5 Elementide mõõteparameetrid............................................................................30 5.5.1 Vask (Cu).................................................................................................... 30 5.5.2 Tsink (Zn)....................................................................................................30 5.5.3 Plii (Pb)....................................................................................................... 31 5.5.4 Kaadmium (cd)............................................................................................31 5.5.5 Elavhõbe (Hg)............................................................................................ 32 6. Andmete statistiline analüüs................................................................................... 33 2 ..........................................................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tervisekaitse spetsialisti õppekava Kaisa Elbrecht KAADMIUM Referaat Õppejõud: Olga Mazina Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED.........................................................4 2. ÜHENDID............................................................................................................ 5 2.1. Veeslahustuvad soolad......
Koostis / struktuur : Element plii (Plumbum, Pb), tahkkeskendatud kuubiline võre. Omadused : Sinakas-valkjas pehme (kõvadus 1,5) raske (tihedus 11340 kg/m3) metall. Sulamistemperatuur 327.46 °C. Plii on radioaktiivsete elementide lagunemisridade stabiilne lõpp-produkt. Plii ei ole eriti hea elektrijuht (eritakistus 2,08·10-7 Wm) võrreldes hästi elektrit juhtivate metallide kulla, hõbeda, vase ja alumiiniumiga, muutub aga ülijuhiks elementaarmetallidest kõige kõrgemal temperatuuril (7,196 K). Saamine : Plii on arvatavalt üks esimesi inimese poolt toodetud metalle - esimesed
Lahustuvus vees kindlustab aine ekspositsiooni rakule ja lahustuvus lipiidides tagab passiivse difusiooni läbi raku membraani AINETE JAOTUMINE ORGANISMIS Seega, ained võivad oma omadusest lähtuvalt jaotuda erinevalt: ·DDT kui väga rasvlahustuv aine ladestub rasvkudedesja sellest tulenevalt kiire kaalukaotus võib vabastadaerinevaid rasvlahustuvaidvõimalikke toksikanteningseega tervisele suhteliselt kahjulik olla ·Plii (Pb) on raskmetall, mis ladestub luudes ning võib seal aastakümneid püsida enne võimalikku vabanemist ·Hõbe (Ag) on raskmetall, mille akumuleerumist nahakoes on näidatud mitmetes uuringutes ·Mitmed raskmetallid nagu kaadmium, plii, elavhõbe on näidatud akumuleeruvat inimese juustes (samuti üks tee toksilise aine kehast väljaviimiseks) BIOAKUMULATSIOONprotsess, mille käigus toimub aine kogunemine organismi või selle osadesse aja jooksulabsorptsioonekskretsioon
Baarium on leelismuldmetall. Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis asub IIA.rühmas ja 6.perioodis. Baariumi järjekorranumber on 56, aatommass 137,34 amü. Looduses leidub baariumit vaid ühendeina, millest tavalisemad on näiteks baariumsulfaat (BaSO4) või baariumkarbonaat (BaCO3). Looduslik baarium koosneb 7-est stabiilsest isotoobist. Tööstuslikult saadakse baariumi barüüdist või viteriidist. Baarium on hõbevalge läikiv metall, sulamistemperatuur on 727 kraadi, tihedus 3,63 Mg/m3. Baariumi sisaldus maakoores on 0.0425% ja merevees 13 µg/L . Seda esineb mineraalides barüüt (sulfaat) ja viteriit (karbonaat). Haruldane kalliskivi nimega bentoniit sisaldab samuti baariumi. Rohkesti leidub seda Hiinas, Saksamaal, Indias, Marokos ja U.S.As. Kuna baarium oksüdeerub kiiresti õhus, siis on raske omandada puhast metalli ja seda ei leidu kunagi puhtalt looduses. Baariumi kasutatakse peamiselt sulamite valmistamiseks ning
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
tekkivaid organismile kahjulikke muutusi tema elutegevuses, mis võivad viia organismi talitlushäirete ja koguni hukkumiseni (surmani). 2. Doosi mõiste ja liigid Doos - organismi jõudnud (viidud) bioloogiliselt aktiivse aine koguhulk, toksikandi korral selle mürgisuse olulisim määraja. Manustamine kas ühekordne (akuutne), mitmekordne (subkrooniline), või pikaajaline (krooniline), seega ka doos akuutne, subkrooniline või krooniline · Doos võib siseneda organismi suu kaudu (oraalselt) - toit; kopsude kaudu (intrapulmonaarselt); läbi naha (perkutaanselt) veenide kaudu (intravenoosselt); lihase kaudu (intramuskulaarselt) kõhuõõne kaudu (intraperitoneaalselt) · Doos on väline või sisemine. Rutiinuuringutes tavaliselt katseloomale manustatud aine kogus looma kaalu kilogrammi kohta- nn. väline doos.
