Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000- 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=l/S l- juhi pikkus S-ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element
täpselt lineaarselt sõltuvat elektrivoolu, mistõttu kasutatakse seda režiimi valguse tugevuse määramiseks kasutatavates seadmetes. Vastupingerežiim Fotodioodi vastuvool on võrdelises seoses talle langeva valguse hulgaga. Vastupingerežiimis reageerib fotodiood valgusele väga kiiresti - selleks kulub alla 10 nanosekundi, mis võimaldab dioodi kasutada Optilise informatsiooni vastuvõtjana (näiteks televiisori- ja videomaki puldi signaali vastuvõtjana). • Schotky diood - madala pingelanguga kiiretoimeline pooljuhtdiood. Diood on nime saanud saksa füüsiku Walter Schottky (1886–1976) järgi.Schottky dioodide päripingelang on tavaliselt 0,2–0,4 V. Madalama päripingelangu tõttu on nad tõhusamad kui tavalised ränidioodid, mille päripingelang on 0,7–1,7 V. Väikese mahtuvuse tõttu on Schottky dioodil suur sagedusriba (ja töökiirus). Schottky dioodi suurim puudus on see, et ta ei talu kõrget vastupinget: selle vastupingeklass on 50 V või vähemgi
pärast lühist, see ongi tema põhiline tööreziim (tegelikult asi lühiseni ei lähe). Tõsi, koormustakistita põleks ka stabilitron heleda leegiga... LED-id ehk valgusdioodid on kõigile tuttavad. Seal kasutatakse vidinat päriühenduses. Pingelang on LED-il enamasti üle 1,6 V (nt 1,6 V punastel isenditel, 2...3 V muudel värvilistel jne). Ka tavaline klaaskestaga diood hakkab päripingel piisava voolu korral helendama, aga vaid hetkeks. Schottky diood on eriti madala pingelanguga ja seepärast mugav kasutada kas või arvutite toiteplokkides. Dioodide sugulaste hulgas on veel mitmeid teisi Gunni diood, varikap ehk mahtuvusdiood, laserdiood, tunneldiood jne. Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt: 1. Alaldusdioodid. 2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor- ja segustidioodid). 3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid). 4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid). 5
Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000- 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=ƿl/S l-juhi pikkus S-ristlõikepindala ƿ-elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised
keskmistatudP(t) väärtus, mille mõjutamise teel. Seda nim. tähistame lihtsalt P. piesoelektriliseks efektiks. 2. P=0,5UmImcosφ. Voolu Ohmi seadus- mööda efektiivväärtus I=Im/2 Pinge homogeenset metallijuhti efektiivväärtus U=Um/2 kulgeva voolu tugevus (I) on Eelpool toodust võime võrdeline pingelanguga (U) kirjutada, et P=UIcosφ. juhil. I=U/R (A) R-juhi Võimsuse valemis cosφ nim. elektritakistus (oom) R=ƿl/S l- võimsusteguriks. 4. juhi pikkus, S-ristlõikepindala, Ülekandenähtused- ƿ-elektriline eritakistus. 3. Difusioon (massi Magneetikud. kandumine) - pinnast Ferromagnetism - Aine
puhul aga vähemalt 16 mm2. 4. TN - süsteemi üks punkt on ühendatud vahetult maaga ja elektripaigaldise pingealtid juhtivad osad on ühendatud selle punktiga kaitsejuhi kaudu. 5. TN-C juhistikus talitleb neutraaljuht nii töö- kui kaitsejuhina ja seda nimetatakse PEN-juhiks. KM - kaitsemaandus. 6. Iga kereühendus on ühefaasiline lühis ja toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. Kuni kaitse rakendumiseni on pinge elektriseadme kere ja maa vahel võrdne lühisvoolust tingitud pingelanguga PENjuhis. Kui lugeda PEN-juhi ja faasijuhi takistus ligikaudu ühesuguseks, on pinge maa suhtes ligikaudu pool juhistiku faasipingest. 7. Elektrilöögiohu vähendamiseks peab kaitse rakenduma võimalikult kiiresti. Näiteks kui juhistiku nimipinge maa suhtes U0 = 230 V, peab kantavate elektritarvitite väljalülitamine toimuma vähemalt 0,4 s jooksul, statsionaarsete tarvitite ning pea- ja rühmatoiteliinide väljalülitamine 5 s jooksul. Kaitse rakendumiseks tuleb täita tingimus
Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10000-100000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. 2.Ohmi seadus-mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R= l/S l-juhi pikkus S- ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. 3.Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. 4
nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega , plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. (vt.ka lk.10 ). C = epsilon0 epsilonS / d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA = fii dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A = fii q / 2 Alalisvool Ohmi seadus Ohmi seadus mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) Rjuhi elektritakistus(oom) R=l/S ljuhi pikkus Sristlõikepindala elektriline eritakistus Vooluallika kasutegur Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, ühendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0- sisetakistus R-koormuse takistus. Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud vooluallika klemmidel võrdne tema elektromotoorjõuga. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika kogu võimsusesse määrab allika kasuteguri. 2 2 R
iseeneslikult välise elektivälja mõjuta. Seljettelektriku omadused võivd esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, millised on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nim doomeniteks. Piesoelektriliseks efektiks nim mehaanilise mõjutamise teel senjettelektrilistes ainetes tekkinud polarisatsiooni. 2) Ohmi seadus. - millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ρ (A/mm) 3) Elektromagneetiline induktsioon. - Galvanomeetri ahelas tekivad voolu nim induktsioonvooluks.Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas. Elektromagneetilise induktsiooni seadus (Faraday seadus): Igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui
Voolusuunaks loetakse pos laengute liikumise suunda (liiguvad tegelikult neg laengud).Voolu suund juhis ei muutu ajas- alalisvool. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenuga. . 37. elektromotoorjõud-suurus,mis on võrdne pos ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga (emj.)E. Ühik volt (V). 38. Ohmi seadus-mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U)juhil. -> R on juhi eritakistus; ühik -> l-juhi pikkus, S-juhi ristlõike pindala, -juhi elektriline eritakistus. Ohmi seadus diferentsiaal kuju 39. magnetväli vaakumis-Paigaseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata , see tekib koos liikuvate laengute e elektrivooluga.Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga (magnetiline jõud). Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja
Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. V 1. Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)Ained milles on moodustunud doomenid ehk polaarsed molekulid 2)temp ja mehaaniliste mõjutuste tulemusena muutub potensiaalide vahe. (löök ) 2. Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala - juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R= 1-2+/I 3. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5
südamikud ja ike säilitavad teatava jääkmagnetismi magnetvoo rem (remanents). Ankru pöörlemisel indutseerib rem ankrumähises EMJ, mille mõjul tekib ergutusmähises nõrk vool. Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on rem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise
Millivoltmeetri kasutamisel termo-emj mõõtmiseks on lisaks näitu mõjutavale vooluringi takistusele probleemiks täpsus vähendavad soojuskiirgus, laeng välispinnal ja ümbruses asuvad magnetväljad. 13. Termoelektromotoorjõu mõõtmine kompensatsioonmeetodil. Potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetrid. Termoelektromotoorjõu mõõtmisel kompensatsioonimeetodil mõõdetava elektromotoorjõu kompenseerib vastassuunalise pingelanguga gradueeritud takisti, kusjuures takisti vooluringi toidetakse iseseisvast madalpingelisest alalisvooluallikast. See on potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetris toimub mõõdetava emj. ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused
Millivoltmeetri kasutamisel termo-emj mõõtmiseks on lisaks näitu mõjutavale vooluringi takistusele probleemiks täpsus vähendavad soojuskiirgus, laeng välispinnal ja ümbruses asuvad magnetväljad. 13. Termoelektromotoorjõu mõõtmine kompensatsioonmeetodil. Potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetrid. Termoelektromotoorjõu mõõtmisel kompensatsioonimeetodil mõõdetava elektromotoorjõu kompenseerib vastassuunalise pingelanguga gradueeritud takisti, kusjuures takisti vooluringi toidetakse iseseisvast madalpingelisest alalisvooluallikast. See on potentsiomeetri tööpõhimõte. Automaatpotentsiomeetris toimub mõõdetava emj. ja termopaaride vabade otste emj. kompenseerimine automaatselt. Töövool valitakse käsitsi. Skeem (eksamil antud) 7 14. Elektrilised takistustermomeetrid. Füüsikalised alused
E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 5p.Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R=1-2+/I Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t 6p.Kirhoffi seadused-1. Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga Ik=0
E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U 12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 37. Ohmi seadus Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala - juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R= 1-2+/I 38. Magnetväli vaakumis Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab
Elektrivoolu jaotust iseloomustakse voolutiheduse vektori (j) abil. Mis on võrdne voolutugevusega (di) jagatud antud punktis laengukandjate liikumise suunaga risti oleva pinna suurusega(dS ). j=di/ dS Seega, voolutugevus läbi mistahes pinna on: i= SjndS 8.Ohm 'i seadused (vooluringi osale, koguvooluringile, diferentsiaalkuju) Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus on võrdeline pingelanguga U juhil: I=U/R. Kui juht on homogeenne (ei mõju kõrvaljõud), siis U ühtib juhi otstel hoitava potensaiaalide vahega ( 1-2). R on elektritakistus (sõltub:1)juhi mõõtmetest 2)juhi materjalist ja 3) temperatuurist), mõõtühikuks oom (), mis on võrdne sellise juhi takistusega , kus pinge on 1V ja selle korral kulgeb vool tugevusega 1A. R=(l)/S -eritakistus (materjalidel erinev), l-juhi pikkus, S-ristlõike pindala
E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ρ (A/mm) R=φ1-φ2+έ/I Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta
Koht, kus kõrvalised jõud tomuvad on vooluallikas. Elektromotoorjõud on kõrvaljõudude poolt tehtud töö positiivsete laengute transportimiseks elektriväljas. ε=A/q [V]. Suurust, mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivsete laengute ümberpaigutamisel tehtud tööga nim. pingelanguks e. pingeks U. U= φ1- φ2+epsilon12 =∆ φ+espilon. 11. OHMI SEADUS Vastavalt Ohmi seadusele mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R. Elektrivool on korrapärane suunatud liikumine, mille suund ühtib positiivsete laengute liikumise suunaga. Liikuma on võimalik panna vabu laengukandjaid elektrivälja mõjul (juhi sees tekitatud elektriväli). Voolu jaoks on vaja, et elektriväli püsiks. See saavutatakse, kui juhi otstel hoitakse pidevalt potensiaalide vahet. Kui sellist potensiaalide vahet e. pinget hoitakse mingi välise jõu abil, siis ei ole elektriväli langu pinnaga risti
Ankru pöörlemisel indutseerib rem ankrumähises EMJ, mille mõjul tekib ergutusmähises nõrk vool. Kui ergutusmähise magneetimisergutusel on rem-ga sama suund, suureneb peapoolsute magnetvoog. See omakorda põhjustab EMJ suurendamist, mille tõttu suureneb ergutusvool. Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise.
