läks pankrotti. Kas saab süüdistada piraate selle juhtumises? Saab küll, kuid kui tõenäone on, et piraatlus oli selle taga? Kas äkki oli probleem hoopis selles, et Metro-Goldwyn-Mayer oli enne pankrotti välja lasknud ebakvaliteetseid tooteid ja seetõttu majanduslikult kannatanud? Kui piraatlus on nii suur probleem, nagu meedia ja firmad meile räägivad, siis poleks ju enam ühtegi firmat, kelle tooteid saaks tasuta hankida. Olen näinud ja lugenud mitmeid artikleid piraatlusest, milles räägitakse, et see on tänapäeval suur probleem. Seda võrreldakse või isegi samastatakse vargusega, kuid selline võrdlus kipub pigem olema vägivaldne liialdus. Piiriks võib siinkohal lugeda isikliku tarbimise või edasimüümise, aga ka näiteks üles- või allalaadimised. Küllalt palju on ju ka palju avaldatud seisukohti, et piraatluse läbi mõtteliselt kannatav autoriõigus vajab kaasajastamist, kuna kriminaliseeriks muidu suurema osa inimestest.
vägivalla, kuid rikutakse intelektuaalse omandi õiguse printsiipe ja norme. Käesolev töö on pühendatud merepiraatluse ning lähemalt fokuseerib Somaalia piraatluses kui organiseeritud kuritegevuse nähtuses. 1. Mere piraatluse tekkest Täpsemat kuupäeva ja koha, millal ja kus piraatlus tekkis, on võimatu määratleda. Siiski võib kindlasti öelda, et hetkel, millal meredes alustasti liikuma kaubalaevadega, siis tekkis piraatlus. Juba tol ajal võib rääkida piraatlusest kui organiseeritud kuritegevusest. Kui vaadata piraatluse nähtust sisuliselt, siis võib leida kõik ,,eeldused", et omistada selle ebaõiglase tegevusele organiseeritud kuritegevuse iseloom. Mere piraatluse tekkimise aluseks, nagu juba mainitud, oli kaubanduslaevade liikumine meredes. Täthis see, et tavaliselt need laevad ei olnud piisavald relvadega varustatud, et ennast kaitsa piraatide rünnetest. Seega said need laevad lihtsaks ohvriks.
Õigusvastased autoriõiguste rikkumise vormid on plagiaat, piraatlus. Tänapäeval on väga populaarne piraatlus, mis kujutab endast failide, programmide ebaseaduslikku paljundamist. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus, mis on kriminaalkorras karistatav. Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot. Infoühiskond on endaga kaasa toonud palju autori tööd soodustavaid , kuid samas ka takistavaid tegureid. Kui mina tahaksin kunagi oma loomingut müüma hakata , siis peaksin eelkõige arvestama sellega, et mina, kui autor/looja , olen sõltuv nii ühiskonnast ning ühiskonnas elavate inimeste moraalitunnetest.
