Kaukasuse mäestik-Must meri-Bosporuse väin-Marmara meri-Egeuse väin. E rannajoon on sügavate maismaasse lõikuvate lahtede ning suurte poolsaarte tõttu väga liigendatud. Reljeefiüksused: Ida-Euroopa lauskmaa (4mln km2). Kaspia alamik, Skandinaavia mäestik, Alpid, Karpaadid, Pürenee, Andaluusia. E kliimat mõjutavad tegurid: Põhja-Atlandi soe hoovus- hoiab rannikualad talvel soojemad. Islandi õhurõhumiinimum-tekitab itta suunduvaid tsükloneid, mis talvel toob sula, tuult ja pilvisust, suvel jahedust, sademeid ja pilvisust. Assoori maksimum-toodab kuiva ja sooja õhku. Aasia maksimum-põhjustab külma ning sademetevaest talve, suvepoolaastaks asendub see vähem aktiivse Lõuna-Aasia miinimumiga. Kliimavöötmed: Polaarvööde:Teravmäed, Franz Josephi maa, talv :-8-(-20), suvi: 0-5, 200-400mm/a, sajab peamiselt lumena. Lähispolaarvööde: Skandinaavia ps, Koola ps, Ida-Euroopa lauskmaa põhjaosad, talv :-5-0, suvi: 5-10. 300- 500mm/a, sajab talvel.
Joonis 4. Tuule kiirus m/s kuude lõikes Joonis 5. Pilvisus pallides kuude lõikes Võrdle tuulekiirusi kuude lõikes. Millised kuud on tuulisemad? Kõige tuulisemad kuud on jaanuar , november ja detsember. Talvel on kõige tuulisem ja suvel on kõige väiksem tuulisus .Ristnas on palju tuulisem kui Jõgevas. Talvel seal on 5 m/s ning suvel 3,5 m/s Võrdle pilvisust kuude lõikes. Leia seoseid pilvisuse ja tuulekiiruse vahel. Kõige pilvisem on samuti jaanuaris ,novemberis ja detsembris . Pilvisuse ajal on rohkem suuremaid tuulekiirusi. 7.Kokkuvõte Sise-Eesti kliimavaldkonda iseloomustavad Jõgeva ilmajaama andmed, sest seal on suvel kõrgemad temperatuurid , talvel on madalamad ning aasta keskmine temperatuur kõigub rohkem ja on madalam . Peale selle on Jõgevas vähem pilvisust ning tuule kiirus on väiksem .
Tuule suund ja tugevus - puhub edelatuul 3.1 - 10.2 m/s, Saartel läänetuul Õhurõhk - 1014.1 - 1020.5 hPa Pilvisus - Loode - Eestis pivlisus tiheneb Sademed - 0.00 - 1.2 mm / h Õhuniiskus- 36 - 96 % Kommentaar ilma kohta Eestis ● Kõige rohkem erineb ilm Lääne - Eestis ja Ida - Eestis. ● Lääne - Eestis on vihmane ja külm, Ida - Eestis kuiv ja soe. ● Kirde - Eestis on jahedam 1-2 kraadi võrra kui Kagu - Eestis ning Kaugu - Eestis esineb kohati pilvisust Kokkuvõte Ilma ennustus oli üllatavalt täpne. Hommiku poolikul oli ilm vähese pilvisusega ja õhtuks pilvisus tihenes ning hakkas vihma sadama. Päeval oli +4...+12 kraadi sooja Ilm Euroopas http://www.yr.no Ilm Kopenhaagenis Tänane kuupäev 10.03.2014, kellaaeg 21.20 Kopenhaagen asub parasvöötme kliimavöötmes. Õhutemperatuur on 7 kaadi Tuule suund ja tugevus - puhub nõrk põhjatuul 4 m/s Pilvisus - osaline pilvisus Sademed - 0.00 mm Kokkuvõte
