· Elektroonikajäätmed (olmelektroonika ja kodutehnika, nt külmik, pesumasin, mikser, triikraud, föön, raadio jne). · Aia- ja pargijäätmed (lehed, oksad, niidetud muru jms). · Vanapaber (ajalehed, ajakirjad, kataloogid, reklaammaterjalid, vihikud, trükiga ja puhtad kirja ning joonistuspaberid, ümbrikud, kaanteta raamatud, pappkastid ja karbid, paberkotid jms puhtad paberpakendid). · Pakendijäätmed (plastpakendid: jogurtid- ja võitopsid, ketsupi- ja majoneesipudelid ja muud plastpakendid; klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakenid; metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid; joogikartong: puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid). · Olmejäätmed (kõik see, mis eeltoodute hulka ei sobi; nt mähkmed, vanad riided, katkised nõud, tuhk, hügieenitarbed).
Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse (eraisikutelt võetakse tasuta vastu ühelt toojalt päevas kuni neli 100-liitrist kotitäit). Pakend Pakendikonteinerisse tuleb panna: Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, šampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plastpakendid. Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid. Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid.
kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule (Rahumäe tee 5a). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, sampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plastpakendid. · Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid. · Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid.
Selleks kulub ühtekokku rohkem kui 600 miljoni barrelit naftat. Ainuüksi Hiina kulutab kilekottide tootmisele ligi 37 miljonit barrelit naftat aastas Üle 50% toodetest pakedatakse Euroopas plastpakenditesse, selles 46% puhul on tegemist kilega ja 27% puhul plastpudelitega. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Kuna plastpakendite tootmisega raisatakse suurel määral taastumatud fossiilkütust, on äärmiselt oluline suunata plastpakendid korduvkasutusse. Kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaasidet teket . Vaid 3% meie planeedi veevarudest on puhas ja joogikõlbulik ning sellest vaid kolm tuhandikku on kasutamiseks kättesaadav. 12% inimkonnast tarbib ligi 85% meie kasutuses olevast veest.
Kõiki üksikuid tooteid ei ole vaja väikestesse kilekottidesse toppida. Pudelivee asemel võime kraanivett lasta läbi filtri. Liha asemel võime süüa aga rohkem taimset toitu, mis on pealegi kasulikum nii tervisel kui ka keskkonnale. Siiski inimesed tarbivad väga palju. Erinevaid asju ostes ja kasutades ei mõelda eriti, kuidas see mõjutab terve maailma arengut. Ei teata, palju läheb selle eseme tootmiseks vaja nt elektrit, vett. Võtta näiteks kilekotid ja plastpakendid. Viimasel ajal on inimesed muutunud keskkonna teadlikumaks ja kasutavad rohkem riideist kotte,kuid seda arvatavasti seetõttu, et seda on palju propageeritud, ning tegelikku, isiklikku muret neil keskkonna pärast ei ole. Arvatavasti ei teata seda, et Ligi 4 % maailma naftatoodangust kasutatakse plastikmaterjalide ja kilekottide valmistamiseks. Igal aastal toodetakse maailmas ligi 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid ning kasutatakse ligi miljard kilekotti. Selleks kulub
· Papp ja paber, mis sisaldab muud materjali, nt foolium · Majapidamispaber · Kile · Kasutatud pabernõud ja papptopsid · Foolium- ja kopeerpaber · Ehituspaber · Vahtplast · Kartongist joogipakendid Pakendijäätmed: Plastpakend: · Jogurti- ja võitopsid · Õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid · Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, nt sampoonipudelid · Plastnõud ja -karbid · Muud puhtad plastpakendid · Kilekotid ja pakkekile Klaaspakend: o Värvitud ja värvilised klaasist alkoholipudelid, nt veini- ja viinapudelid (v.a. tagatisraha süsteemi kuuluvad pakendid) o Värvitud ja värvilised klaaspurgid o Muud värvitud või värvilised klaaspakendid, nt siirupi või õli klaasist pudelid Metallpakend: · Toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning korgid · Konservpakendid, nt konservikarbid
1. Korraldada kampaania, mille raames korraldame teeäärte koristuse aasta alguse poole ning suvel korraldada üleestilise koristuskampaania. See paneb meie rahva mõistma, kui palju prugi tekitab mitme eraldiseisva indiviidi hooletus. 2. Aktiviseerida kodanikke prügi sorteerima avades selleks prügiautosid, mis üks kord kahe kuu jooksul koguvad teatud tüüpi prügi. Nt klaasjäätmed, (plastpakendid juba eksisteerib) ja ka biojäätmed nende puhul, kellel pole võimalik kasutada neid isiklikukt hüvanguks. Viimased saadame maale, kus need aitavad kaasa põllumajanduse arendamisele.
