A Piirkond kus põhjavesi puutub kokku hapnikuga B Koht, kus põhjavesi tuleb ajutiselt maapinnale C Vahemik maapinna ja põhjavee vahel 11 Põhjavee tekkimine A Magma hangumine B Kivimite tekkeprotsessis lõksu jäänud vesi C Kondensatsioon D Infiltratsioon 12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest? A Toiteala ühtib levialaga B Toiteala on suurem levialast C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe C Tühemike olemasolu kivimis 14 Mis on liivsavi? A Liiva rohkem kui savi
seisev vesi ja ebatihedused, mustumine ja hallitus. 29. Betooni karboniseerumine, kuidas see toimub ja selle mõju materjalile või konstruktsioonile Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO2, SO2, SO3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel), nagu näiteks - Tenardiit Na2 SO4 (40 % juhtudel) - Kips CaSO4 x 2H2O (25 %) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine 30. Betooni karboniseerumise kiirus ja kuidas määrata?
V: Aladel, kus on igikelt on veevarustust raske korras hoida, sest pinnas on aastaringi külmunud. Igikeltsa leidub Siberis, Lapimaal,Koola poolsaarel, kõrgmägedes. 8. Mis on pinnasevesi? V: Pinnasevesi - pinnakattes leviv ülavesi või maapinnalähedane põhjavesi. 9. Mis tähtsus on sellel, kui paks on aeratsioonivöö? V: Aeratsioonivööndi, kui loodusliku puhastusfiltri paksusest ja omadustest sõltub suurel määral põhjavee kaitstus reostuse eest. (Aeratsioonivöös nimetatakse pinnaseveest kihi pealispinnast ülevalpool asuvat vööndit, kus kivimite poorid on täitunud veeauru ja õhuga. Vesi esineb siin seotult kapillaarse või molekulaarse veena. Sademete vesi infiltreerub või imbub põhjavette läbi aeratsioonivöö. Sellel vööl on väga oluline tähtsus põhjavee puhastamisel, kuna siin esineb vaba hapnik.) 10. Kuidas toimub pinnasevee liikumine ja kuidas seda määratakse? V: Üldjuhul on pinnasevee tase ühele või teisele poole kaldu ja vesi voolab
Loodusliku pinge suurus sõltub pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni. Allpool pinnasevee taset olevates kihtides vähendatakse dreenitud pinnaste mahukaalu vee üleslükke arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 16. SURVEJAOTUS PINNASES ÜHTLASELT KOORMATUD JÄIGA PLAADI ALL. TABELI KASUTAMINE. Ehitise koormuse kannab alusele üle vundament
29.Betooni ja kivimaterjalide soolkahjustused, kuidas tekivad ja millised? Vastus: Kivimaterjalide puhul tekivad. - väliste mõjurite tagajärjel, CO , SO , SO 2 2 3 jne. materjalide sisemistel põhjustel (ebasobivad koostisosad). Soolad tekivad ehituskonstruktsiooni materjalidesse mitmel viisil: - algusest peale, mobiliseerudes mitmesuguste protsesside tagajärjel; - õhust, pinnaseveest, pinnasest; - remondimaterjalidest. - Sagedasemini väljalöövad soolad on sulfaatsed soolad (80% juhtudel) Soolade kahjustused ilmnevad ehituskivide juures järgmisel kujul: - pinnakihi kestendamine ja koorumine; - pragunemine; - liivast täitematerjali väljapudenemine (krohvid); - sidematerjali või kivi struktuuri purunemine. Soolade kahjustused suuremad neil juhtudel, kus moolimahud suuremad: - Picromeriit 187 - Mirabiliit 220 ja - Natriit 199 30
Suur veeringe esineb nii maailmamere kui ka maismaa kohal paikneva õhkkonna vahel. Päike soojendab maapinda. Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt. Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad. Tekib pilv. Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad. Pilv muutub raskeks. Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale. Vesi sajab maha nii maailmamere kohal kui ka maismaa kohal. Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee. Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre. Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile. Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre. 76.Mingi maa-ala või veekogu veevaru ja selle mmutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. Veebilansi tulupool koosneb sademetest ja juurdevoolust, kulupool aga auramisest ja äravoolust.Enamasti iseloomustatakse globaalset veeringet sademete
paikneva õhkkonna vahel. Päike soojendab maapinda. Vesi aurab õhku nii veekogude kui maismaa pealt. Väikesed veepiisad jahtuvad õhus ning tihenevad. Tekib pilv. Pilves veepiisad veel omakorda ühinevad. Pilv muutub raskeks. Tuul viib osa pilvi ka maismaa kohale. Vesi sajab maha nii maailmamere kohal kui ka maismaa kohal. Maismaal imbub sademete vesi pinnasesse, moodustades pinnasevee. Pinnasevesi jõuab kord tagasi merre. Osa pinnaseveest imbub veel sügavamale ja jääb pidama vettkandvale kivimikihile. Tekib põhjavesi. Põhjavesi jõuab maapinnale allika kaudu ning allikavesi voolab ojade ja jõgede kaudu tagasi merre. Väike veeringe - Väike veeringe toimub maailmamere kohal. Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku. Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv. Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre. 22) Mis on El Nino ja La Nina?