Vesi satub õhku, kui see aurab veepinnalt, maapinnalt ja taimedelt. Taimedelt toimuvat auramist nimetatakse transpiratsiooniks. Vesi atmosfääris Õhuniiskus on õhus leiduv veeauru hulk. Eristatakse absoluutset ja relatiivset niiskust. Absoluutne niiskus on mingil hetkel õhus oleva veeauru tegelik hulk, mis väljendab vee hulka õhu ruumalaühiku kohta. Relatiivne niiskus sõltub suuresti õhutemperatuurist. Õhutemperatuuri langedes veeaur kondenseerub ning tekivad pilved ja udu. Pilvisust, st. Pilvede hulka taevavõlvil, mõõdetakse protsentides, mis näitab, kui suur osa taevavõlvist on pilvedega kaetud. Sademete jaotus maakeral Atacama kõrbes ja Sahara keskosas on sademeid ainult kuni 10 mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ja on eriti kahjulikud okasmetsadele. Õhku sattunud põlemisproduktid segunevad
10 3. Metoodika Kõigepealt valisime välja teema. Pärast seda püstitasime uurimisküsimuse ja otsustasime, mida ja millal mõõdame. Alustasime ka teoreetilise osa kirjutamisega. Informatsiooni selle kohta leidsime internetist. Andmeid kogusime kokku kaks korda. Esimest korda mõõtsime 19. veebruaril. Mõõtsime UVA JA UVB kiirgust, õhutemperatuuri, tuule kiirust, õhuniiskust, pilvisust ja sademeid. UVA, UVB, tuule kiiruse, õhutemperatuuri ja õhuniiskuse mõõtsime erinevate sensoritega. Pilvisust ja sademeid vaatlesime silmadega. Teist korda mõõtsime 5. märtsil. Mõlemal korral käisime mõõtmas kolmes kohas: koolis, pargis ja staadionil. Pärast andmete kogumisi koostasime tabelid ja hiljem lisasime need ka arvutisse. Analüüsisime oma andmeid ja tegime neist järeldusi. 11 4. Tulemused ja järeldused
kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda; 1944. aasta juunikuus oli kaks kolmepäevalist perioodi, kus mõõnaaeg langes varahommikule. Et halva ilma puhul kõik järgnevad kuupäevad varuks jääksid, planeeris Eisenhoweri staap Normandia dessandi alguse esmaspäevaks, 5. juuniks. Staabipaberitel kandis see dessant koodnime ,,Overlord", kuid et merel tõusis torm ja ilmateade lubas tugevat tuult, madalat pilvisust ja vähest nähtavust ka 5. juuni hommikuks, andis Eisenhower käsu operatsiooni ,,Overlord" algus edasi lükata. Eisenhower- usas 2. rinde ülemjuhataja, rommel- saks väejuht, võitles af-s, de gaulle- pr sõjaväelane, juhatas soomusdivisjoni, zukov- punaarmee väejuht, tema juhtimisel purustati jp vägi, paulus- saks kindral-leitnant. Okupeeritud r-d: saks poolt- aust, tn, pl, nr, hl, luks, belg, pr, kre, jugo, tseh, albaa. Atlandi harta -14. augustil 1941
mõjutab polaaröö ja päeva vaheldumine. Vähesed sademed (200-400mm/a) langevad peaaegu täielikult lumena, toites liustikke ja mandrijääkilpe. Lähisarktilises kliimavöötmes esinevad ka polaaröö ja päev, kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus muudab talve pehmemaks, kui see on mujal maailmas samadel laiuskraadidel. Samas põhjustab see suurt pilvisust ja sagedast udu. Suvine temperatuur on veidi kõrgem, kui arktilises vöötmes. Euroopa riigid, mis nendes kliimavöötmetes asuvad: Norra, Rootsi, Soome, Venemaa, Island. 9. Mille poolest erinevad parasvöötme mereline, ülemineku ja mandriline kliima? Too näiteid riikide kohta, mis nendes kliimavaldkondades asuvad. Parasvöötme merelist kliimat iseloomustavad soe muutlike ilmadega talv ning jahe suvi
Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m).Enne viimase jääaja lõppu oli Suurbritannia Euroopa poolsaar. Jääaja lõpul merepind tõusis liustike sulamise tõttu ning moodustus La Manche'i väin, mis lahutab Suurbritannia saart Euroopa mandrist.Golfi hoovuse mõju tõttu on Suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades. Temperatuurid on jahedad, kuid mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased. Suurbritannia põhilised puud on tamm, pöök, mänd ja kask. Metsad hõlmavad 6% kogu riigi pindalast. Suurbritannias valitseb tüüpiline mereline paraskliima.Keskmine õhutemperatuur on Suurbritannias Jaanuaris põhjas + 3°, lõunas + 17° C.Keskmiselt on sademete hulk 1000- 1500 mm aastas läänepiirkandades, 300mm aastas Sotimaal, 600-700 mm aastas ida Inglismaal. Suurbritannias leidub kivisütt,
Ainukesed registreeritud maavärinad: · 1979.12.26 - Carlisle, Põhja Inglismaa tugevus M 4.5 · 2002.09.22 - Suurbritannia tugevus M 5.0 · 2008.02.27 - Inglismaa- tugevus M 4.8 Kliima 13. Mis on peamised selle riigi kliimat kujundavad tegurid? Iseloomusta nende mõju. Golfi hoovuse mõju tõttu on Suurbritannia saare kliima mahedam kui teistes samadel laiuskraadidel paiknevates piirkondades. Temperatuurid on jahedad, kuid mitte külmad. Pilvisust on rohkem kui päikesepaistet. Vihmasajud on sagedased..Kliima on üldiselt mõõdukas, mõjutatud Põhja-Atlandi hoovuse edelatuultest. Üle poole aasta on ilm pilves. 14. Kliima üldiseloomustus: keskmine õhutemperatuursuvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja- valdkond. Talveilm võib kõrgematel aladel olla väga karm, eriti Sotimaal, kus tingimused võivad muutuda koguni arktiliseks. Kuna kliima on muutlik, siis võivad äkilised pilved
kokkusurutavus, õhu paisumine soojenedes, veeauru kondenseerumine. 2. Temperatuuri mõõtmine, pilvisuse ja tuule suuna määramine ning tuule kiiruse hindamine. 3. Erinevate Eesti piirkondade ilma võrdlemine EMHI kodulehe http://www.emhi.ee ilmakaartide järgi. Õpitulemused Õpilane: väärtustab säästlikku eluviisi; toimib keskkonda hoidvalt ning väldib enda ja teiste tervise kahjustamist; mõõdab õues õhutemperatuuri, hindab pilvisust ja tuule kiirust ning määrab pilvetüüpe ja tuule suunda; võrdleb ilmakaardi järgi ilma (temperatuur, tuule suund, kiirus, pilvisus ja sademed) Eesti erinevates osades; iseloomustab graafiku põhjal kuu keskmisi temperatuure ja sademete hulka ning tuuleroosi abil valdavaid tuuli Eestis; kirjeldab pildi või skeemi järgi veeringet; iseloomustab õhku kui elukeskkonda ning kirjeldab elutingimuste erinevusi vees ja õhus;
välja toodud Otepää kõrgusiku pinnamoe joonis(http://entsyklopeedia.ee/meedia/otep%C3%A4%C3%A4_k %C3%B5rgustik1/otepaa_korgustiku_pinnamood ). 5 Kliima Otepää kõrgusiku kliima on ümbritsevatest aladest võrdlemisi erineva kliimaga. Summaarne päikesekiirgus on kõrgustikul suvel veidi väiksem kui ümbritsevatel tasandikel. Kõrgusiku suurem kõrgus ja liigestatud pinnamood soodustab tõusvate õhuvoolude teket, see omakorda põhjustab suuremat pilvisust kõrgusiku kohal, mis aga vähendab päikesekiirguse hulka. Koos pilvisusega suureneb ka sademete hulk ja sajupäevade arv. Ka hoovihmad on kõrgustikul sagedamsemad kui ümbritsevatel aladel. Õhutemperatuur on seal madalam kui ümbritsevatel aladel. Madalama temeratuuri ja suurema sademete hulga koosmõjul ilmneb selgemini talvel –sulasid esineb harvem ja nad on nõrgemad seetõttu on lumikate paksem ja püsivam. Lumikate jaotub künklikul 6
kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Otsekiirgus- on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat.Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem. Hajuskiirgus- e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks. Seda seletab lihtne asjaolu, et pilvise ilmaga ei teki objektist varju. Kuigi difuusne
otsekiirgus, hajuskiirgus ja maapinnalt peegelduv kiirgus. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka ühe- või kaheteljelisi päikest järgivaid ajameid (tracking system). Otsekiirgust esineb Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja seega päikesepaneelide tootlikkus mõnevõrra väiksem. Hajuskiirgus e difuusne kiirgus tekib pilvede või udu mõjul, aga ka õhusaaste on hajuskiirguse tekkimise põhjuseks. Hajuskiirguse puhul ei ole üldjuhul vahet, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks. Seda seletab lihtne asjaolu, et pilvise ilmaga ei teki objektist varju. Kuigi difuusne päikesekiirgus on oluliselt väiksema energiaga kui otsekiirgus, siis ikkagi on
puutu otseselt kokku. Siia alla kuuluvad kõik meetodid, mida teostatakse mitmesuguste lendavate objektide pardalt: aerofotomõõdistamine, satelliidipildid. Üldmõistena nimetatakse selliseid mõõtmisi kaugseireks. Kaugseiremeetodite abil saab mõõta järgnevaid maapinna või atmosfääri parameetreid: pinnase niiskust, taimekooslusi või nende hävimist (tulekahjud), (õli)reostust, maavarade olemasolu, pilvisust jms. Põhimõte: Maapinnal ja atmosfääris paiknevad objektid ning keemilised ühendid kiirgavad või peegeldavad erineva lainepikkuse ning intensiivsusega kiirgust ning seadmed lendavate objektide pardal mõõdavad seda. Tänapäeval kasutatakse kaugseireks väga mitmesuguseid lennuaparaate: õhupalle, tuulelohesid, lennukeid, helikoptereid ja kosmosesatelliite. Kaugseiremeetodid jagunevad: a) aktiivse meetodi puhul on mõõteriist ise kiirguse allikas ning mõõdetakse
samblad, samblikud, rohttaimed optimaalne taimestiku katvus 5-20% Taimedest on külmakõrbes sammalde kõrval esindatud vaid vähesed õistaimed (polaarmagun, kivirik). Külmakõrbevöönd on lumevaba vaid 1-2 kuud; kuu keskmine õhutemperatuur on positiivne vaid juulis ja augustis; viimane on kõige soojern kuu, kuigi päeva keskmine õhutemperatuur ei tõuse üle 4'. Sademeid langeb aastas 200-400 mm, enamasti lume või Liduna. Lumikate on õhuke. Mereline kliima põhjustab tihedat pilvisust, sagedaid udusid ja tugevaid tuuli. Igikelts on lausaline. Maapind on jaotunud külmalõhede varal poole- kuni poolteisemeetrise läbimõõduga hulknurkadeks, mille piires ebaühtlase sulamise ja külmumise tõttu jämedam murend surutakse servade poole, peenem murend ja liivsavi aga koguneb keskele. Taimkate ja muld saab kujuneda vaid lõhedes ja pisilohkudes, kus taimed on talvel paremini kaitstud. Taimede ja mikroobide