elektrit ja 1,8 kg puitu · 70 kg vanapaberit säästab ühe puu · Eestis tekib aastas umbes 40 000 70 000 t vanapaberit, vaid 12 000 t sellest suunatakse taaskasutusse Metallijäätmed · Värviline ja must metall · Vanametalli ümbertöötlemisel kulub 95% vähem energiat, kui maagi tootmisel · Vanametallikogumisega tegelevad ettevõtted võtavad vastu ka elektroonikajäätmeid ning vanu sõidukirehve Pakendijäätmed Puhtad metall-, klaas- ja plastpakendid, joogikartongid. Pakendid jagunevad: Pandimärgiga pakendid spetsiaalse märgistusega pakendid, tuleb toimetada kaupluses asuvasse taarakokkuostu või automaati. Pandimärgita pakendid tuleb toimetada vastavasse konteinerisse (vastavalt segapakendi või klaaspakendi konteinerisse) · 110 kg klaastaarast saab valmistada üle 200 uue klaaspakendi Ohtlikud jäätmed · ...on jäätmed, mis võivad kahjustada inimese tervist ja vara või ümbritsevat keskkonda
ettenähtud kogumispunktidesse või jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid, ketsupi- ja majoneesipudelid, sampoonipudelid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, kõik pandimärgita klaasist pudelid, purgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid). Ei tohi panna: toiduga määrdunud pakendeid, plastist mänguasju, ohtlike ainete pakendeid (nt. kodukeemia),
kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. · Keskkonnast hoolivatel inimestel soovitame toidujäätmed kompostida. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. · Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia kompostimisväljakule . Pakendikonteinerisse tuleb panna: · Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, sampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plastpakendid. · Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid. · Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid.
Eraldi peaks koguma ohtlikud jäätmed: akud, patareid, vanad ravimid, vanaõli, õlifiltrid, õlised pühkematerjalid, värvi-, liimi- ja lakijäätmed, saastunud taara, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, aerosoolpudelid. Ohtlikud jäätmed tuleks toimetada kogumispunkti või jäätmejaama. Ideaalne oleks, kui inimesed koguksid eraldi 7 liiki jäätmeid: metallpakendid, klaaspakendid, plastpakendid, paber ja papp, biojääde ja kompost, ohtlikud jäätmed ja elektroonikajäätmed. Kahjuks on see nii vaid vähestes peredes. 4 3. Eraldamise tehnika Jäätmete kõrvaldamisega tegelevad ettevõtted sorteerivad materjale kasutades ühte või mitut meetodit nendest viiest: - Trummel eraldajad- see eraldab materjale vastavalt osakeste suurusele. Jäätmed
bioloogiliselt mittelagunevad jäätmeid. Eramajades tekkivad toidujäätmed tuleb kompostida oma kinnistul kompostris või panna olmejäätmete konteinerisse. Arvestama peab aga seda, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris mitte lahtiselt aunas. Aia- ja pargijäätmeid (lehed, oksad, rohi jne) võib kompostida oma kinnistu piires lahtiselt aunas või viia jäätmejaamadesse. Pakendikonteinerisse tuleb panna: Plastpakendid: jogurti- ja võitopsid; õli-, ketsupi- ja majoneesipudelid; kosmeetika ja hooldustoodete pakendid (nt kreemipurgid, sampoonipudelid); plastnõud ka karbid; kilekotid ja pakkekile; muud puhtad plastpakendid. Klaaspakendid: pandimärgita klaasist pudelid, klaaspurgid, muud puhtad klaaspakendid. Metallpakend: konservikarbid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ja korgid, muud puhtad metallpakendid. Joogikartong: Puhtad kartongist piima-, mahla- ja jogurtipakendid.
