Valgusosakesi nim. kahe erineva nimega 1)kvant 2)footon Iseloomustab: Energia, mass, on üks aineosake. Kõik valgusallikad kiirgavad footoneid s.t. tuli/päike kiirgavad valgust ,,portsude" kaupa, kui valgus neeldub (nt seinas, vees) siis footonid neelduvad. Plancki idee Aatomid kiirgavad elektromagnetlaineid üksikute kvantide(footonite) kaupa. Iga footoni energia on võrdeline valguse sagedusega. E ühe footoni energia f sagedus h planki konstant ( 6,62 * 10-34 J * s ) E=h*f Fotoeffekt Kiirgus langedes metallipinnale, võib sealt välja lüüa elektrone. f - metallikiht Seadused: 1) Valguse poolt metalli pinnast ühes sekundis eraldunud eletronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega. 2) Fotoelektronide maksimaalne lineetiline energia kasvab võrdeliselt valguse sagedusega ja ei sõltu valguse intensiivsusest
Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sagedusel on kindel energia. (Footoni energia E=f(sagedus)*h(Planki konst), 1eV=1,610 -19J) Vahepeal tuleb aatomit ergastada, et ta saaks uuesti kiirata. (kiiritada valgusega/kuumutamine) 3. Seisulained-lained millel on täisarvulised kordajad. Elektron lainetab ja tema laineid nim tõenäosus e. leiulaineteks (tähis psii Ψ ) elektroni lainepikkus λ =h(konstant)/p(impulss) p=mv 4.orbitaallaine-tal on kindlad orbiidid. Lained täisarv kordsed. Kvantarv-iseloomustab elektroni võimalikku seisulainet (3). n-peakvantarv(määrab ära energia nivoo kuhu
Väljavõte mingist dokumendist osaline välja võtmine/taas esitamine (väljavõte arhiivist). (kinnitamine, väljavõte õige allkiri + nimi + ametinimetus + kuupäev + pitser) Millega saab dokumenti kinnitada? Allkirjaga ja õigusaktiga (käskkirjaga) Näide allkirjaga kinnitamise kohta: Kinnitan-allkiri, eesnimi- ja perekonnanimi, ametinimetus, kuupäev (kinnitatud direktori 15. Mai 2012 aasta käskkirjaga nr 53) Planki liigid on kirjaplank ja üldplank ÜLDPLANK vormistatakse ettekirjutused, aktid, käskkirjad Vormistatakse ühes eksemplaris, osapooltele lähevad koopiad. Käskkiri- on korraldav dokument lahendamaks asutuse tegevuse sisemisi reglementeerimist nõudvaid küsimusi. Vormistatakse üldplangile ühes eksemplaris. Käskkirjal kuupäev ja nr ei trükita, vaid sõnadega välja. Käskkirja täitmist jälgib koostaja. Käskkirja saab muuta või
See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. Päikese energia allikad- päike saab oma energia termotuumareaktsioonidest vesinikuaatomi tuumade (prootonite) ühinemisest heeliumi tuumadeks, toimub vaid väga sügaval tähe (Päikese) sisemuses. Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neid ümbritsevast üle 1000-1500 K madalam. Seda seostatakse gravitatsiooniga. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: 2 ,T = × 4 c2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. 9
Valguse toimel katoodist väljalöödud elektronid, mida kutsutakse fotoelektronideks, liiguvad anoodile. Tekib el.vool Tekkinud fotovoolu tugevust saame mõõta milliampermeetriga Fotoefekti III seadus: Küllastusvool on võrdeline elektroodile langeva valgusvooga Fotoefekti teooria Fotoefekti ei saa seletada valguse laineteooria järgi. Mõõtmised aga näitavad, et valgusel kulub elektroni välja löömiseks 10-9 s. Fotoefektile andis seletuse A. Einstein 1905.a. Ta täiendas Planki kvanthüpoteesi. valgus ei kiirgu aatomeist lainena, vaid energia portsjonite (kvantide e. footonite) kaupa Einstein väitis: valguskvant saab neelduda ainult tervikuna. kui elektron neelab footoni, siis tema energia suureneb täpselt h*f võrra. Fotoefekti teooria loomise eest sai Einstein 1921.a. Nobeli füüsika preemia E=F*f Ainele langev footon peab fotoefekti tekitamiseks tegema tööd (positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. Seda tööd nim. väljumistööks.