o C kuni +5 oC.(7 lk 130) Lähisarktikavööde hõlmab Islandi loodeserva, Skandinaavia ja Koola poolsaare ning Ida-Euroopa lauskmaa põhjapolaarjoone taguseid alasid. Ka siin esineb polaaröö ja -päev. kuigi lumi suveks sulab ja sajab vihma, on maa igikülmunud. Põhja-Atlandi soe hoovus, mis ulatub Teravmägede ja Koola poolsaareni, muudab talve pehmemaks, kui see on mujal samadel laiuskraadidel. Samas aga põhjustab ka suurt pilvisust ja udu. Suvine õhutemperatuur on +5 oC kuni 4 +10 oC ning talvine -8 oC kuni 20 oC. sademeid langeb keskmiselt 300 600 mm aastas. (7 lk 130) Osa Põhja-Euroopast asub parasvöötme merelises valdkonnas. Sinna kliimavöötmesse kuuluvad Euroopast: Island, Briti Saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksamaa rannik, Jüüti poolsaar ning Norra läänerannik. Seda regiooni
kaardil (osaülesanne 57) Tihe pilvisus, C sajab lörtsi ja vihma. (osaülesanne 58) Püsib selge D karge tuulevaikne sügisilm. Sagedasemad eksimused: tihedat pilvisust, lörtsi ja vihma pakkus 22% kohta A, 13% kohta B ja 11% kohta D. Selget karget tuulevaikset sügisilma pakkus 21% kohta C, 14% kohta B ja 10% kohta A. SA Innove (osaülesanne 59) Kui suur oli õhurõhk Eestis? 1005 mb
Kindlasti tehti jürituld, kari aeti läbi jüritule suitsu. See puhastas ja kaitses karja. Enne jüripäeva ei tohtinud tuld teha. Väga tähtsad olid ilmavaatlused. Kui jüripäev oli päikesepaisteline, lootis vanarahvas ilusat suve ja head rukkisaaki. Kui aga sadas, oli karta ikaldust. Kui enne jüripäeva müristas, tuli külm kevad, hilisem müristamne tõi sooja kevade. Jälgiti ka vikerkaart, hallasid, lund, jääd, tähti, pilvisust, meretõusu, tuule suunda. · Markusepäev, marguse-, ussikuningapäev (25.04.) Oma koht on saagi ja ilma ennustamisel. Koerus öeldi: ,,Missugune ilm on sel päeval, niisugune on ka suvi." MAI - LEHEKUU, ÕIEKUU · Volbripäev (01.05.) Et halba endast, majast ja perest eemale hoida, tuleb tuld teha, lärmata, kellasid helistada, rohelisi oksi tuppa tuua. Maituli tähistab talvedeemonite lõplikku alistumist kevadele metsas ja nurmel. Kui volbripäev on külm, siis tuleb hea suvi
Päikesekiirguse liikideks on: 1) otsene kiirgus - on paralleelsete kiirtena leviv päikesekiirgus, mis jõuab maapinnani siis, kui taevas on pilvitu. Otsekiirgus annab kõige enam energiat, mille maksimaalseks püüdmiseks kasutatakse ka liigutatavaid või päikest järgivaid ajameid. Otsekiirgust esineb 5 Eestis kõige enam saartel ja Põhja-Eestis. Lõuna-Eestis on pilvisust enam ja päikesepaneelide tootlikkus on üldiselt mõnevõrra väiksem; 2) hajuskiirgus - on osa päikesekiirgusest, mis jõuab maapinnani pärast hajumist atmosfääris. Selle hulk sõltub atmosfääri läbipaistvusest, päikese kõrgusest, pilvedest ja albeedost. Hajuskiirguse puhul üldjuhul ei sõltu, mis ilmakaarde paneelid suunatud on, energia tootlikkus jääb samaks, kuna pilvise ilmaga ei teki objektist varju, mis paneelide töötamist segaks
annaabi.ee 