STRATOSFÄÄR: - ulatub kuni 50 km kõrgusele - esineb osoonikiht(40 km kõrgusel) temp tõuseb sest osoonikiht neelab UV kiirgust MESOSFÄÄR: 50- 80 km - temp. Langeb, põhjuseks õhu hõredus (osooni enam pole) TERMOSFÄÄR: - läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks temp tõuseb Osooni hävitavad: - floori- ja klooriühendid - freoonid Neid emiteerivad: - külmkapid, külmutusseadmed - suruõhuballoonid - plastpakendid ATMOSFÄÄRI TÄHTSUS: - tagab elu võimalikkuse maal hingamine, põlemine hapnik, fotosüntees On elukeskkond linnud, putukad, eosed Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri looduslik kasvuhooneefekt vähendab ööpäevaseid temperatuurikõikumisi süsihappegaas Kaitseb maad: 1) kosmiliste taevakehade eest 2) uv-kiirguse eest Lämmastikuvaru vajalik taimekasvuks
looduses. (Mägi 2015) Kilekoti alternatiividena eelistaks 42 protsenti eestimaalastest riidekotti, 36 protsenti selja- või käekotti, 13 protsenti paberkotti, 11 protsenti pappkasti ning 2 protsenti võrkkotti. (Mägi 2015) 5 2. KILEKOTTIDE TAASKASUTUS 2.1. Ümbertöötlemise probleemid Polüetüleenkilet saab uuesti ümber töödelda, kahjuks jõuab ümbertöötlusesse hinnanguliselt 1-3% kogu kilest. Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks sega prügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket. Kilekottide taaskasutus on drastiliselt kulukam, kui seda on uute tootmine. Taaskasutuseks töödeldud kilekottide omahind on 4000 USD/1tonn. Turul on selle väärtus vaid 32 USD. 1 tonn kilet võrdub 150 000 kilekotiga. (Lipp 2009) 2.2. Biolagunevad kilekotid
See asetab igaühele, kes loodusega kokku puutub, nii matkajale, puhkajale kui maaomanikule ja maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele. Looduse risustamine Looduses viibides ja seal liikudes ei tohi loodust risustada. Tuleb meeles pidada, et tänapäeval rohkesti kasutatavad plastpakendid ei lagune ja lubamatu on neid endast loodusesse maha jätta. Bensiin ja õlid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka ning need tuleb alati loodusest lahkudes kaasa võtta. Ökoloogiline mõtlemine Keskkonna kaitsmine on oluline praegu, kuid veelgi tähtsamaks muutub see tulevaste põlvkondade jaoks. Maailma jätkuva saastumise peamiseks põhjuseks on raiskav tarbimine ja tootmine, mida saaksid muuta nii inimesed ise kui ettevõtted. Viimase 20
üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse või viia jäätmejaama. Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (EPR), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) ja Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ (TVO). Pakendikonteinerisse tuleb panna: · plastpakendite jäätmed (jogurti ja võitopsid, kosmeetika ja hooldustoodete pakendid, plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid); · klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid jm. puhtad klaaspakendid); · metallpakendite jäätmed (toidu ja joogipakendi metallkaaned ja korgid, konservpakendid); · joogikartongist jäätmed (kartongist piima ja mahlapakendid jm. puhtad kartongpakendid). Et hoida oma elukeskkonda puhta ja inimväärsena, peaksime rohkem pöörama tähelepanu jäätmete kogumisele ja käitlemisele
pakendijäätmete taaskasutamisele. PABERI JA PAPI KONTEINERISSE SOBIVAD: Ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja reklaammaterjalid, paberist ja papist kaustikud, trükiga ja puhas kirja- ning joonistuspaber, ümbrikud, ilma kaaneta raamatud Pappkastid ja -karbid, jõupaber ja paberkotid jm. puhtad paberpakendid SEGAPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Plastpakend: Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid Kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid Plastnõud ja karbid jm. puhtad plastpakendid Metallpakend: toidu- ja joogipakendi metallkaaned ja -korgid Konservkarbid ja -purgid Joogikartong jm kihilisest papist pakend: Kartongist piima- ja mahlapakendid Papptaldrikud ja joogitopsid Kartongist kondiitritoodete karbid jm. puhtad kartongpakendid KLAASPAKENDI KONTEINERISSE SOBIVAD: Värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid, siirupipudelid jm. puhtad klaaspakendid Kui eraldi klaaspakendi konteinerit pole, läheb klaaspakend segapakendi konteinerisse.
