuriga → PbS, PbSe, PbTe Hapnikuga moodustab 6 erin. oksiidi (osa neist veel mitmes kristallvormis), neist on tähtsamad α-PbO – kollane silu PbO Plii(II)oksiid: 2 kristallvormi β- PbO – punane massikoo Kasut. kristallklaasi (ca 24% PbO) valmistamisel. Pb3O4 tripliitetraoksiid: helepunane “pliimennik” – diplii(II)ortoplumbaat(IV) Pb2PbO4 - õigem tekib PbO pikaajalisel kuumutamisel kuni 540º-ni (üle 570ºC laguneb) Ka Pb3O4 esineb kahes kristallvormis; kasut. korrosioonivastastes värvides, pliiakumulaatorites, kristallklaasi tootmisel jm. PbO2 pliidioksiid (pruun tahke aine) – 2 kristallvormi (α- ja β-) tekib Pb(II)ühendite oksüdeerimisel; ka ise tugev oksüdeerija (hõõrumisel punase fosfori või väävliga segu süttib) Kasut
annaabi.ee 
