ATMOSFÄÄR VEERINGE ON VÕIMALIK TÄNU VEE ERIN EVATELE OLEKUTELE. I. MAAILMAMERI 71% MAAKERA OINDALAST JA 97% MAAILMA VEEVARUDEST. II. LIUSTIKUD 1) MANDRILIUSTIKUD POLAARALADEL - ANTARKTIKAS, GRÖÖNIMAAL JA PÕHJA- JÄÄMERE SAARTEL. 2) MÄELIUSTIKUD KÕRGMÄESTIKES VÕI KA PARASVÖÖTME SUURTEL LAIUSTEL 3) OSALEVAD VEERINGES, KUID VEE VAHETUMISE PERIOOD ON VÄGA PIKK 4) 99% PINNAVEEKOGUDE VEEVARUDEST ON LIUSTIKES III. PINNAVEEKOGUD 1) VOOLUVEEKOGUDE VEEVAHETUS ON KIIREM KUI SEISUVEEKOGUDEL 2) SOOD-RABAD ON OLULISED MAGEDA VEE VARUDE SÄILITAJAD. 3) SISEVETEVÕRK ON TIHEDAM ALADEL, KUS SADEMED ÜLETAVAD AURUMIST IV. TAIMKATE TRANSPIRATSIOON. 1)METSADE PINDALA VÄHENEMINE TOOB KAASA AURUMISE JA ÕHUNIISKUSE VÄHENEMISE NING PÕHJUSTAB SADEMETE VÄHENEMIST NING PÕUDADE SAGENEMIST. 2)TAIMKATE ÜHTLUSTAB JÕGEDE ÄRAVOOLU, VÄHENDAB ÜLEUJUTUSI.
AURUMINE AURUMINE SADEMED AURUMINE LIUSTIKUD SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Vee jaotumine Maal. Siseveed: jõed,järved.põhjavesi,sood-rabad,liustikud,tehisveekogu 97% ookeanide ja merede soolane vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud(liustikud,igilumi ja jää) 24% on põhjaveena maakoore kivimites 1% on ülejäänud, millest: Järvedes(60%) Mullas (35%) Veeauruna atmosfääris(4,5%) Jõgedes (0,5%) 4
imbuda. 5. Miks on Eestis ja mujal Põhja-Euroopas palju järvenõgusid (tuleta meelde milline loodusjõud on mõjutanud nende alade pinnamoodi)? Sest need on mandrijää tegevuse tagajärjel tekkinud. 6. Miks on Pandivere kõrgustikul väga vähe pinnaveekogusid? Sest maapinna lähedal paiknevad lubjakivid soodustavad tugevat karstumist ning vete imbumist maapõue, enne kui pinnaveekogud jõuavad tekkida. 7. Miks on Pandivere kõrgustiku ning Harju ja Viru lavamaa piirkonnad väga reostusohtlikud? Sest seal on reostunud vett filtreeriv pinnakate väga õhuke. 8. Millisel juhul voolab sademete vesi kiiremini merre, kas metsasel alal või lagedal alal; kas siis kui jõed voolavad loogeldes looduslikes sängides või siis , kui nende sänge on süvendatud ja õgvendatud? Põhjenda vastust.
ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusastkoosnev pinnavorm. Maasääred moodustuvad lainetuse poolt kuhjatud lahtistest rannasetteist. Maasääred kujunevad siis, kui lained ei liigu mitte otse ranna suunas, vaid selle suhtes nurga all. Selle tagajärjel hakkab toimuma setete pikiränne mööda rannikut, mille tulemusel maasääred moodustuvadki. JÕGI Jõe toiteallikad: · sademetevesi · lumesulamisvesi · pinnaveekogud põhjavesi Jõgede toiteallikad on aja jooksul muutuvad ja sõltuvad: teperatuurist ja sademetest (aastaajalisest vaheldumisest) Jõe veereziim , vee hulga ja veetaseme ajaline muutuine aasta jooksul Jõeorud : · sängorg- keskjooks, U-kujuline, palju vett, küljeerrosioon, aeglane vool · sälkorg- ülemjooks, V-kujuline, põhjaerrosioon, kiire vool
Miks? Mandrilise, sest mandrilise kliimaga alal on soojem ja seal kõigub temperatuur ööpäevas palju. 26. Miks puhuvad eestis kõige sagedamini läänekaare tuuled? Sest eesti asub läänemere rannikul, olles avatud valitsevatele läänekaare tuultele. 27. Kus tekib talvine lumikate Eestis kõige varem? Kus sulab lumikate kõige hiljem? VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? Veestiku moodustavad pinnaveekogud (ookeandi, mered, järved, jõed,ojad, veehoidlad, kanalid, tiigid, kraavid), suured märgalad (sood, lammid, padurannik), jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 1. Pinnaveekogud, jääkilbid ja liustikud, maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Mered ja suured järved vähendavad aasta temp amplituudi ning ühtlustavad kliimat. sammuti jõed ja järved niisutavad maapinda millest sõltub maa ala viljakus 3
GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5
Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii mage kui ka soolane vesi. See vesi võib olla tahke kui ka vedel. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud jne. Pikka aega on pinnavee seisundit mõjutanud inimtegevus. Pinnavee seisund sõltub reostusest. Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel. Pinnaveekogud jagunevad voolu- ja seisuveteks. Vooluveed on jõed, ojad kraavid ja seisuveed järved ja tiigid. 8. JUTUSTA 10 lausega kas fjordrannikust või skäärrannikust. Pikaajaliste geoloogiliste protsesside mõjul on tekkinud fjordrannikud. Fjordid on liustike kulutatud järskude veergudega U-kujulised orud. Need jäid vee alla kui meretase tõusis ning tekkisid kitsad sügavad lahed. Need ulatuvad kaugele sisemaale. See rannikutüüp on
SADEMED SADEMED AURUMINE AURUMINE SADEMED AURUMINE LIUSTIKUD SULAMINE SULAMINE MAAILMAMERI ÄRAVOOL PINNAVEEKOGUD ÄRAVOOL PÕHJAVESI 3. Milles seisneb maailmamere tähtsus? ühtlustab maa temperatuure, mõjutab sademeid, kliimat (hoovused, tuuled) peamine lüli suures veeringes oluline ressurss inimese majanduselus (kalandus, maavarad, transport, turism) 4. Selgita kaardi ja jooniste abil maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi. 5. Nimeta hoovuste tekkepõhjused
kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd, et Ülemiste järve juhitakse vett väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai ta küll hiljem, kui ehitati ratas, mille abil oli hõlpsam veenõusid kaevust välja vinnata. Linna
5 3. Regulatsioon Eestis Intensiivse põllumajandusega piirkondades määratakse pinna- ja põhjavee kaitseks nitraaditundlikud alad (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, 2006). Veeseaduse § 263 lõige 1 järgi loetakse nitraaditundlikuks ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatiooni sisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus (RT I, 23.12.2010, 41). Sellest tingituna moodustati Vabariigi Valitsuse 21.01.2003 määrusega nr. 17 Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (Keskkonnaministeerium, 08.01.2011). Pandivere ja Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikul alal kehtivad erinevad piirangud ja kitsendused, mis on kehtestatud Eesti Vabariigi õigusaktidega. Põhja- ja pinnavee kaitse
välispiirini soo ala või ökosüsteem, kus suur maa-alal paiknevate vooluveekogude kogupik- teada, kui proj veevarustust, sh kalakasvatuses osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja kuse L suhe maa-ala pindalasse A on jõevõrgu selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ladestub turbana siirdeveed jõesuulähedased tihedus: D = L/A km/km 2. Jõe valgla on ala, ajal saada ning kui palju peab jõkke jääma pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu millelt jõgi saab oma vee. Ta jaguneb (sanitaarvooluhulk). Lühik vaatlusrea pikend: osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt maapealseks ja maa-aluseks valglaks, mis ei ühti, Mida pikem on vaatlusrida, seda täpsem on mõjutab valgla maa-ala, mille kogu pindmine sest maa peal valglat piiravad veelahkmed ei äravoolunorm. Et rea keskmist saaks lugeda
Paljud sadamas asuvad nüüd sisemaal ja laevad seisavad kuival liival. 6 Mullastik Kõrbete pinnakatteid liigitatakse eri tüüpideks : savi-, lössi-, soola-, kivi- ja liivakõrbed. Savikõrbet iseloomustab tihe savikas muld ja muutlik veereziim. Kevadel võivad olla mulla pindmised kihid liigniisked ja kohati tekivad ajutised pinnaveekogud. Suveks aurab vesi ära ja kuivamise tagajärjel moodustub mullast koorikuline savikas pinnas, mida kutsutakse takõrriks. Savikõrbete leiukohaks on kõrbevööndi põhjaosa. Näiteks Araali mere ja Balkasi järve vahel. Maapind on soolakas ja võib suviti klaaskõvaks kuivada, praguneda ja lahti koruda. Lössikõrbe iseloomustab erodeetirud peeneteraline materjal. Löss on ühtlane peen tolmjas liivsavi, mis on kohale kantud jõgede ja tuule tegevuse tagajärjel. Soolad, mis
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5