Lämmastik, hapnik, argoon ,süsihappegaas, teised (veeaur, metaan, osoon) Kihiline ehitus: 1) TROPOSFÄÄR 2) STRATOSFÄÄR 3) MESOSFÄÄR 4) TERMOSFÄÄR Osoonikihi hõrenemine: OSOONIAUGUD ON SUURIMAD POOLUSTE ÜMBRUSES, KUS OSOONISISALDUS ON VÄIKSEM. OSOONI HÄVITAVAD: · FLOORI- JA KLOORIÜHENDID · FREOONID NEID EMITEERIVAD: · KÜLMKAPID, KÜLMUTUSSEADMED · SURUÕHUBALLOONID · PLASTPAKENDID Päikesekiirguse muutumine atmosfääris: Atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb. Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse, osa neeldub atmosfääris ja muundub soojusenergiaks. Neelavateks aineteks on stratosfääris osoon ning troposfääris veeaur, pilved ja aerosool. Maapinnale jõuab umbes pool atmosfääri sisenenud päikesekiirgusest.
kõikunud. Tähelepanu äratab olmejäätmete koguse kiire kasv 2006. ja 2007. aastal, kui kogutud segaolmejäätmete kogus on olnud suhteliselt stabiilne. Jäätmekoguste kasvu on põhjustanud ladestatud pinnase ja kivide arvamine olmejäätmete hulka. 2.1 Segaolmejäätmed ja nende koostis Kõige suurema osakaalu segaolmejäätmetest moodustavad biojäätmed (köögijäätmed aiajäätmed ja muud biojäätmed). Järgneb plast (eelkõige plastpakendid) ning paber ja papp. 2007. a koguti ühe elaniku kohta kokku ca 378 kg sortimata segaolmejäätmeid. Koos sorteeritud jäätmeliikidega tekkis 2007. a ca 486 kg olmejäätmeid elaniku kohta. Antud kogus on võrreldav Eesti keskmise segaolmejäätmete tekkega elaniku kohta (400 6 kg/el/a) (Keskkonnaministeerium, 2008). Tartu linnas jäätmete koostise uuringuid läbi viidud pole. 2
02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – mereprügi (D10) 8. Mereprügi probleemi teavitamine ja plastpakendite merre sattumise ennetamine Meetme eesmärk on ühiskonda teavitada mere prügista- misega seotud probleemidest ning keskkonnariskidest, et ennetada prügi merre sattumist. • Mere prügistamise oluliseks allikaks on rannaaladel ja merel toimuv inimtegevus; • Mereprügist on suur osa plastist pakendijäätmed, sh kilekotid ja hügieenivahendid; • Plastpakendid ohustavad/tapavad mereelustikku lämmatades ja liikumist piirates, soolestikku ummistades ja toksikante vabastades. Koostööd on vaja teha erinevate osapooltega, et leida parimad lahendused prügi merre sattumise ennetamisel. 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mereprügi, eelkõige plastik ja hüljatud püügivahendite on mereelustikule ohtlikud KANNATAJAD 20.02.2017, K
õlijäätmed ja ka muid erinevaid jäätmeid ning nii valmibki jäätmekütus. Seda kasutatakse omakorda Kunda tsemenditehases esmalt tsemendipöördahjudes kütusena 13 ja põletusjääkidest saab räni- ja metallioksiide, mida on tavaliselt vaja tsemenditoormele lisada (Kriipsalu jt 2016). Peaaegu kõik ravimid on pakendatud kas plast- või klaaspakenditesse. Klaas looduses ei lagune ent samas ei ole elusloodusele nii ohtlik kui plastpakendid. Plastpakendi lagunemine looduses võtab aega 700-1000 aastat. Sageli on tabletid pakendatud komposiitpakendisse ehk pakendisse, mis koosneb mitmest erinevast materjalist ning see teeb ka selle pakendi ümbertöötlemise ringlusse laskmise eesmärgil liialt kulukaks. Ka ravimeid endid on liialt keeruline taas algaineteks tagasi lahutada. Sestap ongi kõige mõttekam ravimijäätmed purustada ning jäätmekütuseks segada.
annaabi.ee 
