Prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed Korduvkasutatavad ja looduslikud pakkematerjalid Ohtlikud jäätmed - kogumispunktidesse Mõned suuremad jäätmekäitlusettevõtted Eestis Kas teadsid, et..? Iga minut kasutatakse maailmas vähemalt 1 miljon kilekotti. Aastas kasutab üks inimene keskmiselt 300 kilekotti. Kilekoti keskmine kasutusiga on umbes 12 minutit. Kui kõiki plastpakendeid ei visataks segaprügisse, vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaksime kokku ligi 30 protsenti maailma praegusest naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket. Umbes kolmandik poest ostetud toidust visatakse ära. Suur osa sellest jõuab prügimäele, kus see tekitab kasvuhoonegaasi metaani.
Ameerika · Prügisaared asuvad veepiirist allpool ja palja silmaga vaadeldes võivad need märkamatuks jääda. · Satelliitidega on hea ilma korral prügisaared hästi nähtavad. · Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. SATELLIIDIPILT PRÜGISAAREST FAKTE · Maailmas aastas: · toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid · raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta · Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti · Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) KUST ON PÄRIT VAIKSE OOKEANI PRÜGI? Üle terve maailma · 20% laevadelt ja naftaplatvormidelt · 80% maismaalt Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre, sellest · 70% vajub põhja · 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel
keskkonnaaktivistiks. Kust pärineb prügisaarte prügi? Prügisaarte prügi pärineb: 20% laevadelt ja naftaplatvormidelt 80% maismaalt Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre. Sellest: 70% vajub põhja 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse Fakte olmejäätmedest Maailmas aastas: toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) Pildid saarest Prügi lagunemise aeg: Kilekotid ja plastpudelid: õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks täielikult 500-1000 aastaga Klaaspudel - miljon aastat Konservikarp -100 aastat Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat
kaitsealuste liikide elupaigas Liigikaitse Looma ja taimeliikide kaitseeesmärk on antud liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealuste liikide elu, sigimis ja pesitsuspaikade, rändteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Eestis on kaitse alla võetud 538 taime, seene ja loomaliiki. Kitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse. Fakte Maailmas aastas Toodetakse 1709 miljonit tonni plastikut Raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse(sellest 46% kile, 27% plastpudelid Kui kaua prügi laguneb Kilekotid ja plastpudelid Õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks Täielikult 5001000 aastaga/ mitte kunagi Klaaspudelid miljon aastat Konservikarp 100 aastat Mähkmed 500 aastat, teatud komponendi mitte kunagi Mahavisatud suitsukoni viis aastat
Kilekottidele kulub 4% kogu maailma naftast. Suurim energiakulu kilekoti juures on elektrienergia, mis kulub tootmisprotsessi käigus. Kilekottide valmistamiseks on vaja naftat kuumutada ligi 400°C juures, et eraldada erinevad komponendid. Kui esitada küsimus, et kui palju kilekotte kasutatakse, siis on vastus lihtne. Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest korduv kasutatakse vaid murdosa. Kui aga hakata uurima, kui kiirelt plastikkotid lagunevad, siis on vastus üsnagi šokeeriv. Plastikkotid lagunevad 700-1000 aastat ja mõnel juhul need ei lagunegi. On palju inimesi, kes taaskasutavad poest ostetud plastikkotte aga on ka palju inimesi, kes neid ei taaskasuta ja lihtsalt loodusesse viskavad. Selline kilekottide maha loopimine tekitab
