enimesitatav on ,,Carmina Burana" (,,Beurni laulud"). See on kirjutatud orkestrile, kahele klaverile, solistidele, koorile ja tantsijatele. Teksti aluseks on Baieri Benediktbeurni kloostrist leitud samanimeline käsikiri, mis pärineb 13. sajandist. See on keskaegsete rändnäitlejate, üliõpilaste, rändvaimulike ja linnakodanike luule- ehk laulu- kogumik, mis sisaldab peamiselt vulgaarladina (mittekirjandusliku ladina) keeles armu- ja joogilaule ning võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pilkelaule. Orff valis sealt oma teose jaoks üle 20 teksti (lauluviise keskajal üles ei kirjutatud). ,,Carmina Burana" koosneb kolmest osast pealkirjadega ,,Kevad", ,,Kõrtsis" ja ,,Armastusest". Teost raamib koorinumber ,,O, Fortuna" (,,Oo, saatus"), kujutades katkematult pöörlevat fortuunaratast, mida ühelt poolt pöörab ingel, teiselt poolt kurat. ,,Catulli Carmina" (,,Catulluse laulud") on loodud solistidele, koorile, tantsijatele, neljale
13. Mis maa helilooja oli Carl Orff? Saksa helilooja 14. Mille põhjal on loodud kantaat „Carmina Burana? Teksti aluseks on Baieri Benediktbeurni kloostrist leitud samanimeline käsikiri, mis pärineb 13. sajandist. See kogumik on keskaegsete rändnäitlejate, üliõpilaste, rändvaimulike ja linnakodanike luule- ehk laulukogumik, mis sisaldab peamiselt vulgaarladina keeles armu- ja joogilaule ning võimumeeste ja vaimulike vastu suunatud pilkelaule. 15. Mida taotlesid avangardistid? Avangardism Pärast II maailmasõda tuli muusikasse uus heliloojate põlvkond, kes hakkas otsima teistmoodi väljendusvahendeid ja muusika tegemise viise. Need olid avangardistid (pr k avantgarde – eelvägi). Avangardism hõlmab peamiselt 20. sajandi 50. – 70. aastaid. Avangardistid ei kasutanud tavapäraseid muusika komponeerimise või esitamise viise
teoseks koondatud raamatut. Piibli Vanimad osad on loodud 12. saj eKr ja uusimad 2. saj pKr. Piibel koosneb kahest põhiosast: Vanast ja Uuest testamendist. Vana testament jutustab juma-la tegudest enne Kristuse sündimist. Uus testament sisaldab rõõmusõnumit Jeesusest Kristusest. Piibli lisadena esinevad veel apokriiva raamatud. Piiblis esineb peaaegu kõiki kirjandusliike (vaimu-likke laule, rahvapäraseid ütlusi, ülevat luulet, pilkelaule, vanasõnu jne). Piiblist on pärit ka paljud üld-tuntud väljendid: A ja O, Saagu valgus, Hiiobi sõnum, oma risti kandma, meie igapäevane leib jne. Piibel on kirja pandud heebrea, aramea ja kreeka keeles. Piibli tõlkimise töid Eestis juhtis Jüri kogu-duse pastor Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. a Tallinnas. Piibli tähtsus on see, et ta fikseeris ja ühtlustas Eesti kirjakeele, mis tugines Põhja-Eesti murdele. Eesti ilmaliku kirjanduse alglätted on kirikulaulus
sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega Komöödia Kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödiakooride võistlused asutati umbes 488-486 e.m.a. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati lõbusat lärmitsevat salka, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, esitades tantse, pilkelaule, pidades sõnasõda jms. Draama (kr `tegevus'), dramaatika põhizanre "kõrge" tragöödia ja "madala" komöödia vahel. Ajalooliselt hilisem, tekkis valgustusajal 18. saj seoses kolmanda seisuse esilekerkimisega Draama kajastab keskklassi argielu ja moraali (D. Diderot, G. E. Lessing) 19. saj lõpust tõusis draama juhtivaks zanriks Ainestiku , tegelaskonna jm tunnuste järgi on eristatud erinevaid draamazanreid:
lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud. 2. svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem.