Kordamine: mikromaailma füüsika 1. Planki hüpotees- elektromagnetlained kiirguvad ja neelduvad vaid kvantide kaupa. E=h(6,62*10-3Js)*f(sagedus Hz) 2. Kvant ehk footon- valgusosake (m=hf/c2) 3. Fotoefekt- elektronid väljalöömine ainest valguse mõjul. Laadides tsinkplaati negatiivselt siis elektroskoop tühjeneb valguse mõjul lüües pinnast elektrone, kui positiivselt ja klaasi ettepanekul ei tühjene. 4. Fotoefekti punapiir- sagedus fmin, mille korral võib tekkida efekt (f(sagedus)=A(väljusitöö)/h) 5
kolmeks sordiks: jämedaks, keskmiseks ja peeneks. Jämeda pasta abil võib eemaldada mõne kümnendiku millimeetri paksuse metallikihi. Jämeda pasta abil kõrvaldatakse eeltöötlus jäljed. See pasta annab mati pinna. Keskmised pastad eemaldavad metallikihi paksusega mõni sajandik millimeetrit. Peened pastad annavad pindadele peegelläike. Kroomoksiid on käsitsisovelduseks kõige parem abrassiivmaterjal. Määrdeainete koostis avaldab suurt mõju soveldus ja planki- mise tööjõudlusele. Käsitsi soveldamine koosneb järgmistest etappidest: 1) soveldi ja töödeldava pinna ettevalmistamine. 2) soveldi asetamine detaili pinnale ja omavaheline tööliikumine etteantud surve ja kiirusega. 3) kuju, mõõtmete ja pinna kvaliteedi kontroll. Soveldamiseks ettevalmistamise hulka kuuluvad soveldi täpsuse kontrollimine ja selle katmine abrassiivpastaga. Soveldi tööpind peab olema täpselt lihvitud ja plangitud, aga samuti hoolikalt
Kindlatel orbiitidel elektron energiat ei kiirga. 2) Elektroni üleminekulnühelt kindlalt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab energiat kindlate portsionite kaupa. 5. Kvantimistingimus: lubatud raadiuste väärtused tulenevad Bohri arvates kvantimistingimustest. Sõnastus: liikumishulga moment on jääv suurus. mvr liikumishulga moment. m elektroni mass, v- kiirus, r orbiidi raadius. mvr=n*h/2 mvr- liikumishulga moment, n-peakantarv, h-Planki konstant. Orbiidi raadiuse määrab n-i väärtus. 6. Kui elektron viibib kindlal orbiidil,siis aatom omab kindlat energiat. Kui n=1, siis on tegemist põhiolekuga ja aatom võib olla selles olekus lõpmatult kaua.n=2,3,4,...need olekud on ergastatud olekuga.Aatom viibib nendes olekutes 10-8s. 7. Millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat kasutades energianivoo mõistet? 8. Ionisatsioonienergia energia, mille tulemusel elektron lahkub aatomist. 9
n1 ole suutelised ainest elektrone vabastama. Fmin=A/h, Absol. ja suhtelise murdumisnäitaja seos- Dispersioon- absoluutse murdumisnäitaja sõltuvus lainepikkusest. (käiguvahe)=X*Lankta/2=> X= Max või min lankta/2 (murdumisnurk) Sin alfa/Sin kamma=N2(see KK kuhu läheb)/N1 Õhu N2 alati 1 E=H*C/Lankta H=planki konstant, 6,6*10-34-Footoni energia footoni energia Ev-des: ristkorrutis 1Ev=1,6*10-19 x=footoni energia vastus E=A+Ek, Ek=E-A(väljumistöö)- Kineetilise energia valem Hf=A+mv2, hf=A>F=C/lankta=> A=H*C/Lankta Elektronide väljumistöö.