Maailma mastaabis hinnatakse tarkvarapiraatlusest tulenevat kahju aastas 15 miljardile dollarile, Eestis on vastav number ilmselt kusagil 300 miljoni krooni piirimail, nagu arvas BSA Eesti komitee. Tarkvara käive jääb Eestis aga kusagil 20 miljoni suurusjärku. BSA ja SPA uurimus näitas, et 1996. aastal maailmas kasutusele võetud 523 miljonist uuest tarkvarapaketist olid 225 miljonit piraatkoopiad, see teeb piraattarkvara osakaaluks maailmas 43%. BSA hinnangul tekib igas sekundis piraatlusest kahju 482 USD. Ida-Euroopas on keskmine piraatprogrammide osa 80%. Spetsialistide hinnangul on meie riigis kasutatavast tarkvarast umbes 95% illegaalne, arenenud riikides on see 50% piirimail. Ameerika 30-35% loetakse juba väga heaks tulemuseks. Soomes arvatakse samuti 33% programmidest piraatkoopiad olevat. Tahaks loota, et legaalse tarkvara kogus suureneb, sest tiigrihüppe raames on mõeldud ka tarkvarahangetele, hariduslitsentsid on odavamad kommertskasutuse
intellektuaalomand. Nagu muusika esitajad ja autorid, kasutavad ka tarkvara väljatöötajad oma töö ja vastavasse valdkonda tehtud investeeringu kaitseks autoriõiguse seadusi. Seega kõrvaldab intellektuaalomandi vargus uute ja paremate toodete väljatöötamiseks vajalikud ressursid. Tegevusse asumine Tarkvara ehtsuse kindlakstegemiseks, tarkvarapiraatluse kohta küsimuste esitamiseks või teavitamiseks võimalikust piraatlusest ettevõttes või piraattarkvara edasimüüjast palun helistage vihjetelefoni numbril: 800 8080. Kas teadsite, et... piraattarkvara osakaal oli 2000.aastal Eestis 69%; tarkvaraturu käive Eestis 2000.aastal oli piraatluse tõttu 1,1 miljardi krooni võrra väiksem; riigil jäi tarkvarapiraatluse tõttu 2000.aastal maksude näol saamata 330 miljonit krooni; piraattarkvara osakaalu jäämisel samale tasemele (69%) jääb riigil 2004.aastal maksude näol
· Muutused tarbijaeelistustes · Muutused keskkonna piirangutes 42. Arutlege, millised on immateriaalsete väärtuste piraatluse positiivsed ja negatiivsed tagajärjed tulenevalt Matt Masoni ettekandest. Piraatlus on aidanud luua uusi võimalusi ja ärimudeleid, tooteid, uusi turge ja toetanud teenuste ja toodete innovaatilist arengut. Piraatlus võimaldab väikestel ja vähetuntud ettevõtjatel jõuda turule ning suured ettevõtted leiavad piraatlusest uusi ideid. Piraatlusest oskas kasu lõigata näiteks Steve Jobs, kes lõi ITunes'i, millest on saanud populaarseim muusikajagamise platvorm maailmas. Enam ei pea Apple kliendid otsima erinevaid võimalusi uue muusika avastamiseks, vaid kõik on kättesaadav oma IPhone telefonist või arvutist. Samuti on kasu lõiganud erinevad aruvutimängude loojad, jättes koodid avatuks ning võimaldades mängijatel arendada mänge edasi ja muuta mängu tegelaskujusid võimsamaks ja ägedamaks
olenemata sellest kas inimene on olemas või mitte. 9. ARVUTI 1. Mis laadi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes? (mis suhtes peab siin juht ennast ja alluvaid harima?) Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Enimkasutatavad moodused info konfidentsiaalsuse kaitsmiseks on salasõnade ja krüpteeringute kasutamine. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu efekt?, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vältida suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel et kiiruse kasvamisel suurusjärgu võrra , muutub meie olukorrataju järsult
haprus? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem 1.polütsentristlikud, kus emafirma oma käitumisreegleid ja autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberist juhtimisstiili tütarfirmadele peale ei suru2.etnotsentristlikud, kandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused kus püütakse tagada ühtlane käiutmispoliitika kogu omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Salasõnadega ja korporatsiooni ulatusesViimased ettevõtted koostavad endale krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne põhjalikke normatiivseid koodekseid, sest kuidas kindlustada salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega, kõigis oma allettevõtteis, mis asuvad laiali eri maades, ühtne sest on ju arvuti eelis just selles, et ta kiirendab info levitamist. käitumispoliitika ilma taoliste kirjalike käitumisjuhiste
biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest teadlikumad, ja eriti ,,roheliste" hulgas. 9. ARVUTI 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult,
biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest teadlikumad, ja eriti ,,roheliste" hulgas. 9. ARVUTI 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult,
biotsentristlik mõtteviis, seda muidugi just jõukamates maades, kus inimesed on keskkonnakahjustustest teadlikumad, ja eriti ,,roheliste" hulgas. 9. ARVUTI 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta kui infot, mis on paberkandjal. Seetõttu muutuvad eriti teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist ja piraatlusest. Salasõnadega ja krüpteerimisega saab küll infot lukustada, kuid liigne salastamine satub vastuollu info kättesaadavuse põhimõttega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult,
keskseks figuuriks. Pt.9. ARVUTI... 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes (st mis suhtes peab siin juht ennast ja oma alluvaid harima?)? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta, kui infot, mis on paberist kandjal. Seetõttu muutuvad teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Juht peab harima lukustama infot salasõnadega ja krüpteerimisega 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt - põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra muutub meie olukorrataju järsult,
otsas. Pilk pöörati Mehhiko ja Peruu poole. Piraadid ja istandused Pärast põliselanike väljasuremist asustati saar Aafrikast toodud orjadega, kes rakendati tööle suhkruroo-, kohvi- ja puuvillaistandustes. Kuni 17. sajandi lõpule saabus orje siiski suhteliselt vähe. Prantsuse piraadid kasutasid saare lääneosa hiljem tugipunktina Inglise ja Hispaania laevade ründamiseks. 1697 loovutas Hispaania Rijswijki rahuga Haiti saare läänepoolse kolmandiku Prantsusmaale. Kui piraatlusest lõpuks pikkamisi jagu saadi, hakkasid mõned Prantsuse seiklejad istandikuomanikeks. Saare Prantusmaale kuuluvast osast, mida nimetati Saint- Domingue'iks, sai "Antillide pärl", 18. sajandi Prantsuse impeeriumi üks rikkamaid asumaid. Saint-Domingue tootis umbes 40% kogu kohvist, mida Euroopas 1780. aastateks tarbiti. See väike, umbes poole Eesti suurune koloonia tootis rohkem suhkrut ja kohvi kui Briti Lääne- India asumaad kokku.
kahjustada, on see kahjustus õigustatud (eetiline). Pt.9. ARVUTI... 1. Mis laadi eetilisi probleeme põhjustab elektroonilise info haprus? Kuidas on see seotud arvutitöö korraldusega ettevõttes (st mis suhtes peab siin juht ennast ja oma alluvaid harima?)? Elektroonilises vormis olevat infot on palju kergem autoriga kooskõlastamatult muuta, kui infot, mis on paberist kandjal. Seetõttu muutuvad teravaks küsimused omandiõigusest, plagiaadist, piraatlusest. Juht peab lukustama infot salasõnadega ja krüpteerimisega. 2. Mida kujutab endast suurusjärgu-efekt, mida mõistliku jõupingutuse efekt? Kummaga neist on seotud rohkem ettekavatsetud kuriteod, kummaga juhuslikud (tahtmatud) eetilised konfliktid? Mida peaks tegema juht, et vähendada suurusjärgu-efekti mõju? Suurusjärgu efekt - põhineb nähtusel, et kiiruse kasvuga suurusjärgu võrra (10x) muutub meie olukorrataju
möödunud üle kolme kuu.38 2. PIRAATLUS JA SELLE LIIGID 35 Samas 36 Samas 37 Samas 38 Samas 14 2.1. Piraatlus ja selle tekkimise põhjused Esimesena tulevad paljudele kindlasti meelde piraadid merel laostamas, röövimas ja uputamas teisi laevu, ajamas kokku võõrast vara, et end sellega rikastada. Ja kui võrdlema hakata, siis ega tegelikult ei erinegi kunagine piraatlus tänapäeva piraatlusest filmi-, muusika- ja tarkvaraturul. Ka tänapäeva piraadid ehivad ennast võõraste sulgedega ning üritavad rikastuda võõra vara arvelt. Piraatluse peamisteks ja levinuimateks vormideks on kindlasti piraatplaatide (muusika, tarkvara, filmid) ja videote valmistamine ning nendega kauplemine turul, poodides jne., aga samuti tarkvara ebaseaduslik kasutamine arvutites. Intellektuaalse omandi valdkonda kuuluvad nii autoriõigusega kaitstavad objektid (kirjandus-,
annaabi.ee 