Tööorganiks on rasked vasarad või Y terad koguse loomade vedelsõnnikut, koostama enne vedelsõnniku EN SUPER laotamist laotamisplaani, milles näidatakse laotatav Ten mudel on kasutatav väga laialdaselt rohumaade ja võsa vedelsõnniku kogus, laotusala pindala, laotamisviisid, (kuni 8 cm ) niitmiseks ja purustamiseks. Niidetud jäänused laotusala põhjavee kaitstus, laotusalal asuvad pinnaveekogud surutakse maadligi. Seadet saab liigutada külgsuunas ja veehaarded. Vedelsõnnik transporditakse ja laotatakse hüdrosilindriga. Tööorganiteks rasked vasarad või Y terad. vedelsõnniku- e lägalaoturitega, mis on kas haagised, Soovituslik töökiirus on 5-12 km/h. poolhaagised või liikurmasinad. TSN Vedelsõnnikut võib laotada:
peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende kaheksa kuu sõnniku ja virtsa. Nitraaditundlik ala § 263 Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatioonisisalduse põhjavees üle 50 mg/l või mille pinnaveekogud on põllumajanduslikust tegevusest tingituna eutrofeerunud või eutrofeerumisohus. (Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala) Nitraaditundlikul alal tohib lubatud lämmastiku üldkogusest anda mineraalväetistega haritava maa ühe hektari kohta keskmisena mitte üle 140 kg aastas. Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega aladel pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialadel võib kaitse-eeskirja alusel piirata:
merepoolse lähtejoont, millest mõõdetakse territoriaalvete ulatust, lähimast punktist, ning mis võib vajaduse korral ulatuda siirdevete välispiirini Regulaator- seade, millega saab reguleerida veetaset veehoidlas. Resuspensioon- madalas järves keerutab tuul põhjast setteid üles, nii et ei ole vahet, kas reostus tuleb jõest või põhjasetetest, vesi on ikka sogane. Sidegraafik- iseloomustab järve vee hulga ja taseme vahelist seost. siirdeveed jõesuulähedased pinnaveekogud, mille v on mere läheduse tõttu osalt soolane, kuid mida mageveevool tunduvalt mõjutab soo ala või ökosüsteem, kus suur osa taimede orgaan ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana Suubla- vee suubumise koht Tamm- ehitis, mis kaitseks kõrge vee veetaseme eest. Tulv- ebakorrapäraselt tõusev järsk veehulk (liustike sulamine, vihm, kevadine järsk sulamine) Vahevalgla- valgla, mis jääb kahe tähistatud valgla vahele.
Välisilme muutmine lähtudes mingisugusest eetilisest tõekspidamisest. Produktiivsuse tõstmine. Mingi liigi või koosluse kaitse. Enamasti on siiski eemärgiks: Ökoloogolise seisundi rekreaktiivsete võimaluste parandamine. Liigilise mitmekesisuse tõstmine ja kalamajanduslike eelduste loomine. Tervendamise eesmärgid: EL Veepoliitika Raamdirektiivi eesmärgiks on kaitsta veeökosüsteeme ja parandada nende seisundit. Hiljemalt 1015a. peavad olema kõik pinnaveekogud heas ökoloogilises seisundis. Neis mis erandina heasse seisundisse ei jõua, peavad toimuma muudatused paranemisele. Peab selgeks tegema kas taastamine on alati õigustatud. Ükskõik millise veekogu taastamise eelduseks on alati välisreostuse lõpetamine ja looduslähedaste tingimuste taastamine valgalal! Veekogude taastamise võtted Järvede tervendamine on bioloogiliste protsesside sihipärane suunamine järve/paisjärve ökosüsteemis või
· loomakasvatushooned paiknevad tiheasustusega alal, kus ei ole võimalik säilitada piisavaid kujasid sõnnikuhoidlate ja elamute või puhkepiirkondade vahel. Tootmise laiendamine ei ole soovitatav aladel, kus loomakasvatuse tihedus on juba liiga suur või keskkond reostunud: · piirkonnas on juba palju loomakasvatushooneid ja põllumajandustootjatel on raskusi tekkiva sõnniku laialilaotamisel; · ümbritseva keskkonna taluvus on ületanud kriitilise piiri. Piirkonna põhjavesi või pinnaveekogud on loomakasvatuse mõjul reostunud; · piirkonnas on probleeme välisõhu kvaliteedi tagamisega, st piirkonna elanikud on pidevalt häiritud ebameeldivast lõhnast. Sõnniku hoidmise ja kasutamise tehnoloogia valikul tuleb silmas pidada majanduslikke ja keskkonnakaitselisi eesmärke. Ideaalset lahendust senini ei ole ning valik tuleb teha kohalikke iseärasusi arvestades. Tehnoloogia valikul on lähtekohaks kehtivate õigusaktide täitmine. Konkreetses olukorras
annaabi.ee 