Ökoloogiline püramiid All on produtsendid, järgmine kiht on I astme konsument, siis II astme konsument ja siis III astme konsument. Keskkond koosneb nii biootilise (elus) ja abiootilise (eluta) osast. Veekvaliteedi näitajad: 1. Orgaaniline aine Biokeemiline hapnikutarvidus Keemiline hapnikutarvidus Üldsüsinik 2. Hõljuvaine 3. Toitained (biogeensed elemendid) Fosfor Lämmastik 4. Raskmetallid, toksikandid Hg, Cd, Cu, Zn, Pb PCB, PCT Kloororgaanilised ühendid Fosfororgaanilised ühendid Naftaproduktid, fenoolid 5. Bakteriaalne reostus Koolera, kõhutüüfuse bakterid Viirused Helmendid Proovivõtu meetod: 1. Käsitsi 2. Automaatselt Proovid jagunevad: 1. Juhuproovid 2. Keskendatud proovid HEITVEE TEKE, KOOSTIS JA PUHASTUSMEETODID. A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1
Tallina Lilleküla Gümnaasium Raskmetallide sisaldus eesti põllumuldades ja taimedes Uurimustöö Tallinn, 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Raskmetallide iseloomustus 2.1. Plii 2.2. Kaadmium 2.3. Elavhõbe 3. Raskmetallide saasteallikad 3.1 Kütmine 3.2. Tööstus 3.3 Liiklus 4. Raskmetallide sisaldus taimedes (sammaldes) 5. Plii(peamine raskemetall) mõju keskkonnale 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus Lisad 2 Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin raskemetallide sisalduse eesti põllumuldades ja sammaldes. Need metallid on tervisele väga kahjulikud ning selle teema teavitamine inimestele väga vajalik
sulfaadikihi poolt tekitatud lisatakistuse. Pinge tõstetakse ca 2 tunniks kuni 16,2 V-ni 12V akude puhul ja kui sulfaadikiht hakkab kaduma, siis equalize funktsooniga laadija tunneb seda ja vähendab pinge selliselt, et formateerimisvool läbi aku ei ületaks 5% (parem isegi 3-4%) aku mahtuvusest. Seega vool näiteks 200Ah aku puhul ei tohi formateerimisel olla suurem kui 6...8 A ja temperatuur ei tohi ületada 45 ºC (vt. aku tootja näitajaid). NIKKEL KAADMIUM AKU Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ni-Cd akud taluvad hästi sügavat tühjendust ilma mahtuvust kaotamata, väga levinud väiketoiteallikas Click to edit Master text styles Second level Third level
muld 7 proovitükil, meteoroloogia 1 proovitükil, välisõhu kvaliteet 1 proovitükil, puistu varis 1 proovitükil ja alustaimestiku keemia ning biomass 1 proovitükil. 7 Joonis 4. II astme metsaseire. (E. Asi, 2011). Seire käigus on määratavateks parameetriteks: 1000 okka mass, lämmastik (N), fosfor (P), kaltsium (Ca), magneesium (Mg), raud (Fe), naatrium (Na), kaalium (K), väävel (S), boor (B), alumiinium (Al), kaadmium (Cd), vask (Cu), mangaan (Mn), plii (Pb), tsink (Zn) ja org. süsinik (org C) (E. Asi, 2011). Joonis 5. Püsivaatlusala skeem. (E. Asi, 2011). 8 Joonis 6. Seireobjektid. (E. Asi, 2011). Vähemalt 20 puul hinnatakse igal aastal puude võrade seisundit. Iga 5 aasta järel mõõdetakse kõigi puude rinnasdiameetrit ja kõrguse juurdekasvu ning viiakse läbi alustaimestiku detailne inventuur püsiruutude meetodil
Bromaat 10 µg/l 1,2-dikloroetaan 3,0 µg/l Elavhõbe 1,0 µg/l Epikloorhüdriin 0,10 µg/l Fluoriid 1,5 mg/l Kaadmium 5,0 µg/l Kroom 50 µg/l Nikkel 20 µg/l Nitraat 50 mg/l Nitrit 0,50 mg/l
Plii ja Tina Tallinna 32. Keskkool Plii (Pb) Plii (seatina) on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka. Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe. *Sinakasvalge *Pehme *Raskemetall Ajalugu ja tootmisprotsess Plii on esimesi metalle, mida inimene tundma õppis. Looduslikud pliiühendid lagunevad kergesti lõkkes ning pärast kustumist võis sealt metalli tükke leida. Indias ja Hiinas tunti pliid juba 2000 eKr, Mesopotaamias ja Egiptuses 3000...4000 eKr.Kõige
Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber, klaas, metall, jt jäätmete nimistu (VV määrus 102, - agregaatoleku alusel, nt tahked, vedelad, gaasilised, 6.04.2004) pastad (poolvedelad) - omaduste põhjal, nt põlevad, isesüttivad, koodid, jäätmete koostis, ..
kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid , leib, sai, poolfabrikaadi d, pagaritooted ja kondiitritoote d, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispab er, pabersalvrätid , kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled. Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna: Suured kondid. Toiduõli, supid, kastmed ja muud vedelad toidud ja toiduained. Piim, hapupiim ja kõik muud vedelikud. Kile, metall, klaas, tuhk, suitsukonid, pakendid, vahatatud ja kiletatud papp, täis tolmuimeja kotid ja muud bioloogiliselt mittelagunevad jäätmed. Tallinna jäätmehoolduse eskirja kohaselt tuleb biolagunevate jäätmete kogumismahutei d tühjendada vähemalt kord nädalas. Väikeelamutes tuleb toidujäätmeid kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõu des (kompostrites) . Aia-ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades