eest ja kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, millede vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku metabolismi lõpp-produktide ja glükoproteiidide ja glükoproteiidide ekskretsiooni. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad
INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained Esinevad inimkeha ioonsel kujul (erand: suur osa kaltsiumi- ja fosforiühendeid). Rakusiseselt on rohkelt K+, Mg2+ , HPO 42-, SO42- , rakuvälises keskkonnas (sh vereplasmas) aga Na+, Cl- , HCO3-. Raku ja rakuvälise keskkonna vahel kujunevad K+, Na+,Ca 2+ jt ioonide kontsentratsioonide gradiendid, millede energia (elektrokeemiline potentsiaal) on paljude rakutalitluste aluseks. Kuna plasmamembraanil on ioonide valikläbitavus, peavad gradiente looma transpordisüsteemid (Na-pump jt) transportides ioone nende kõrgema kontsentratsiooni suunas (vastu gradienti). Elusrakku iseloomustab ka isoosmootsus: rakus ja rakuvälises keskkonnas on võrdne osmootse rõhu nivoo. Raku ioonkoosseisu muutumisel toimub veemolekulide transmembraanne ümberpaigutumine osmootse rõhu uue taseme kujunemisega. Raku ja inimkeha koostemolekulid (keskmistatult)
• Glükoos ja insuliin: kui glükoosi tase tõuseb, siis see stimuleerib insuliini väljutamist kõhunäärme poolt Hormoonide klassid Hormoonide jaotamine põhineb nende vesilahustuvusel: Vesilahustuvad hormoonid nagu katehhoolamiinid (adrenaliin ja noradrenaliin) ja peptiidse struktuuriga hormoonid Lipiidlahustuvad hormoonid on kilpnäärme hormoon, steroidsed hormoonid ja vitamiin D3 hormoon Retseptorite tüübid Vesilahustuvate hormoonide retseptorid asuvad sihtraku pinnal plasmamembraanil Need retseptorid on seotud erinevate teiseste virgatsainete süsteemidega, mis vahendavad hormoonide toimet sihtrakkudele. Lipiidlahustuvad hormoonide retseptorid asuvad sihtraku tsütoplasmas või tuumas Need hormoonid läbivad kergesti rakkude lipiidseid membraane ja sellepärast asuvad nende retseptorid sihtrakkude sisemuses Teiseste virgatsainete süsteemid Vesilahustuvate hormoonide retseptoreid võib leida sihtraku plasmamembraanil.
Mida uurib füsioloogia? *Organismi talitlust, regulatsiooni ja seoseid keskkonnaga. 10.Lõpeta järgmine lause. Rakk osaleb ainevahetuses, kasvab, moodustab juurde organelle ja valmistub jagunemiseks… *Interfaasis 11.Sobita alltoodud kirjeldused rippmenüüs toodud terminitega. a) Mikrofilamente moodustav valk → Aktiin b) Transportvalk, millest koosneb mitokondri välismembraan → Poriin c) Polüsahhariidide molekulide kiht plasmamembraani välispinnal → Glükokaalüks d) Plasmamembraanil fosfolipiidide vahel paiknev ja lipiidikihti tervikuna läbiv valk → Integraalne membraanivalk 12.Millises mitoosi faasis tõmbavad lühenevad kääviniidid kromosoomide kromatiidid teineteisest lahku? Anafaas 13.Millised alltoodud laused käivad apoptoosi kohta? Raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes Raku lagunedes tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed, mis fagotsüteeritakse, ilma et teised koeosad kahjustada saaksid. 14
puudumine 256. Sümmeetriatelgi määravad geenid: Selgmise-kõhtmise teljestiku geneetiline määramine: oogeneesi ajal diferentseeruvad folliikulid dorsaalseteks ja ventraalseteks, ventraalsetes folliikulites geeni dorsal poolt kodeeritud transkriptsioonifaktor siseneb embrüo kõhtmisele küljele (moodustub gradient), Spätzle-valk on kõikjal muna tsütoplasmas. Easter-proteaas muudab spätzle- valgu aktiivseks polüpeptiidiks, mis interakteerub embrüo plasmamembraanil ühtlaselt asetseva Toll-retseptorvalguga, Toll/Spätzle-polüpeptiidkompleks on lülitiks, mis võimaldab dorsal-valgul minna ventraalse piirkonna tuumadesse ning aktiveerida geenid twist ja snail ning pidurdada geenide zerknüllt ja decapentaplegic transkriptsiooni. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks mesodermiks, selgmisel küljel ei aktiveerita geene twist ja snail ning avalduvad geenid zerknüllt ja decapentaplegic. Rakud diferentseeruvad embrüonaalseks epidermiks. 257
elutegevust vähe mõjutavad. 35. Bakteri-, putuka-, ja taimeviiruste eripärad. Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatumiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruse retseptorid paiknevad plasmamembraanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. 36. Kuidas imetaja organism kaitseb ennast viirusnakkuste eest? Viirushaigusi ehk viroose esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel. Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem (inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande). Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on seni organismi enda immuunsüsteem, mille võimet
