neediava pikipindala 15% nurkterase ristlõikepindalast. Vastavalt nõudest ( kus on tabelis toodud profiili pindala ja vajalik profiili pindala) Sobib nurkprofiil 80 x 80 x 10 Tabelist saadud olulised andmed: - profiili joonmõõtmed - profiili pindala = 14,1 cm2 - profiili inertsmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes Ix = 87,5 cm2 - profiili tugevusmoment küljega paralleelse pinnakeset läbiva telje suhtes Wx = 15,5 cm3 Nurkprofiili telje asukoht: 3. Neetide asukoht ja neetide läbimõõt Kasutades inseneripraktikal põhinevaid tabeleid saan: - Needi läbimõõt d= 23 mm - Needirea kugus nurkterase servast a= 45 mm
neediava pikipindala 15% nurkterase ristlõikepindalast. Vastavalt nõudest ( kus on tabelis toodud profiili pindala ja vajalik profiili pindala) Sobib nurkprofiil 80 x 80 x 10 Tabelist saadud olulised andmed: - profiili joonmõõtmed - profiili pindala = 14,1 cm2 - profiili inertsmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes Ix = 87,5 cm2 - profiili tugevusmoment küljega paralleelse pinnakeset läbiva telje suhtes Wx = 15,5 cm3 Nurkprofiili telje asukoht: Nurkprofiili telje asukoht: 3. Neetide asukoht ja neetide läbimõõt Kasutades inseneripraktikal põhinevaid tabeleid saan: - Needi läbimõõt d= 23 mm - Needirea kugus nurkterase servast a= 45 mm
1.Ristlõike joonis L-profiil 30/30 x 3 U-profiil 40/70/40 x 3 30 40 30 70 40 2. Ristlõike pinnakeskme asukoht 2.1.1 L-profiili (30/30 x 3) andmed RUUKKI kataloogist : Pindala : AL = 1,65 cm2 Inertsimoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : ILx = 1,42 cm4 Tugevusmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje (kesktelje) x suhtes : WLx = 0,67 cm3 Inertsimoment kesk-peatelje n suhtes : ILn = 0,51 cm4 Inertsimoment kesk-peatelje e suhtes : ILe = 2,32 cm4 y b 30 e Z0 x 3 0 n
AT = 11, 0 cm2 - profiili z0=19,3 pindala 65 I x = 41,3 cm 4 - profiili inertsmoment küljega paralleelse ja 9 pinnakeset läbiva telje suhtes Wx = 9, 04 cm3 - profiili bT = 65 tugevusmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes · Nurkprofiili telje asukoht, cm I 41,3 z0 = bT - x ; z0 = 6,5 - = 1,9314 1,93 cm Wx 9, 04 3. Neetide asukoht ja neetide läbimõõt
· Nurkterase korrigeeritud ristlõikepindala, cm² Ak = 1,15 AL ; AK = 1,15 16 = 18,4cm 2 2 Valin (RUUKKI) tabelist nurkterase, lähtudes nõudest AT AK · Equal angles Tabelist saadud profiili olulised andmed T =11 bT = 75 bT = 90 - profiili laius T = 11 - profiili paksus AT = 18,7cm 2 - profiili pindala I X = 138cm 4 - profiili inertsmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes W X = 21,6cm 3 - profiili tugevusmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes · Nurkprofiili telje asukoht, cm 138 I z0 = 9 - = 2,61cm z 0 = bT - x ; 21,6 Wx 3. Neetide asukoht ja neetide läbimõõt Nurkteras e 70 75 80 90 100 110 125 laius, mm
AT = 12,3cm 2 - profiili pindala z0=22,6 I X = 72,3cm 4 - profiili 80 inertsmoment küljega paralleelse ja pinnakeset läbiva telje suhtes 8 W X = 9,25cm 3 - profiili tugevusmoment küljega paralleelse = 80 bTT = 80 ja pinnakeset läbiva telje suhtes · Nurkprofiili telje asukoht, cm I 7241,3 ,3
