Saksamaa Sissejuhatus Saksamaa on liitvabariik, mis asub Kesk-Euroopas. Pindala on 356 910 km2. Rahvaarv on 82 079 454 (1998). Rahaühik euro. Riigikeeleks on saksa keel. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Suurimad saared on Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Sylt. Saksamaa kõrgeim tipp asub Alpides, milleks on Zugspitze, 2964m. Suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, Oder, Ems, Weser, lõunaosas Doonau. Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsa on eeskätt mägedes (kuusk, nulg) ja maa kirdeosas (mänd). Rikkalikult leidub kivi- ja
0 °.Juulis rannikul 16 °, Ülem Reini madalikul 20°,ida-osas18°C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Niiske kliima tõttu on Saksamaa veevarud suured. Kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu selles kliimas saab vaid 1 saagi aastas PINNAMOOD Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põllumajandus on arenenum maa põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, kartulit, suhkrupeeti. Lõuna-Saksamaa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele. Reinimaa-Pfalzi liidumaa orgudes on kõrgel järjel viinamarjakasvatus. MULLAD Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku
valdavalt Kesk-Rootsi madalik, mille nõgudes asuvad Euroopa suurimate järvede hulka kuuluvad Vänern, Vättern, Mälaren ja Hjälmaren. Rootsi lõunosa hõlmab Götaland. Selle põhjaosa moodustab kaljune Smålandi ehk Lõuna- Rootsi kõrgustik (kõrgeim punkt on Tomtabacken, 377 m), äärmise lõunaosa hõlmab tasane viljakate 6 muldadega Skåne poolsaar. Rootsi suurimad saared Gotaland ja Öland on pinnaehituselt lubjakivilavad (50-80 m). Rannikul, v. a. liivane ja lauge Skåne rannik, on rohkesti kaljuseid saari (skääre), mis moodustavad skäärranniku. Pinnamoe mõju majandustegevusele Turisminduse vaatenurgast on edendavad faktorid Skandinaavia mäestik, kuhu ahvatlevad talvereisid talisportlasi viivad ning lõunaranniku liivarannad. Samuti on Svealandi ja Götalandi viljakad mullad suureks plussiks põllumajanduse arengule.
Saksamaa referaat Sissejuhatus Saksamaa on üks maailma jõukamaid riike. Pärast teist maailmasõda jagati Saksamaa kaheks osaks: Lääne-Saksamaaks (kus valitses lääneriikidele omane demokraatia) ja kommunistlikuks Ida-Saksamaaks. 1990. aastal ühinesid kaks Saksa riiki ühtseks Saksamaaks. Maa idaosa püüab käesoleval ajal oma kommunistliku mineviku pärandist ja looduse saastusest jagu saada. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Saksamaa pealinn on Berliin pindala: 356910 km2 rahvaarv: 80 300 000 Riigikeel: Saksa Peamised usundid: kristlus 82%, muud 18 % Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Geograafiline asukoht Saksamaa Liitvabariik on riik Kesk-Euroopas, mis piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga
Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas
Weser, lõunaosas Doonau. Territoorium Tihedalt kultuuristatud Saksamaal on põllumajanduslikku maad 49%, metsa 29%, teede ja ehituste alla jääb 14% pindalast. Majandustegevuseks ebasoodsad on järsunõlvalised mäed, Põhja-Saksa nõmmed ja üleujutav mererannik põhjas. Looduskaitse all on umbes 26% riigi pindalast ehk peaaegu kogu looduslikus seisundis olev maa. Sellegi poolest on keskkond ohustatud - tootmise surve loodusele on liiga intensiivne. Pinnaehitus Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad. Kõige kõrgem saar on oma kriidikalju poolest kuulus Rügen, kõrgusega 161 m (Piekbergi mägi). Doonau orundist lõunas tõuseb maapind Alpide suunas
Berliini ja minu kodukoha Laeva kaugus on linnulennult 1180 km. Kellaaja erinevus: Kui meil on kell 02:00, siis Saksamaal on kell 01:00. Niisiis on Saksamaa kellaaeg võrreldes Eestiga ühe tunnijagu ees. · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on valdavalt madalad
Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu on riik kaotanud palju enda endiseid territoriaalseid valdusi. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades. Meeste keskmine vanus on 74,8 ja naistel 80 aastat. Vähemalt keskharidusega inimesi vanuses 25-64 on 83 protsenti. Elanikkonnast 92% moodustavad sakslased, umbes 2% türklased ja 6% muud välismaalased. IV loodusvööndiline iseloomustus kliima, taimed, loomad Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk- Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt
Riigi geograafiline asend India asub Euraasia mandril,ekvaatorist põhjapool,Aasia lõunaosas,Hindustani poolsaarel.India asetseb kordinaatide 6°44' ja 35°30' põhjalaiuse ning 68°7' ja 97°25' idalaiuskraadide vahel. Pindala on 3 287 590 km².India pealinn on New Delhi ja suurimaks linnaks on Mumbai.Riigikeeleks hindi,rahaühikuks ruupia.SKT 3300 $/in/a .Pinnaehituselt jaguneb ta kolmeks osaks: 1.Maa põhjapiiril asub Himaalaja mäestik 2.Lõunaosas paikneb Hindustani poolsaare Dekkani kiltmaa 3.Nende vahel asub Induse-Gangese madalik India kaart India asetsemine maailmakaardil Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm,millel loodes lasuvad paksud basaltkatted.Valdav on 300-800m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas,üksikute lavamägedega tasandik Dekkani kiltmaa.Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad
okasmetsad. Päikese kiirgust on palju, mullad on viljakad, metsavarud on väikesed. Niiske kliima tõttu on veevarud suured. Saksamaa asub parasvöötmes. Ta on merelise ja mandrilise kliima siirdeala. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline 2|Page tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Pinnamood Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksamaa madalik, Kesk-Saksamaa keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja- Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. Liivases Macklenburgis kirdes on palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk- Saksamaad kujutab mustritu mägine maa, millest mõningad mäed on juba vormitud iidse vulkaanilise aktiivsuse poolt
Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas veest paistma saare kõige kõrgem punkt Sepamägi, kus praegu asub surnuaed. Nõmmküla ja Üügu moodustasid hiljem omaette saared. Jääajal oli Muhu kohal kuni 2 km paksune jääkilp. Jääajast annavad tunnistust suured rändrahnud, mille jää murdis Soome ja Rootsi graniitpõhja küljest lahti ja mis jää liikumise ja sulamise tagajärjel rändasid Eestisse. Pinnaehituselt kujutab Muhu saar endast paealuspõhjalist madalikku, kus nii absoluutsed kui ka suhtelised kõrgused on väikesed (vahemikus 0-20m). Maapind kerkib Muhus jätkuvalt. Muhu saar võtab pisitasa merelt maad juurde ja muudkui kasvab suuremaks. Maapind ise on kivine - õhukese mullakihi all on paekivi, mis on tekkinud sadade miljonite aastate eest karploomade kodadest ja mereloomade luustikest. Üldiselt on saare põhjaosa kõrgem Muhus ei ole suuri jõgesid ja järvi
telekommunikatsioonivahendid. (7 lk 198; 14) 3.1. Saksamaa Liitvabariik Pindala: 356 854 km2 Rahvaarv: 81 338 000 Pealinn: Berliin Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (6 lk 314) Saksamaa Liitvabariik ulatub madalalt Läänemere rannikult kaugele Euroopa siseossa. Maastik on vaheldusrikas: põhjaosa soostunud tasandikud asenduvad keskosas metsaste madalmäestikega. Maa lõunaserval aga kerkivad Alpide järsud kaljud ja lumised mäetipud. (7 lk 180) Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk- Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõunaosas Alpid. Põhjamere rannikut ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Mandri ja Friisi saarte vahel asub padumeri, mille põhi mõõna ajal suurelt osalt paljandub. (6 lk 315) Põhja- Saksa madaliku rannikualal laiuvad madalad marsitasandikud. Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald
annaabi.ee 