Formeeritav impulsi kestus on määratud kondensaatori tühjenemise kusjuures erinevuseks side tehnikas kasutatavaga on märgatavalt suuremad lubatavad voolud ja pinged, ajakonstandiga see tähendab sültumist kondensaatori C1 mahtuvusest ja ka takistuseRb2 väärtusest. et tinglikult loetakse jõuelektroonika komponendideks neid pooljuht seadiseid mille lubatav vool on Väljund mahtuvus on toitepingest mõnevõrra väiksem, kuna tuleb arvestada ka pingelanguga takistusel vähemalt 5 amprit. 5.6.1 ühe kahe, nelja-ekvatrandiline pinge muundur Üheekvadrandiline Re seetõttu on tranistori pinge avatud olekus: Ootemultivibraatoreid võib koostada ka tähendab seda, et antud pinge muunduriga toimub küll pinge ja voolu väärtus reguleerimine kuid ei loogikaelementidest. toimu voolusuuna ega pingepolaarsuse muutust
juhti vool tugevusega 1 amper. Alalisvoolu korral on juhi takistus arvutatav valemiga: kus l on juhi pikkus meetrites, A juhi ristlõike pindala ruutmeetrites ja materjali eritakistus oommeetrites (·m). Elektrijuhtivus on elektriahelat või objekti iseloomustav suurus. Vastavalt lineaarsetele elektriahelatele kehtivale Ohm'i seadusele on juhtivus G võrdeline vooluga I ja pöördvõrdeline pingelanguga U : G = I / U Juhtivus G on takistuse R pöördsuurus: G = 1 / R . Alalisvoolu puhul on tegemist alalisvoolujuhtivusega G : G = I / U . Siinuselise vahelduvvoolu puhul on tegemist vahelduvvoolujuhtivusega, mis üldjuhul on kompleksjuhtivus Y : Y = I / U . Takistite ühendusviisid ja skeemide teisendamine 5. Keemilised alalisvooluallikad. Sisetakistus. Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus
mahtuvusega kondensaator (hoiab pinge konstantsena). Pingevaheldi väljundvool kujuneb vastavalt pinge ja koormustakistuse väärtusele. Vooluvaheldi toiteallikaks on konstantse vooluga alalisvooluallikas, mille tunnuseks on jadamisi lülitatud suur induktiivsus (hoiab voolu konstantsena). Vool juhitakse pooljuhtlülitite kaudu vaheldi väljundisse. Vooluvaheldi väljundpinge on määratud väljundvoolu poolt põhjustatud pingelanguga koormusel. Vaheldit toidetakse alalisvooluallikast, milleks võib olla nii akumulaator kui ka vahelduvvooluvõrgust toidetav alaldi. Joonisel 4.36 on näidatud kolmefaasiline sildlülituses vaheldi, mida toidetakse vahelduvvooluvõrku lülitatud kolmefaasilisest sildalaldist. Alaldit ja vaheldit ühendab alalisvoolu vahelüli, millesse kuuluvad drossel Ld, kondensaator Cd, energiat summutav ehk pidurdustakisti Rp ning pooljuhtlüliti PL7. Sõltuvalt vahelüli drosseli
Joon. 6.29. Elementaarne voolupeegel. Lihtsustatult võib voolupeegli tööpõhimõtet selgitada järgmiselt (joon. 6.29). Transistori VT1 baas ja kollektor on omavahel kokku ühendatud, mis muudab ta dioodiks. Etalonvool Ie tekitab selle transistori päripingestatud emittersiirdel pingelangu UBE1. Teise transistori VT2 emittersiirde pingelang UBE2 on transistoride emittersiirete rööpühenduse tõttu võrdne esimese transistori VT1 emittersiirde pingelanguga: UBE2= UBE1. Pinge transistori VT2 emittersiirdel UBE2 määrab VT2 läbiva voolu Iconst, mis ongi voolupeegli väljundvooluks. Kui mõlemad transistorid on identsed, siis Iconst = Ie. Kui nad ei ole identsed, siis sõltub väljundvool transistoride parameetritest (transistoride emittersiirete pindalade suhtest). Joonisel 6.30 a kujutatud voolupeeglis antakse tugivoolu I0 väärtus ette toiteallika E0 ja pingejaguri poolt, mis moodustub takistist RB ja VT1 päripingestatud emittersiirdest