jõuku, kes pärast olengut liikus rongkäigus tänaval, lauldes pilke- või kiidu-, mõnikord ka armulaule. Koomostel oli oma koht niihästi usundilistes riitustes kui ka igapäevases elus. Vanakreeka olustikus väljendas koomos vahel rahva protesti mingi ülekohtu vastu, muutudes omalaadseks demonstratsiooniks. On näiteks teateid, et Dionysose pidustuste aegset vabadust kasutades tulid atika talupojad salgana mõnikord öösel linna ja laulsid pilkelaule ülekohtutegijate majade ees. Komöödias esineb koomose element koori näol, mille liikmed kandsid vahel õige fantastilist riietust. "Kitsed", "Herilased", "Linnud", "Pilved", "Konnad" kõik need vanade komöödiate pealkirjad on antud neile koori kostüümi järgi. Erinevalt koori vahelduvast riietusest, oli komöödia näitleja välimus kuni IV sajandini enam-vähem ühesugune, ent väga omapärane: selles torkasid silma paks kõht, paks istmik, nahast tehisfallos ning karikatuurne mask
Saatus pillutab tegelast sinna ja tänna, iial ei tea, millal õnn pöördub jne. Lähtub ka ateistlikust hoiakust. See sajand on suur samm edasi - eemaldumine kristlikust maailmast. Romaani arengu eesotsas seisab Inglismaa, seal kõrval Prantsusmaa. Nemad on kõige rohkem aidanud kaasa uue zanri tekkimisele. Romaani esile kerkimine on nii võimas, et luule jääb tagaplaanile. Klassistlikus ühiskonnas oli luule muutunud üheülbaliseks, kirjutati poliitilisi värke, pilkelaule, kelmikad rokoko-luuletusi. Teine stiil oli usuline luule. Tihti nimetatakse ka barokiks. Üks kuulsaimaid autoreid John Don. 14.sept Inglise valgustus. Inglismaa oli edenenud maa. Kirjandus saab lõpuks sõna. Lugeda ,,Tom Jones ühe leidlapse lugu". Inglismaalt tuli kaks mõtlejat, kelle mõtteviisid levisid üle terve Euroopa. Said Euroopa ideedemaailma alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad
korraldatavaid rongkäikudest ettekantavaist rituaalseist "falloselauludest", mida lauldi mõnedes kogukondades veel Aristotelese eluajal. Komöödia on tõlkes koomose laul. Koomoseks nim nokastanud meeste jõuku, kes pärast olengut liiklus rongkäigus, tänaval, lauldes pilke-, kiidu-, mõnikord ka armulaule.Tekib mõnevõrra hiljem kui tragöödia, u 5. saj eKr keskpaigas. Rohkem sõnavabadust. Kuidas karistada kurjategijaid? Laulda nende akende all pilkelaule. Komöödia näitleja groteskne, võimalikult paks, tema juures ei tohi olla midagi väärikat/pidulikku/ülimat, nahast valmistatud kunstfallosega (Dionysose sümbol). Algus-proloog märgivad näitlejad jantlikul kujul teema, mida arendatakse agoonis. Agoon on kõige olulisem osa, seal peategelaste sõnasõda. Tehakse madalaks jumalad. Peaaegu alati järgneb agoon parodosele, s.o koori esmakordne ilmumine orkestrale, naerutatakse publikut
Järgis idamaise jutu struktuuri saatus pillutab tegelast, iial ei tea, millal õnn pöördub jne. Lähtub ka ateistlikust hoiakust - tol ajal polnud keegi määratlenud, milline peab üks romaan olema, seega oli palju võimalusi katsetada ja enda oma luua - 18. sajandil toimub ka suurem eemaldumine kristlikust maailmast, seega oli Voltaire ateistlik lähenemine teretulnud. - romaani tekkimisega kadus luule tahaplaanile, see muutus ühenäoliseks, kirjutati rohkem poliitilistel