paroolipõhiselt vastavalt dokumendihaldussüsteemi kasutamise korrale. 8. Dokumendi vormistamisel ja teabekandja valikul tuleb lähtuda: dokumendi liigist; sarjast, kuhu dokument kuulub, ja säilitustähtajast; nõudest tagada dokumendi ja tema tõestusväärtuse säilimine säilitustähtaja jooksul; võimalusest dokumenti nõuetekohaselt arhiveerida. 9. Kes või mis võib omada planki?(3) Valitsuskomisjonid või asutuses tegutsevad komisjonid ja nõukogud kasutavad komisjoni ja nõukogu teenindava asutuse planke, lisades asutuse nimele komisjoni või nõukogu nime. Seadusega ettenähtud komisjonidel või nõukogudel võivad olla oma plangid. 10. Dokumendi kohustuslikud elemendid on: dokumendi väljaandja nimi või nimetus; dokumendi kuupäev; tekst;
keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus muudab suunda ja suurust. Atmosfääri T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks:
Osoonikiht kaitseb Maa organisme pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri maksimumile vastava ultraviolettkiirguse eest.Osoon tekib suures osas stratosfääris ülalpool 25 km troopika kohal, sealt valgub ta allapoole ja pooluste suunas. Osoon lainepikkuse. E=hv, h=Planki konstant. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarne hajumine
Päikeselaigud on tumedad, temperatuur on neid ümbritsevast üle 1000-1500 K madalam. Seda seostatakse 2 ,T = × 4 c gravitatsiooniga. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks: 2 2 e kT - 1 8. Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi T-ga. Wieni
2) kirjaplank - ametikirja vormistamiseks. Dokumendiplangid kujundatakse käesolevale korrale lisatud näidisvormingute alusel (LISAD 1 2 ), mis vastavad Eesti Vabariigi haldusdokument ide vormistamise põhinõuetele (EV ST 3-92). Tänukirjade ja kutsete vormistamisel kasutatakse erivormistusega planke. Üldplangile trükitavad rekvisiidid on: · dokumendi autori nimi · väljaandmise koht · kuupäeva ja numbri ( indeksi ) koht Dokumendi vormistamne Käskkirja vormistamisel kasutatakse planki: · dokumendi autor · dokumendi nimetus KÄSKKIRI · väljaandmise koht · kuupäeva ja numbri koht -Dokumendi liigi nimetus ( käskkiri, akt, protokoll jne ) märgitakse nimetavas käändes, suurte tähtedega -Kuupäev märgitakse kas numbriliselt või sõnalis-numbriliselt järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse alati kahekohalistena, aasta neljakohalisena. Aastaarvu järgi punkti ei kasutata. -Kirja number e
13) juurdepääsupiirang ÜLDPLANK 1. Üldplank on dokumendiplank, millele on kantud püsielemendina autor ja logo. Üldplanke vormistatakse paber- ja/või digitaalkandjale. 2. Üldplangi alusel saab teha kirjaplanki (lisades kontaktandmete välja) ning dokumendiliigi planki (lisades dokumendiliigi nimetuse ning koostamise koha). 3. Üldplangile vormistatakse käskkirjad, protokollid, aktid, esildised. 4. Üldplangi elemendid on autor ja logo. 5. Dokumendiliigi nimetus trükitakse
juhi allkirja ja kuupäeva. Resolutsiooni tekst olgu lühike, konkreetne ja ammendavaid juhiseid sisaldav. Reeglina peaks dokumendil piisama ühest resolutsioonist. Järgnevad resolutsioonid on vajalikud, kui neis täpsustatakse asja lahendamise korda. Resolutsioon märgitakse dokumendi esiküljele tekstist vabale kohale või eraldi resolutsioonilehele vastavalt asutuse asjaajamiskorrale (Aluste p 121). Eraldi resolutsioonilehena kasutataksepüstasendis planki formaadiga A5. Seega on lubatud märkida resolutsiooni nii otse dokumendile kui kasutada eraldi resolutsioonilehte. Mõlemal variandil on oma eelised ja puudused. Eraldi lehel olev resolutsioon võib ära kaduda (selle vältimiseks ongi Alustes formaat kehtestatud), lisaks dokumendile tekib veel üks paber (maht suureneb), toimikut on tülikas arhiivis säilitamiseks vormistada. Otse dokumendile kirjutatud resolutsiooni puhul neid puudusi ei ole
