46. Mida tähendab mittemetalliline kaitse? 47. Mida tähendab metalliline kaitse? 48. Missugused on korrosioonikindlad sulamid? 49. Mis on inhibiitorid? Nimeta mõni. 50. Mida tähendab protektorkaitse? Too näiteid kasutamise kohta. Vastused: 1. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, elektrijuhtivus, magnetism. 2. Kõvadus, tugevus, plastsus ja elastsus, sitkus. 3. Valatavus sepistatavus, keevitatavus, lõikeriistadega töödeldavus. 4. Korrosioonikindlus, kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasäästlikkus. 5. Tugevus on materjali võime purunemata taluda koormust, ebaühtlast temperatuuri vms. Autode detailid 6. Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile. Molibden, volfram. 7. Sitkus on materjali omadus koormamisel taluda (enne purunemist) olulist deformeerimist (kuju muutust). Petrolatum 8. Metallide valatavust iseloomustab nende vedel voolavus, kahanemine ja
nõuetele. Füüsikalisest seisukohast lähtudes määravad metalli keevitatavuse sulamisalas toimuvad protsessid, mille tulemusena moodustub keevisõmblus. Joodetavus Materjali omadus moodustada kindlaid, jäikasid ühendusi kõrgetel temperatuuridel joodiste abil. Materjalide ekspluatatsioonilised omadused Materjalide talitlusomadused sõltuvad materjali töötingimustest, nende hulka kuuluvad: Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Mustad metallid Mustad metallid Mustad metallid -- raud ja selle sulamid (teras, ferrosulamid, malmid). Vahel liigitatakse mustadeks metallideks ka mangaan ja kroom. Neid metalle kasuatakse peamiselt malmide ja teraste tootmisel. 90% kasutatavatest metallidest moodustab mustade metallide osakaal. Enamik erinevad terased. Mustade metallide tootmine Malm-- raua ja süsiniku sulam, süsiniku sisaldus suurem kui 2
on). Mükoriisast abi vaid seetõttu, et see võimaldab imavat pinda lihtsalt suurendada. Seevasti klasterjuured on võimelised võtma piisavalt fosvorit küllalt väikesest mulla ruumalast. Millised faktorid mõjutavad taime lehetemperatuuri kujunemist? Lehe temperatuur sõltub päevaajast, kuust aastas, pilvkattest, tuule kiirusest, asukohast vüras, kõrgusest mullapinnast, võra omadustest, lehe omadustest nt kuju, suurus, pinnaomadused. Lehe temperatuur saab olema väiksem kui õhutemperatuur, kui õhulõhed on lahtised, õhk on kuiv, kiirgus on väike, tuule kiirus on suur. Taime tegelik temperatuur sõltub kasvuvormist ja taime piires oluliselt varieerub. Kuidas võimaldab elastne rakusein põua tingimustes raku veepotentsiaali kiiret langust vähendada? Lühike vastus võiks olla, et elastne rakusein võimaldab säilitada turgorit ka olukorras kus raku veesisaldus märkimisväärselt väheneb
3. Nimetage metallide füüsikalised omadused. Seletage nad lahti. Värvus, tihedus, sulamistemperatuur, soojuspaisumine, soojusjuhtivus, elektrijuhtivus, magnetism. 4. Nimetage metallide tehnoloogilised omadused. Seletage nad lahti. Valatavus, survetöödeldavus, lõiketöödeldavus, termotöödeldavus, keevitatavus, joodetavus, liimitavus. 5. Nimetage metallide talituslikud omadused. Seletage nad lahti. Kulumiskindlus, pinnaomadused, tulekindlus, soojuspüsivus, ohutus, keskkonnasõbralikkus. 6. Kuidas liigitatakse materjalide omaduste uurimise meetodeid? Iseloomustage neid? Purustavad ja mittepurustavad katsed. 7. Milles seisneb metallide purustavate katsete olemus? Katse tagajärjel purustatakse detail või selle materjalist valmistatud teimik. 8. Loetlege põhilised materjalide purustava kontrolli meetodid mehaaniliste omaduste kindlaksmääramiseks? Kirjeldage neid.
Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralik kus Materjalide füüsikalised omadused
Soojusjuhtivus Elektrijuhtivus Magnetilisus 2. Millised on materjalide mehaanilised omadused? Tugevus Kõvadus Sitkus Plastsus 3. Millised on materjalide tehnoloogilised omadused? Valatavus Survetöödeldavus Sepistatavus Termotöödeldavus Keevitatavus Joodetavus 4. Millised on materjalide talitlusomadused? Korrosioonikindlus Kulumiskindlus Pinnaomadused Tulekindlus Soojuspüsivus Ohutus Keskkonnasõbralikkus 5. Millised on materjalide mehaaniliste omaduste määramise meetodid? Tõmbeteim Väsimusteim Löökpaindeteim Kõvaduskatse 6. Milliseid materjalide omadusi määratakse tõmbeteimiga? Tõmbeteimiga määratakse materjali tugevus- ja plastsusnäitajad. 7. Millised on materjalide kõvaduse mõõtmise meetodid?
Füüsikalised Mehaanili Tehnoloogilised Kasutusomadused sed omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperat. Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Haprus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Plastsus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Elastsus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralik kus Materjalide füüsikalised omadused
Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis. Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on pärit kivisöe põletamisest. Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5-10% tunnis. 14. Atmosfäärihapniku põhilised reaktsioonid
Kuidas nad seal muunduvad? Väävel on peamiselt SO2, SO3, H2S ja sulfaatvormis. Antropogeenne tegevus lisab aastas atmosfääri ca 100 mln t väävlit, millest suurim osa on pärit kivisöe põletamisest. Bioloogilised protsessid ning vulkaanide pursked lisavad sellele aastas veel kuni 1 mln t. Väävelvesinik muundub atmosfääris kiiresti vääveldioksiidiks: Vääveldioksiidi reaktsioone atmosfääris mõjutavad mitmesugused faktorid: temperatuur, niiskus, valguse intensiivsus, osakeste pinnaomadused jm. Atmosfääris võib SO2 osaleda: fotokeemilistes reaktsioonides; fotokeemilistes ning keemilistes reaktsioonides, eriti alkeenidega; keemilistes protsessides veetilkades, eriti kui seal sisalduvad metallide soolad ning ammoonium; tahkedel osakestel kulgevates reaktsioonides. Lämmastikoksiidide ja süsivesinike juuresolekul suureneb tublisti atmosfääri SO2 oksüdatsiooni kiirus. SO2 oksüdatsiooni kiirus võib ulatuda kuni 5- 10% tunnis. 24+25
kütteelementidele 10.Metallide ja sulamite töötlemine 1)Vormimine-kuju muudetakse plastilise deformatsiooni käigus.. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Külm-töötlemisel on. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise mee-todid: 1.1)stantsimine- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.;1.2) sepistamine--deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.1.3)Valtsimime
elektronegatiivusega F aatomid · Termiline püsivus lagunemist pole näha alla 440C · dielektrilised omadused väga hea isolaator (diel. const: 2.1) 3 Monday 1 October y · ei muutu laiades temperatuuri/sagedusvahemikes · CF dipoolid on vastassuunalised, tasakaalustavad üksteist · kasutatakse üldiselt ekstreemsetes tingimustes · pinnaomadused libe väga halvasti märguv · märgamiseks peab olema erakordselt madal pindpinevus · JOONIS 5 · võib juhtuda, et objekt interakteerub PTFEga tugevamalt kui PTFE iseendaga, seega jääb natukene PTFEd objekti külge see tagab taaskord hea libisemise · lahustuvus väga väikene, sest terve molekuli ära võtmine on äärmiselt keeruline. molekul on väga raske · voolavus tahkes olekus