Kui pinge VT2 baasil saavutab transistori avanemis pinge milleks on +0,5V siis avaneb VT2 tekib emiteri vool mis läbides takistust Re suurendab seal tekivat pingelangu ja tulemusena VT1 suletakse ning lülitus on jälle algasendis. Formeeritava impulsi kestus on määratud kondensaatori tühjenemis ajakonstandiga see tähendab sõltub kondensaatori C1 mahtuvusest ja ka takistuse Rb2 väärtusest. Väljund impulsi amplituud on toitepingest mõnevõrra väiksem kuna tuleb arvestada ka pingelanguga takistusel Re seetõttu on transistori pinge avatud olekus. Ootemultivibrat võib koostada ka loogika elementidest. Joonis 4.7.3 Algasendis on DD2 väljundis 1 ja DD1 väljundis 0 kuna DD1 mõlemad sisendid on asendis 1. Sisend impulsi toimel läheb DD1 väljund asendisse 1 kondensaator C hakkab väljundi pinge tõusu tõttu laaduma ning laadimisvool põhjustab takistil R pingelangu mis viib DD2 sisendisse asendisse 1 väljundi aga asendisse 0 kuna DD1
siis on dioodi takistus tunduvalt väiksem kui koormus väiksem ja Uvälj on ligikaudu võrdne Usis. Mõjuva vastupingel on takistus väga suur ehk väljundpinge sel juhul on väljundi pinge. Paraleel piirikutes on diood ühendatud tarbijaga paraleelselt paraleel piirikus toimub piiramisprotsess siis kui diood on päripingestatud, sel korral dioodi takistus on ja ta nagu lühistab koormustakistuse. Väljundpinge on sel ajal võrdne dioodi pingelanguga see on umbes 0,7 V., kui sisendpinge viib dioodi vastupinge reziimi siis on dioodi takistus väga suur (100m) ja me võime ta toime jätta üldse arvestamata. Küll tuleb aga arvestada piiramistakistuse ja koormustakistuse suhet sest piiramistakistusel tekib mingi pinge kadu. Dioodpiirikutega on võimalik saada ka 0 erinevat piiramis nivood selleks tuleb lülitusse viia täiendav pinge allikas, mille toimel muutub dioodi avanemispinge 0 erinevaks. Taolised
5). Tuletuskäigust järeldub, et Kirchhoffi esimene seadus on sisuliselt elektrilaengu jäävuse üks erijuht, Kirchhoffi teine seadus aga energia jäävuse seaduse üks erijuht. 13.3 Tarbijate jadaühendus Võtame vaatluse alla mingi vooluringi avatud lõigu ehk avatud vooluahela, mis ei sisalda vooluallikaid ja kus kõik tarbijad on ühendatud jadamisi. Valemi (13.2) põhjal peab sel juhul ahela alg- ja lõpp-punktide potentsiaalide vahe võrduma ahelale jääva pingelanguga; voolutugevus vastavalt Ohmi seadusele selle pingelangu ja ahela summaarse takistuse jagatisega. Kokkuleppeline voolusuund ahelas ühtib, nagu eespool defineeritud, positiivsete laengute liikumissuunaga, s.t. positiivse potentsiaaliga otspunktist negatiivse potentsiaaliga otspunkti. Et laengute kuhjumine ahela mingis osas on välistatud, peab vastavalt laengu jäävuse seadusele sama suur laeng, mis lähtub mingi ajavahemiku vältel ahela positiivsest otspunktist,
seega kaitsevad pooljuhtseadist liigpinge eest lülitusprotsessi vältel.
Kõige levinum summutusahel koosneb jadamisi lülitatud kondensaatorist ja takistist ning
ühendatakse pooljuhtlülitiga või liigkoormuse allikaga rööpselt.
Sisemiste liigpingete ärahoidmiseks kasutatakse RC-summutusahelat, mis on toodud joonisel
2.9. Kui taastuv vastuvool kasvab, siis kondensaatoril säilib pinge, mis on ligikaudu võrdne
türistori või transistori pingelanguga. Teisest küljest hajutab takisti osa kommutatsiooniahelas
salvestunud energiast. Harilikult on mahtuvuse väärtuseks 1 kuni 2 F ja takistus arvutatakse
järgmiselt:
L L
. .5 V, maksimaalpööretel aga. 29. . . 24 V. Välisahela sulgemisel põhjustab mähistes indutseeritud emj. ahelas voolu. Väikestel pööretel, kui voolu sagedus on väike (30 . . . 50 Hz), sõltub vool peamiselt aktiivtakistusest ja kasvab koos pööretega. Suurtel pööretel tõuseb voolu sagedus (250 ... 400 Hz) ja seega ka mähiste induktüvtakistus r mis piirab voolu kasvu. Pinge 89 generaatori klemmidel on võrdne pingelanguga välisahelas (U=I*R). Järelikult, kui välisahela takistus jääb püsivaks, muutub generaatori pinge võrdeliselt vooluga. Õigesti valitud parameetrite korral langeb generaatori pinge koormamisel keskmiselt kaks korda, s. o. tühikäigu väikestel pööretel 2,5 ... 3 ja maksimaalpööretel 8 . . . 10 voldini. Mootorrattal (motorolleril, mopeedil) aga on raske gene- raatorit ühtlaselt koormata, sest erineva võimsusega läm- pide, helisignaali jne
annaabi.ee 
