Pío Baroja teksti analüüs Baski kirjanik Pío Baroja y Nessi (1872-1956) oli väljapaistvaim 1989. aasta põlvkonnas. Baroja oli ennekõike romaanikirjanik, kuid lisaks umbes seitsmekümnele romaanile kirjutas ta veel arvukalt jutustusi, esseid, memuaare ja mõtisklusi. Enamik oma romaane jagas ta tsüklitesse või triloogiatesse. Kuigi Baroja kirjutas kõik oma teosed hispaania keeles, on baski keel ja selles kätketud mõtlemislaad otsekohesus, lühidus ja selgus, vastandina hispaanialikult baroksele konseptismile ja vaimusärale tema loomingus äratuntav. Samuti ilmutab end selles ehtbaskilik vaim: fanatismini küündiv vabaduse- ja tõeiha, looduslikkus ja sellel põhinev poeetiline ümbrusetaju, mis samas on ühendatud praktilise mõistusega, sihikindlusega ja erga sotsiaalse tundlikkusega. Algusest peale mässab Baroja kõige vastu, mis alandab ja aheldab inimest. Paljud tema tööd paljastavad karmi kriitikat oma kodumaas...
HISPAANIA KIRJANDUS Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest (keskaeg- XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta Abistav kohustuslik kirjandus: 1) J.Talvet- ,,Hispaania vaim" 2) El hispanismo en Estonia (1996) 3) Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse) 4) Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest) Teosed: 1) Calderon de la Barca- ,,Elu on unenägu"# 2) Calderon de la Barca- Suur maailmateater 3) Cela- Taru 4) Don Quijote 5) Koerte kõnelus 6) Garcia Lorca- Kaneelist torn, Mu kätes on tuli 7) Gomez de la Serna- Gregeriiad 8) 9) Kolmnurkkübar 10) Südame ajalugu 11) Väikese filosoofi pihtimused 12) Tee täiusele 13) Vagabund Elizabide 06.09.10 Hispanistika algus Eestis (hispanismo) Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, k...
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
annaabi.ee 