Selleks peab vastav pinge ületama voolamispiiri. Kuumtöötlemiseks nim kui deformeerimine viiakse läbi sellise temp, kus toimub rekristalliseerumine. Vastasel juhul on külmtöötlemine. Kuumtöötlemisel on suurem deformatsioon ja energiat kulu väiksem. Halb on see, et paljud metallid oksüdeeruvad kõrgel temp õhu käes, ja saadav pind ei ole hea. Külmtöötlemisel rakendatakse rohkem jõudu ja kulub rohkem energiat. Detailid on täpse mõõtmega, paremad pinnaomadused, tugevad. Vormimise meetodid: 1.1)stantsimine---- kõige paremad mehaanilise omadustega detailid. Ruumiline ja plaatide stantsimine. Ruumilises deformeeritakse kogu metalllist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmist näiteks autokere detaile.; 1.2) sepistamine--- deformeeritakse kuuma tooriku löökidega alasi ja haamri vahel.; 1.3)Valtsimime-- pöörlevate valtside vahel lükatakse ja tõmmatakse materjali. Toimub mitmes astmes.; 1.4)ekstrusioon
Klaasiosa soojusläbivus Klaasiosa soojusläbivus Ug mõjutavad omadused: klaaside arv paketis – mida rohkem klaase ja klaaside vahekambreid, seda väiksem on soojusläbivus, kuid seda väiksem on ka valgus- ja soojuskiirguse läbilaskvus. Klaasi paksus ei mõjuta klaasiosa soojusläbivust nii palju, et seda on vaja eraldi arvestada. Küll aga mõjutab klaasi paksus klaasiosa valguskiirguse läbilaskvust; klaasi pinnaomadused (selektiivklaas, päikesekaitseklaas) – klaasi pind kaetakse õhukese metallkihiga, mis vähendab tema pinnaemissioonitegurit ja sellega väheneb soojuslevi kiirguse teel ühelt klaasipinnalt teisele. Klaasi emissioonitegur g0,8 – 0,9 väheneb sõltuvalt kasutatavast selektiivkihist 0,2 (nn kõva selektiiv) kuni 0,03 – 0,05 (nn pehme selektiiv).
See eeldab kõigepealt in vitro katsete läbiviimist ning neil tulemustel põhinevaid in vivo katseid. Mõlemat tüüpi katsete tulemused püütakse viia korrelatsiooni ning nende põhjal töötatakse välja uut tüüpi ravim 2.Biofarmaatsia uurimisobjektiks on ka tehnoloogilised võtted Omaette suund on füüsikaline farmaatia ehk biofarmaatsia. See uurib füüsikaliste tegurite mõju ravimi toimele. Nende tegurid on. Raviainete pinnaomadused (pinna laetavus) Osakeste suurus (mõju imendumisele) Erinevad kristallvormid Biofarmaatsia valdkonda kuulub ka imendumise (transpordi) ja biotransformatsiooni (metabolism) uurimine Loomadele (eriti väikeloomadele) prolongeeritud toimega preparaatide väljatöötamine Lastele a vanuritele mõeldud ravimite väljatöötamine tuntud raviainete baasil 4. Ravimvormide vabanemise uurimine (disintegratsioonitest, dissolutsioonitest).
Tabel 2.1). Materjalide kasutusomadusi iseloomustavad talitlusomadused. Tabel 2.1. Materjalide omadused. Füüsikalised Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetilisus Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus Materjalide füüsikalised omadused Tihedus – materjali massi ja ruumala suhe. Ühikuks on mahuühiku mass, kg/m3.
0.00267 t 3 0.160 t 2 3.13 t 100.0 ,kui t 20 C RH crit (4.1) 80 % ,kui t 20 C arvesse võetakse: o hallituse kasv sobivate keskkonnatingimuste jooksul, o hallituse taandumine ebasobivate keskkonnatingimuste jooksul, o puidu liik (kuusk, mänd) ja pinnaomadused (saetud, hööveldatud), o teatud keskkonnatingimustele vastav maksimaalne võimalik hallituse tase (vt. Joonis 4.2 par.); hallituse kasvu iseloomustamiseks on kasutusele võetud suhteline skaala – hallituse indeks: 0 – kasv puudub; 1 – väikest kasvu võib tuvastada vaid mikroskoobi all; 2 – keskmine mikroskoobiga tuvastatav kasv (kaetud rohkem kui 10%); 3 – väikest kasvu võib tuvastada visuaalselt;
plaatina. Füüsikalised omadused Mehaanilised Tehnoloogilised Talitlusomadused omadused omadused Tihedus Tugevus Valatavus Korrosioonikindlus Sulamistemperatuur Kõvadus Survetöödeldavus Kulumiskindlus Soojuspaisumine Sitkus Lõiketöödeldavus Pinnaomadused Soojusjuhtivus Plastsus Termotöödeldavus Tulekindlus Elektrijuhtivus Keevitatavus Soojuspüsivus Magnetism Joodetavus Ohutus Keskkonnasõbralikkus -6-
annaabi.ee 