teemadel, pilkelaule, rokokkoo luuletusi. Veidi ka usulist luulet. INGLISE VALGUSTUSE ERIJOONED JA KIRJANDUS: - Inglise klassitsism asub oma avaldustega valgustuse keskel - Kogu valgustuskirjandus Inglismaal 18. saj ajalgusel on suunatud ühiskonnakriitikale (ka Prantsusmaal). Inglise valgustusest võeti palju eeskuju. - Inglise valgustuse eripäraks on see, et tegib tugev valgustuslik proosa. - kiriku- ja usulõhet (nagu Prantsusmaal mässajate ja katoliiklaste vahel) ei olnud. - eluvaade mõneti materjalistlik
Need tesosed ilmusid kõik aastal 1917. Siurulased said oma teostega väga kuulsaks. Kuulsust aitas süvendada see, et nad korraldasid avalikke esinemisi, kus esitasid oma loomingut. Siurulastele heideti ette nende pühapäevameeleolu, kui kõik mõtlesid sellele, kuidas kujuneb eestimaa saatus. Siurulased olid väga populaarsed seetõttu oli nendega seotud ka palju värvikaid lugusid. Tartu lokaalis ,,Kommerts" esines üks kupleelaulja, kes sepitses Siuru kohta pilkelaule. Visnapuu ja Gailit olid ägedamad tüübid, saatsid peremehe kaudu Larssonile hoiatuse, et too oma lauludes ,,siurulasi" ei pilkaks. Visnapuu ütles, et kui Larsson õppust ei võtnud. Küpsete kaalikate ja tooreste mädamunadega esiritta istuma sättisid end Visnapuu ja Gailit ja kui Larsson hakkas esitama, viskasid nad varustusega. Siuru lagunemine: Siuru kirjastus müüs oma õiguse edasi kirjastusele Odamees. Tahtsid pühenduda kirjutamisele mitte kirjastamisele. Neil oli Odamehega
jäljendamise abil.Et jäljendamine on meile loomupäraselt omane nagu ka harmoonia jarütm, siis juba alguses loomu poolest selleks võimekamad, arendades oma võimeid vähehaaval edasi, lõid improvisatsioonilise luule. Luule aga jagunes luuletajaile omaste iseloomude järgi: väärikamad jäljendasid tegevusi, mis olid ilusadf ja omased samasugustele inimestele; tavalisemad halbade tegevusi, luues kõigepealt pilkelaule nagu esimesed hümne ja kiidulaule. Homeros oli luuletajana kõigist üle, sest tema oli ainus, kes peale selle, et luulets 18 hästi, luuletas ka dramaatilisi jäljendusi, nii näitas ta esimesena kätte komöödiagi vormid, luulendades draamapäraselt mitte pilkavat, vaid naljakat 5. Komöödia on halvemate iseloomude jäljendus, kuigi mitte kogu pahelisuse, vaid osaliselt,
kardinali vastu. Oma suureks üllatuseks kuulis d'Artagnan, kuidas seal avalikult kritiseeriti poliitikat, mis kogu Euroopat hoidis hirmu all; samuti arvustati siin kardinali eraelu, millesse tungimise pärast paljud kõrged ja võimsad isandad olid karistada saanud: see suurmees, keda härra d'Artagnan-isa nii väga austas, oli härra de Treville'i musketäridele pilkealuseks. Nad naersid tema kõveraid sääri ja küürus selga; mõned laulsid pilkelaule tema armukese proua d'Aiguilloni tema õetütre proua de Combalet' kohta, kuna teised plaane sepitsesid hert-sog-kardinali paazide ja kaardiväelaste vastu -- kõik need olid asjad, mida d'Artagnanil tundus olevat võimatu uskuda. Kui aga kuninga nimi mõnikord juhuslikult sattus kardinali pihta suunatud naljade ning pilgete sekka, sulges nagu mingi tropp hetkeks pilkavad suud. Vaadati kõhklevalt ringi ja näidi nagu kahtlevat härra de Tre-ville'i kabineti seinte usaldatavuses; peagi aga