toimib naaberraku retseptoritele · Neuroendokriinne hormoon sünteesitakse närvilõpmetes ja sekreteeritakse rakkudevahelisse ruumi, kust vere vahendusel transporditakse sihtmärk-rakuni Hormoon on esmane (primaarne) signaali ülekandja, kuid alati sellest ei piisa ja sihtmärk-rakus vajatakse sekundaarset ülekandjat Sekundaarne signaali ülekandja ... · ... vabaneb sihtmärk-rakus, kui hormoon seondub raku plasmamembraanil asuvale ekstratsellulaarsele retseptorile · ...aktiveerib või inhibeerib tsütoplasmas või tuumas kulgevaid protsesse · ... võib olla cAMP, cGMP, Ca2+, IP3, DAG, NO· jt; · ... tuleb degradeerida või kõrvaldada rakust, kui signaal on edastatud NB! Oluline protsess! Retseptorvalgud (7-transmembraanse segmendiga retseptorid, 7-TMS); N: adrenaliini ja glükagooni retseptorid. Neil on ekstratsellulaarne hormooni (ligandi) sidumissait
kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku ainevahetust, lõpp-produktide ja glükoproteiidide väljutamist. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid. Struktuurilt kujutavad agranulaarsed võrgud tsisterne,
kindlustab bakterile suhteliselt püsiva kuju. 2. Plasmamembraanist Plasmamembraan paikneb tihedalt vastu tsütoplasmat ja rakuseina ning muutub hästi nähtavaks plasmolüüsi korral. Plasmamembraan koosneb kahest tihedast valgukihist, mille vahel on lipiidide kiht. Ta koosneb põhiliselt fosfolipiididest, mis on ensüümsed valgud. 3. Mitokondritest Mitokondrid on seenekujulised struktuurid. Nad paiknevad plasmamembraanil ning võtavad osa ATP (adenosiintrifosfaat) sünteesist. 4. Golgi kompleksi analoogitest Nad teostavad raku ainevahetust, lõpp-produktide ja glükoproteiidide väljutamist. Nende kanalite kaudu juhitakse väliskeskkonda näiteks eksotoksiinid. 5. Basaalgraanulitest Basaalgraanulid kujutavad endast isetaastuvat (iseprodutseeritavat) bakteri osakest (organelli). Basaalgraanulitele kinnituvad viburid
peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon · Ekstratsellulaarsed membraanid (kollageen, elastiin, fibronektiin) · Adhesiooni molekulid plasmamembraanil · Ühendused pl.membraanide vahel (desmosoomid, valgu kanalid) Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks): kollageen, elastiin, fibronektiin, laminiin Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid) · Ühendused rakkude vahel · Molekulide vahetus · Rakkude tegevuse koordineerimine Raku tsükkel on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille resultaadiks on rakkude jagunemine ja paljunemine
venitusel suurendavad nad oma pikkust · Iseloomulik on suhteliselt konstantne pinge: silelihase toonus · Kontraktsiooni amplituud ei muutu ehkki lihaspikkus võib varieeruda Silelihaste regulatsioon · Innerveeritakse autonoomse närvisüsteemi poolt · Virgatsaineteks on siin atsetüülkoliin ja noradrenaliin · Olulisemateks hormoonideks on adrenaliin ja oksütotsiin, aga ka mitmed gastrointestinaalsed hormoonid · Plasmamembraanil paiknevad retseptorid, millega virgatsaine või hormoon seostuvad, determineerivad, lihasvastuse · Südamelihased (vt täpsemalt punkti nr 10) Süda Üksik tsentraalselt paiknev tuum Ristivöödilisus, mittetahtlikud, tihedad ühendused rakkude vahel 5. Lihaskontraktsiooni molekulaarne mehhanism, selle iseärasused erinevat tüüpi lihasrakkudes. Lihaskontraktsiooni energeetika. Nii sile kui ka vöötlihases on mehhanism sarnane.
transporter-molekulist ubikinoon ja tsütokroom C. Selle tulemusena tekkiv elektrokeemiline prootonite gradient ja prootonite tagasivool käivitavad ATP süntetaasi. Elektronide transportahelas lekib pidevalt väikeses koguses vabu radikaale. Kui neid ei suudeta neutraliseerida tekib oksüdatiivne stress. ATP – adenosiintrifosfaat. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP süntees toimub alati membraanil: prokarüootides – plasmamembraanil; eukarüootides – mitokondrite sisemembraanil (loomad, taimed, seened); lisaks taimedel kloroplastides. kemoosmootne protsess & ATP süntees toimub 2-s etapis: 1) Kõrge energiatasemega elektronid suunduvad madalamale tasemele. Vabaneva energia abil pumbatakse prootonid läbi membraani ja tekib elektrokeemiline prootonite gradient. 2) Prootonite vool tagasi läbi membraanil asuva ATP süntetaasi katalüüsib ADP-st ja fosfaadist ATP.
annaabi.ee 
