Kuvaritorud Kuvaritorud (Display Tube) on kineskoopide eriliigiks, mille eripära tuleneb nende kasutamise iseärasustest. Põhiline erinevus on selles, et arvuti kasutaja vaatab kuvari ekraani palju ligemalt kui televaataja. Sellest tulenevad kiirguse ja ka kujutise teravuse erinõuded. Ka on kuvaritorud reeglina väiksema ekraanidiagonaaliga, kusjuures kasutatakse nii aukmaski kui ka ribamaskiga torusid. Kujutise teravuse ehk lahutusvõime määrab ekraanile kantud pildipunktide ehk pikslite üldarv. Selleks on reas olevate pildipunktide arv korrutatud ridade arvuga. Iga pildipunkt moodustub kolmest ekraani sisepinnal olevast erivärvilisest luminofooritäpist või kolmest kõrvutisest luminofooririba lõigust. Lahutusvõime ja kujutise teravus on seda suurem, mida väiksemad on pildipunktid. Nende suurus on tavaliselt 0,25...0,41 mm. Pikslite koguarv sõltub sellest, mis otstarbeks on antud kuvar tehtud.
Suurus , värskendussagedus (85 hz) ( 85 korda sekundis korrastab) , lahutusvõime (resolutsioon) Suurs: tollides, levinumad 15, 17, 19, 21 tolli. Mida suurem , seda rohkem näeme. Värskendussagedus- (refresh rate) kui mitu korda sek jõuab elektronkiir ekraani täielikult üle joonistada. Mõõdetakse hertsides. Mida väiksem on refreshrate seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Refresrate alampiir on umbes 55Hz. Screen resolution väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvune, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje korrutisena ( 800x 600 ) TCO on kiirgusstandard Mida suurem on TCO"NR" seda vähem kahjulikud nad on.Flatmonitorid tekitavad vähem moonutusi ja soovimatuid peegeldusi kui tavalisetel kumera ekraaniga monitoritel. Monitorid jagunevad : LCD ja Kineskoop LCD- liquid crystal display põhineb teatud poolvedela aine kristallide omadusel end elektrivoolu toimel pöörata. Pööramisel kristall laseb valgust läbi või mitte. Algselt kasutati
90Hz, kui aga tahaks lahutusvõimeks 1600X1200, siis maksimaalne kaadrisagedus on ainult 75 80Hz. · Lahutusvõime ehk resolutsioon Monitori lahutusvõimeks nimetatakse ekraanipildi eristatuse astet (teravust, kui selge on pilt), mida mõõdetakse pikselites horisontaal- ja vertikaalsuunas. 640x480 kuni 1600x1200 pikselit (horisontaal- ja vertikaalsuunas). · Punktisamm Monitori pikseli (pildipunkti) samm väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil ja seda mõõdetakse kümnendikes millimeetrites. Kaasaegsetel monitoridel on see 0,25-0,28 mm. Piksel ehk pixel on lühend sõnast picture element. Pildi (graafikakujutise) väikseim element. Värvimonitoris koosneb iga piksel kolmest värvipunktist. Printerid kolm erinevat tüüpi nõel-, tindi- ja laser/LED printerid. Igal printeritüübil on oma kulumaterjal (lint, tint, tahm)
(Y:U:V) .Digitaaltelevisioonis kasutatav süsteem 4:2:0 erineb eelmisest selle poolest, et lisaks digiteeritakse värvisignaale üle rea . Digitaalse televisioonisignaali tihendamisel hoitakse ülekantavat andmemahtu kokku peamiselt sel teel, et järjestikuseid kaadreid analüüsides jätab protsessor üle kandmata selle osa infost, mis jääb kaadris eelmisega võrreldes samaks. See tähendab ,et kui analoogülekandel edastatakse infot iga kaadri (pildi) kõigi pildipunktide kohta, kantakse pakitud digitaalsignaalidega üle üksnes iga järgmise kaadri erinevused. 4 Kodeerimisel võrreldakse kaadreid 8x8 piksli suuruste plokkide kaupa ; mida väiksemad on erinevused seda vähem bitte ülekandmiseks kasutatakse.Vaadeldaval juhul on tegemist kadudeta tihendusega , mis tähendab et dekodeerimisel taastuvad lähteandmed täielikult
maksimaalselt lubatav kaadrisagedus enamasti 85 90 Hz; 5. värvitoonide arv monitori poolt eristatavate värvitoonide arv, ulatub must/valgest 16,6 miljoni värvitoonini (True Color ehk 24-bitine värv). Inimsilm eristab tegelikult tunduvalt vähem värvitoone; 6. kiirguskaitse monitori poolt kiiratava magnetvälja tugevuse piir, mille kohta on kehtestatud terve rida riiklikke standardeid; 7. punktisamm üksikute pildipunktide vahekaugus ekraanil, vahemikus 0,25 0,28 mm; 8. energiasääste energiasäästliku monitori tarbitav võimsus ei tohiks ületada 30 vatti (Energy Star markeering); Lisaks elektronkiirekuvaritele on teiseks populaarseks kuvariliigiks saanud vedelkristallekraanid (LCD Liguid Crystal Display). Neid kasutatakse peamiselt sülearvutites, kuid nüüd asendatakse sageli ka lauaarvuti komplektis olev tavaline kuvar vedelkristallkuvariga