Inimeste seas levib iganenud ja väär arusaam, et jäätmete põletamine on normaalne. Meie esivanemad põletasid kõik prügi, mis põletada andis ja ülejäänu visati kodusele prügimäele. Paraku kiputakse unustama, et sel ajal oli prügi oma omadustelt teistsugune. Mööbel oli täispuidust ega sisaldanud tänapäevaseid kemikaale, ka poest ostetud tooted pakiti paberisse ja need ei olnud loodusele nii kahjulikud, praegu aga kasutatakse valdavalt plastpakendeid. Plastpakendeid on meie igapäevases prügis väga palju. Prügi põletamine sageneb just kevadel ja suvel, kui võetakse ette suurpuhastused majas, kõrvalhoonetes või aias. Äraviskamisele lähevad kõik mitte vajalikud esemed - mööbel, riided, jalanõud, rehvid, ehitusjäätmed, värvipurgid ja muu kasutuks muutunud kraam. Samuti põletatakse tihti ka tavalisi segaolmejäätmeid, nagu mähkmed, vanad riided või plastist mänguasjad
muutuvad ohuks loomadele. Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem. Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli,
muutuvad ohuks loomadele.Prügi, mida inimene iga päev toodab, muutub surmaohuks lindudele, imetajatele ja roomajatele. Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem.Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi,
külmkappide tootmiseks. · Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. · Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. · Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. · 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud. · 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat. · 1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga. Kasutatud kirjandus: http://www.envir.ee/625 http://www.puhaselu.paabel.ee/documents/27.html http://www.loomakaitse.ee/?q=node/318
toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist toodetakse uusi pudeleid ja purke, klaasvilla, riiet, optilist kaablit, ehitusmaterjale jm. PLAST - Kõige olulisemaks peetakse plastiku taaskasutamisel energia kokkuhoidu. Taaskasutamine sõltub oluliselt plasti liigist, näiteks pudelid ja toidukarbid kogutakse pakkekilest ja meditsiinilistest pakenditest eraldi. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. METALL - Ligi 50% vanarauast maailmas taaskasutatakse. Metallijäätmetest on võimalik toota uusi pakendeid või kasutada neid mujal, näiteks auto- ja ehitusmaterjalitööstuses. Vanametalli ümbertöötlemine kulutab palju vähem energiat kui metallimaagi kasutamine. Näiteks ühe tonni vanametalli taaskasutamisel hoiame ära umbes kolme tonni maagi kaevandamise. PUIT - Puit on biolagunev materjal ja hõlpsasti taaskasutatav
Seda saab kasutada ka näiteks autoosade ja külmkappide tootmiseks. Plastmaterjalide tootmine on viimase 50 aastaga kasvanud ligi 200%. Ühe elaniku kohta tekib Eestis keskmiselt 425kg prügi aastas. See on võrdne viie 800-liitrise prügikonteineriga. Umbes 60% jäätmetest moodustavad pakendid. Sobimatute plastide põletamine koduses ahjus võib rikkuda küttekolde jäädavalt. 1 tonn vanapaberit säästab 16 puud. 1 kilo taaskasutatud plastpakendeid säästab 1 kilo kütteõli jagu energiat. 1 tonn kilet võrdub 55000 kilekotiga. Miks jäätmeid sorteerida? · Tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad kasutuks muutunud pakenditest valmistada uusi vajalikke tooteid, aga seda eeldusel, et pakendijäätmed eraldatakse juba alguses muust prügist. Kui pakendid segunevad olmejäätmetega, siis nende kvaliteet langeb ja ümbertöötlemine võib osutuda võimatuks.
valmistamiseks Igal aastal toodetakse maailmas ligi 170 miljonit tonni erinevaid plastikuid ning kasutatakse ligi miljard kilekotti. Selleks kulub ühtekokku rohkem kui 600 miljoni barrelit naftat. Ainuüksi Hiina kulutab kilekottide tootmisele ligi 37 miljonit barrelit naftat aastas Üle 50% toodetest pakedatakse Euroopas plastpakenditesse, selles 46% puhul on tegemist kilega ja 27% puhul plastpudelitega. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Kuna plastpakendite tootmisega raisatakse suurel määral taastumatud fossiilkütust, on äärmiselt oluline suunata plastpakendid korduvkasutusse. Kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaasidet teket . Vaid 3% meie planeedi veevarudest on puhas ja joogikõlbulik ning sellest vaid kolm
tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) LDPE - väikese tihedusega polüetüleen (õhukesed kilepakendid) HDPE - suure tihedusega polüetüleen (läbipaistmatud plastpudelid) PETE - polüetüleentereftalaat (läbipaistvad karastusjookide pudelid) PS - polüstüreen (jogurtitopsid) PVC - polüvinüülkloriid (toidukiled) PP - polüpropüleen Plast looduses ei lagune. Plastpakendeid ei tohi põletada. Näiteks PVC - polüvinüülkloriidi põletamisel tekivad väga mürgised klooriühendid dioksiinid. Isegi LDPE ja HDPE - polüetüleenide põletamisel võib eralduda mürgiseid aineid, näiteks siis kui põletatavad plastid sisaldavad värvaineid. PLAST NUMBER TÄHED Polüetüleentereftalaat (1)1 PETE Polüetüleen (HDPE) (1)2 HDPE (PE-HD)
4 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. Hajaasustusega aladel peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. [4] Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab jäätmekeskuses ära anda tasuta. Lisaks sellele korraldab vald paar korda aastas ohtlike jäätmete äravedamiskes suurtematesse asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult
4 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. Hajaasustusega aladel peab jäätmemahuti tühjendamine toimuma vähemalt 1 kord 12 nädala jooksul ja minimaalne jäätmemahuti maht on 80 liitrit. [4] Kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid saab jäätmekeskuses ära anda tasuta. Lisaks sellele korraldab vald paar korda aastas ohtlike jäätmete äravedamiskes suurtematesse asulatesse vajalikud konteinerid. Klaas- papp- ja plastpakendeid saabi iga Sõmeru vallaelanik viia tasuta vallas asuvatesse segapakendikonteineritesse. 4. MAAVARAD Sõmeru vald on rikas maavarade poolest. Siin paiknevad Sämi liivamaardla, Ubja põlevkivi kaevandusväli ja Lõuna-Aru lubjakivikarjäär. Lisaks sellele on kogu valla territooriumil suured passiivsed põlevkivi- ja fosforiidivarud. Kui mõelda põlevkivile mõtleme esmalt Ida- Virumaa tuhamägedele, kuid Tartu Ülikooli geoloogid on kindlaks määranud, et tegelikult
toodetakse peamiselt tekstiili, näiteks fliis, kergvatiini, sukkpükse, graanulitest aga erinevaid plasttooteid, kilekotte jm. 2) PVC plastikust (meditsiinilised pakendid, karbid, mõned karastusjookide ja olmekemikaalide pudelid, pakkekile, krediitkaardid, kaabli isolatsioon) saab toota mitte-toiduainete pudeleid, torusid jm ehitusmaterjale, kingataldu jm. Plastpakendi segajäätmeid saab kasutada kemikaalide tootmiseks. Vanaplastiga saab lamineerida paberit või muud materjali. Mõningaid plastpakendeid on võimalik taaskasutada ka jäätmekütusena. Eestis on plastide suurimaks käitlejaks ASi Plastitehas, kelle tegevusalaks on kogutud ja kasutatud plasttaara - joogipudelid, karbid, kastid, tünnid ja kilekotid - ning tööstuslike plastijäätmete ümbertöötlemine sekundaarseks tooraineks. Kilematerjali kogub AS Plastitehas peamiselt kauplustest, hulgiladudest ja teistest tööstusettevõtetest, kus kilejääke tekib. Kogutud kile sorteeritakse liigiti ja värvide
aktsiisivabastust on aktsiisimaksja kohustatud pidama maksustatava pakendi arvestust pakendi massi ja pakendimaterjali liikide järgi, samuti pakendi taaskasutamise kohta kvartalite lõikes kui aktsiisimaksja ei ole oma kohustusi kirjaliku lepinguga üle andnud taaskasutusorganisatsioonile. Näiteks FIE, kes kasvatab kartuleid ning müüb neid turul kilekottidesse pakendatuna, muutub pakendiaktsiisi maksjaks (maksukohustuslaseks), kui ta on kvartali jooksul kasutanud üle 2,5 kilogrammi plastpakendeid. Pakendiaktsiisi seaduse mõistes on tegemist pakendi täitmisega ning ei eristata kas pakend antakse kliendile tasuta või müüakse. Põllumajandusettevõtjatele on problemaatiline silorullide pakkekile aktsiisiküsimus. Aktsiisimaksja võib oma kohustused kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval üle anda pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Sel juhul on maksustamise periood kalendriaasta ning aktsiisideklaratsiooni sh
Korrastustööd on ladestamise lõpetamise järel teiseks Maailmas võetakse igas minutis kasutusele ca miljon uut kilekotti. sammuks prügila lõplikuks sulgemiseks. Taaskasutusse läheb neist alla 1 protsendi. Korrastustöödeks on näiteks Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid jäätmete koondamine, inimese kohta. Eestlased soetavad aastas ligi 700 miljonit kilekotti, millest tihendamine, korduvkasutatakse vaid murdosa. ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine
annaabi.ee 