8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes? vildakpainde korral läbib null-joon alati ristlõike keset 8.7. Mis on ekstsentriline pike? kahe paindemomendi ja pikijõu koosmõju detaili ristlõikes 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on ekstsentrilise
8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes? vildakpainde korral läbib null-joon alati ristlõike keset 8.7. Mis on ekstsentriline pike? kahe paindemomendi ja pikijõu koosmõju detaili ristlõikes 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on ekstsentrilise
Konksu tugevus on tagatud ja suurim lubatav jõud on 17 kN 8 Jätkuülesanne: Suurim lubatav koormuse F väärtus sirge varda metoodikat järgides. Arvutada konksule suurim lubatav koormus F arvestamata pingete analüüsil varda kõverust Ohtliku ristlõike paindemoment: Rislõike piirkoordinaadid: Ohtliku ristlõike paindemoment: Sirge varda ristlõike pinged: Paindepinge punktides D Paindepinge punktides G Paindepinge punktides C(z = 0) , sest 0 on pinnakeset läbiv joon. Sirge varda pikkepinge: Summaarne pinge punktides Ristlõike suurim survepinge: Konksule lubatav jõud: Joonis Sirge varda epüürid 9 Tulemused ja järeldused Konksule lubatav koormus on F = 17 kN. Kõvera varda pingeanalüüs näitas, et konstruktsioonile tohib rakendada jõudu väärtusega F = 17 kN, sirge varda pingeanalüüs aga et F võib olla 20 kN. Seega sirge varda pingeanalüüsi ei saa siin kõvera varda puhul kasutada, kuna see lubab suuremat koormust.
pindala A, [m2] 2.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 2.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment Wo [m3] 2.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 2.5. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 2.6. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha? Tasapindkujundi staatiliste momentide Sy ja Sz väärtused sõltuvad yz-teljestiku asendist kujundi suhtes ning need väärtused võivad olla nii positiivsed, negatiivsed, kui ka võrdsed 0-ga. Nende telgede ristumispunkt, millede suhtes
(võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes, kuid tema telg läbib pinnakeset -- kui pinnakeskme läbimise nõue ei ole täidetud, tekib vardas lisaks veel väändemoment, kui F ei ole risti teljega, tekib lisaks veel pike); · see on ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites (ohtliku ristlõike kesk-peateljestik peab olema eelnevalt määratud) koormus F tuleb taandada komponentideks kesk-
5.1. Milline ristlõike parameeter näitab tõmbele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.2. Milline ristlõike parameeter näitab lõikele töötava detaili tugevust? pindala A, [m2] 5.3. Milline ristlõike parameeter näitab väändele töötava detaili tugevust? Polaar-tugevusmoment W0 5.4. Millised ristlõike parameetrid näitavad paindele töötava detaili tugevust? Paindeülesandes- ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telginertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. 5.5. Nimetage kujundi esimese astme pinnamomendid! esimese astme momendid ehk staatilised momendid [m3]: 5.6. Nimetage kujundi teise astme pinnamomendid! teise astme momendid ehk inertsimomendid [m4]: 5.7. Defineerige kujundi kesk-teljestik! Iga rist-teljestik, mille suhtes 5.8. Mis on kujundi pinnakese? -keskteljestiku alguspunkt (sümmeetriatelgede lõikumispunkt) 5.9. Kuidas saab määrata kujundi pinnakeskme asukoha?