järgi kolmeks sordiks: jämedaks, keskmiseks ja peeneks. Jämeda pasta abil võib eemaldada mõne kümnendiku millimeetri paksuse metallikihi. Jämeda pasta abil kõrvaldatakse eeltöötlus jäljed. See pasta annab mati pinna. Keskmised pastad eemaldavad metallikihi paksusega mõni sajandik millimeetrit. Peened pastad annavad pindadele peegelläike. Kroomoksiid on käsitsisovelduseks kõige parem abrassiivmaterjal. Määrdeainete koostis avaldab suurt mõju soveldus ja planki- mise tööjõudlusele. Abrasiivmaterjalidega töötamisel kasutatavad määrdeained. Tabel 2.17 Abrasiivmaterjal Soveldi materjal Määrdeaine Malm Gasoliin, petrooleum, tärpentiin, searasv
Asjaajamiskorrale võiks olla lisatud vormistatud dokumentide näidised. dokumendiplangid ja nende kasutamise kord: peab olema kajastatud, milliseid dokumendiplanke asutuses kasutatakse, millised dokumendid neile vormistatakse, kes vastutab plankide tellimise ja kasutamise eest. Samuti tuleb näidata, milliseid turvaelemente ja sümboleid plankidel kasutatakse. Juhul, kui asutusel ei ole trükitehniliselt valmistatud planki, tuleb kirjeldada elektrooniliste dokumendiplankide kasutamise kord. Lisaks plankidele on otstarbekas välja tuua, millised pitsatid on asutuses kasutusel, kus need asuvad, millised dokumendid tuleb pitsatiga tõestada, kes vastutab pitsatite kasutamise eest, kuidas on korraldatud pitsatite hävitamine. registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste
hambatõukurit (sele 2.47) või abrasiivlintidena, abrasiivpastadena. Lihvkettas on hammaslattlõikurit. Tooriku hamba külgpind kujuneb abrasiiviterad seotud keraamiliste või orgaaniliste 70 sideainete abil. Lihvketaste abrasiivaine (teemant, lisaks silindrilistele sisepindadele töödelda ka silind- ränikarbiid (SiC), alumiiniumoksiid (Al2O3) jms.) rilisi ja koonilisi välispindu ning tasapindu. Planki- mahuline sisaldus on 20...60%. mine on abrasiivviimistlusprotsess, kus abrasiivosa- Tähtsamateks lihvimismeetoditeks on välis- kesed on surutud töödeldava pinna ja suhteliselt ümarlihvimine, siseümarlihvimine ja tasalihvimine. pehmest materjalist (malm, vask) plankuri vahele. Välisümarlihvimisel (sele 2.49) töödeldakse pöörd- Meetodit kasutatakse tavaliselt suure täpsusega kehade välispinda
pole. Aktivatsioonienergia on vahe lähteoleku energia ja maksimaalse energia vahel. AB - üleminekuolek, on lähteainetega termodünaamilises tasakaalus, mida kirjeldab tasakaalukonstant K. G0=-RTlnK see on seos Gibbsi vabaenergia ja tasakaalukonstandi vahel. G=H-TS Peab teadma reaktsiooni koordinaate, siis saab arvutada. Peab teadma deltaE ja siis saab välja arvutada kiiruskonstandi. 9 Planki konstant h, seob omavahel energiat ja võnkesagedust, E=h. Boltzmani konstant Ea=H+RT Arhheniuse aktivatsioonienergia võrdub entalpia+RT, seega peab ikka aktivatsioonienergia veidi temperatuurist sõltuma, katseliselt on seda sõltuvust aga väga raske määrata. Mida teeb katalüsaator? Katalüsaatori juuresolekul reaktsiooni kiiruskonstant kasvab, aktivatsioonienergia on väiksem. Katalüsaator alandab reaktsiooni aktivatsioonienergiat:
,,Pange käsi peale, muidu viib tuul ära. Inimesel peab ometi viiski rubla raha olema, kui ta tahab eesti jumala vastu minna. Oleks härra Maurus veel noor, siis tuleks ehk temagi kaasa, sest ka tema on oma südames mässaja, aga nüüd on härra Maurus juba vana." Ütles ja läks vanainimese tippavate sammudega oma maja ukse poole tagasi, kuna Indrek talle järele vahtis. Aga kui kellakõlin teatas, et härra Maurus on juba sisse jõudnud, toetas Indrek kasti vastu planki ja jäi nõnda seisma, nagu puhkaks ta või nagu mõtleks ta millegi üle järele. Pikkamisi laskis ta kasti allapoole libiseda, kuni ta jõudis maani, siis pani ta pambu kastile ja istus ise sinna kõrvale, nagu oleks ta tõepoolest juba väsinud. Nõnda istus ta tüki aega ja mõtles möödunud päevade üle järele. See polnudki nagu tõeline mõtlemine, vaid ilmsi unelemine. Oli kuski mingisugune vana voorimees, kellegi punane habe, kellegi naeratav nägu,
annaabi.ee 