pinnase mahukaalust () ja vaadeldava horisontaalpinna sügavusest (H) ´g = H. Kui pinnas koosneb erinevatest kihtidest, siis ´g leidmiseks summeeritakse kõikide kihtide omakaalupinged vaadeldava sügavuseni. Allpool pinnasevee taset olevates kihtides vähendatakse dreenitud pinnaste mahukaalu vee üleslükke arvel. Dreenimata (vettpidavale) kihile loodusliku pinge leidmisel summeeritakse kõrgemal olevate kihtide omakaalupinged ja pinnaseveest põhjustatud pinge. Omakaalupinge sügavusel H1 : ´g1 = 1H1 ; (joon. a) H1 + H2 : ´g2 = 1H1 +(1-v) H2; (joon. b) H1 + H2 + H3 : ´g3 = 1H1 + ( 1 - v )H2+ vH2 + 2H3; (joon.c) Taoliselt mõjub pinnase omakaal ka vertikaalsele seinale. Pinnase omakaalust põhjustatud survejõud kasvab lineaarselt sügavuse kasvuga (kui pinnase mahukaal ei muutu). 4.1.2. Survejaotus pinnases.
tegurite väärtused on on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 4. Projekteerimise alused 31 Tabel 3 Koormuse osavarutegurite suurus kandepiirseisundis Koormuse liik Osavaruteguri Avutusolukord tähis Alaline ja Avarii ajutine Alaliskoormused konstrukt- sioonide omakaalust, pinnasest ja pinnaseveest: · asenditasakaalu kaotus (ei sõltu materjali tugevusest): - ebasoodne mõju G,sup 1,10 1,00 - soodne mõju G,inf 0,90 1,00 · kandevõime kaotus, mis sõltub materjali tugevusest: G,sup - ebasoodne mõju 1,35 1,00 - soodne mõju G,inf 1,00 1,00 · pinnase või pinnasevee survest tingitud kandevõime
miks pärast läbikaevamist liiva maht suureneb. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat, amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad anda pinnasele märkimisväärse tugevuse nii, et puistepinnasest tekib poolkaljupinnas - näiteks liivakivi. Need sidemed on tänu oma kristalsele ehitusele elastsed ja haprad. Terade omavahelise asendi väikegi muutmine purustab sellised sidemed. Purunenud sidemed ei taastu, või õigemini võtab taastumine nii palju aega, et tavalises ehitustegevuses ei saa sellega arvestada.
Kuna tegelik voolamine toimub läbi seotud ehitiste või nende üksikosade projekteerimise ja ehitamisega, see taseme tõus). Pinnaseosakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega, pooride, siis tegelik voolukiirus on: vp=v(1+e)/e. Pinnase veejuhtivuse haarab kõiki probleeme, mis on seotud ehitiste toetamisega pinnasele näiteks pinnaseveest eralduvad soolad, kaltsiumi- või magneesiumikarbonaat, teadmine oluline: pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, (vundamendid), pinnase toetamisega (tugiseinad, sulundseinad), pinnasest või amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad pinnasele anda suure veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise pinnasesse rajatavate ehitistega (tammid, mulded, täited, tunnelid jne)
3.3.1 Turbakütuste tootmine Enne turbatootmise alustamist tuleb turbasoo või raba selleks ette valmistada. Esimesel etapil eemaldatakse taimestik, pind tasandatakse ja püütakse välja juurida kännud (vt Joonis 3 .31). Kui kännud on sügaval ja jäävad raba pinnasesse, võivad nad tugevasti segada turbatootmis- masinate tööd. Joonis 3.31. Taimestiku eemaldamine ja raba pinna tasandamine seadmega RT-6.0H Soome firmalt SUOKONE OY Looduslikus olukorras on turbakiht pinnaseveest läbi imbunud ja turba niiskus ulatub üle 90 %. Enne turba kaevandamist tuleb pinnasevee taset alandada. Selleks luuakse turbaväljale kuivenduskraavide võrk. Turbapinnas võimaldab kraavide rajamist pressimise teel (vt Joonis 3 .32). Kuivenduskraavide abil eemaldatav pinnase- ja sadevesi sisaldab orgaanilisi lisandeid, tahkeid osakesi, samuti rauda, fosfori- ja lämmastikuühendeid, mille tõttu vee kvaliteeti enne
Joonis 13 Tänavapuu istutamine sillutatud alale Allikas: Avalikule alale puude istutamise kord Otstarbekas on paigaldada ka ühtsesse toitevõrku ühendatud niisutussüsteem; vee liikumise tagamiseks peab toitetoru kalle olema 1 … 3% toitekohast eemale. Niisutussüsteemide toimimise põhimõtteks võib olla kas vee laskumine raskusjõu mõjul (nii, nagu see toimub pärast vihma) või kapillaarne tõus (vesi tõuseb alt ülespoole, nii nagu see toimub looduses kas põhja- või pinnaseveest). 87 Üldjuhul on niisutussüsteemid varustatud montaažijuhistega, mistõttu siin nende paigaldamist ei kirjeldata. Niisutussüsteemid võimaldavad puudele doseerida ka väetisi ning toimivad õhutustorudena. Tugipinnas paigaldatakse umbes 20 … 30 cm paksuste kihtidena. Iga kiht tihendatakse, enne kui sellele laotatakse järgmine kiht
suureneb. Kapillaarjõududest tingitud teradevahelised sidemed kaovad niipea kui pinnas küllastub veega. See on võimalik pinnasevee taseme muutudes või ka lihtsalt sadevete imbumisel pinnasesse. Seepärast alaliste ehituste projekteerimisel kapillaarjõududest tingitud tugevust ei võeta enamasti arvesse. Pinnase osakesed võivad olla liidetud looduslike tsementidega. Need on näiteks pinnaseveest eralduvad rauasoolad, kaltsium- või magneesiumkarbonaat, amorfne räni jne. Tsementatsioonisidemed võivad anda pinnasele märkimisväärse tugevuse nii, et 7 puistepinnasest tekib poolkaljupinnas - näiteks liivakivi. Need sidemed on tänu oma kristalsele ehitusele elastsed ja haprad. Terade omavahelise asendi väikegi muutmine purustab sellised sidemed
annaabi.ee 