tugevus 23 = 8 korda D max Joonis 5.1 Paindeülesanne (Joon 5.2) ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telg- inertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. Priit Põdra, 2004 67 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED Painutatud varras Varda ristlõike pinnakese ja kesk-peateljed Pinnakese
tugevus 23 = 8 korda D max Joonis 5.1 Paindeülesanne (Joon 5.2) ristlõike tugevust näitavad telg-tugevusmomendid (telg- inertsimomendid) ristlõike pinnakeset läbiva peateljestiku suhtes. Priit Põdra, 2004 67 Tugevusanalüüsi alused 5. DETAILI SISEPINNA OMADUSED Painutatud varras Varda ristlõike pinnakese ja kesk-peateljed Pinnakese
pikkse korrutisega. 2. Pappose-Guldini teoreem- Kui tasandiline kujund pöörleb ümber kujundi tasandis paikneva ja kujundit mitte lõikava telje, siis võrdub tekkiva pöördkeha ruumala kujundi pindala ja tema pinnakeskme poolt läbitud ringjoone pikkuse korrutisega. Staatiline moment- liitkujundi staatiline moment mingi telje suhtes võrdub teda moodustavate kujundite staatiliste momentide algebralise summaga sama telje suhtes.Sx=ycA, Sy=xcA Keskteljed- Teljed,mis läbivad kujundi pinnakeset. Staatiline moment iga kesktelje suhtes võrdub nulliga. Telginertsmoment-on pinnakaraketeristik, mis näitab kujundi pinnaelementide laotust mingi telje suhtes. Tegemist on positiivse suurusega. Tähis Ix või Iy , Ühiks cm 4 , väljendub integraalina Ix=y2dA ja vastupidi ka. Inertsiraadius- kui kujutame kujundi pindala nii , et see koondub ühte punkti , siis inertsiraadius on selle punkti kauguse vastavast teljest. Nt . ix on selle punkti kaugus x teljest.
Peainertsimomendid on kujundi telginertsimomendid peatelgede suhtes 3.14 Millised on peainertsimomentide väärtused? Iyz=0 Iy=max, Iz=min (või vastupidi) 3.15 Kuidas hinnata, kumba peatelje suhtes peab inertsimoment olema suurem? Suurim on inertsimoment selle keskpeatelje suhtes, millest pinnaelemendid paiknevad suhteliselt kaugemal. 3.16 Milline on kujundi peateljestike vähim võimalik arv? 2, üks on sümmeetriatelg ning teine on esimesega risti ja läbib pinnakeset. 3.17 Mitu peateljestikku on ringil? Üle 2 3.18 Mitu peateljestikku on ruudul? 2 4. VARDA TUGEVUS PAINDEL 4.1 Milles seisneb varda paindumine? varda telje kõverdumine koormuse toimel 4.2 Mis on varda peatasand? ristlõike keskpeatelje ja varda teljega määratud tasand 4.3 Missugune varda tööseisund on paine? · ristlõiked pöörduvad algasendi (ja üksteise) suhtes (peatasandites); · varda telg kõverdub ja varda pikkus teljel ei muutu;
8.16. Kuidas muutub ekstsentriliselt surutud 9.6. Kuidas on sisejõu märk (+/-) seotud detaili lühikese varda kandevõime koormuse pikideformatsiooni iseloomuga? ekstsentrilisuse suurenedes? 9.7. Kuidas arvutatakse ühtlaselt koormatud 8.17. Millisel juhul läbib ekstsentrilise pikke ühtlase varda pikkuse muutus? nulljoon ristlõike pinnakeset? 9.8. Kuidas arvutatakse mitme üksikjõuga 8.18. Kuidas paikneb ekstsentrilise pikke koormatud ühtlase varda pikkuse muutus? korral detaili ristlõike null-joon 9.9. Kuidas arvutatakse üksikjõududega pinnakeskme ja koormuse asukoha koormatud astmelise varda pikkuse muutus? suhtes? 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? 8.19
= ( y + e )dA - R0 dA = ydA + edA - R0 dA A A R- y A A A R+ y · eelnevast on teada, et ydA = 0 (see on pinna A staatiline moment pinnakeset läbiva A telje y suhtes); y+e (see on ristlõikepinna staatilise momendi R+ y dA = 0 ning edA = eA = S NJ absoluutväärtus nulljoone suhtes: e on loetud A A positiivseks suuruseks);
annaabi.ee 