Mõõdetakse seda hertsides (Hz). Mida väiksem on värskendussagedus seda värelevam, vilkuvam pilt meile tundub. Mida suurem on värskendussagedus, seda värelusevabam on pilt on. Värelusevaba pildi alampiir on 75 Hz. Värskendussagedust saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings > Advanced > Adapter. Seal tuleb klõpsata lahti valikukast ja valida võimalikult suurem väärtus. lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Mida suurem on lahutusvõime, seda pisematena paistavad asjad ekraanil, kuid seda avaramat tööpinda me näeme. Lahutusvõimet saab seadistada: Start > Settings > Control Panel > Display > Settings Monitori headuse näitaja on ka vastavus kiirgustandarditele. Uuematel monitoridel on sageli kleebis, millel kirjas TCO95 või TCO99. Mida suurem on nomber, seda uuemale
Korralik videokaart peab võimaldama kiiret andmevahetust arvuti ja monitori vahel, vastasel juhul hakkab pilt hüppama ja arvuti muutub aeglasemaks. Videokaardil on tavaliselt omaette protsessor ja muutmälu.Videokaart määrab ära nähtava pildi kvaliteedi, mille tähtsamad parameetrid on: graafikastandard - kaasaja standard on SVGA. Vanem standard on VGA (kuigi VGA-ks tänapäeval ka SVGA-d nimetatakse) . Lahutusvõime (screen resolution) - väljendatakse ekraanile mahtuvate pikslite (pildipunktide) arvuna, kuid seda ekraani lühema külje ja pikema külje pikslite korrutisena: näiteks 800x600, 1024x768, 1152x864 jne. Värvisügavus (color quality) - kui mitu bitti informatsiooni on vaja, et kirjeldada ühe piksli värvi. Kui 8 bitti võimaldab kirjeldada 256 värvitooni, siis 24 bitti annab meile juba 16 777 216 erinevat värvitooni. Värskendussagedus (refresh rate) - kui tihti värskendub pilt monitori ekraanil. Mõõdetakse hertsides, näiteks 75 Hz. See arv on ka
füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide hulka kuuluvat vee läbipaistvust (Martin G., Jaanus A., Simm, M., Kotta, J., Kutser, T. 2006.) 2010. aastani toimus vee kaugseire andmete esitamine Keskkonnaministeeriumile JPG formaadis piltidena. Sellised pildid andsid küll hea ülevaate vee omaduste varieerumisest Eesti rannikuvetes, aga JPG formaadis andmed pole sobivad erinevate analüüside tegemiseks ning JPG piltidel ei sisaldu ka pildipunktide geograafilised koordinaadid. TÜ Eesti Mereinstituut soetas 2010. aastal GIS-serveri kuhu on üle kantud nüüdseks kõik instituudis kogutud ruumiandmed. (Kutser, T. 2010) 6 2011. aastal oli rannikumere kaugseire alaprogrammi tööülesanneteks satelliidiproduktide operatiivne laadimine GIS serverisse ning nende produktide avalikustamine kaardiserveri kaudu, satelliidi MERIS algoritmide kontroll Läänemere tingimustes ja Hiiumaa laidude
erinevus nähtava ala kahjuks. · Soovituslik resolutsioon ja kaadrilaotussagedus selle juures (17" monitoril võiks see olla miinimum 1024 x 768 85Hz juures ehk 1024x768@85Hz, kuid parem oleks juba 1280x1024@85Hz). Alla 85Hz kaardilaotussagedust ei soovitata kasutada ja 60 Hz kaardilaotussageduse juures on juba märgatav ekraani pildi vilkumine. · Punktisamm üksikute ekraani pildipunktide vaheline kaugus (soov <0.25mm) · Kiirgustase (tänapäeval TCO-03, min TCO99) CRT monitore toodetakse kumerate kineskoopidega ja lamedate kineskoopidega ehk flat'e (ehk siis sirge ekraaniga). Flat'e loetakse paremateks, kuna valgustusest jms tulenevaid peegeldusi on vähem. Samas on lamekineskoopi keerulisem toota ning tänu sellele on kasutusel mitmeid liba-flate (Dyna-Flat, Near-Flat), kus tegelikult on tegemist kumera monitoriga, millele on ette pandud sirge klaas
poolt. 9.8.Kuvaritorud Kuvaritorud (Display Tube) on kineskoopide eriliigiks, mille eripära tuleneb nende kasutamise iseärasustest. Põhiline erinevus on selles, et arvuti kasutaja vaatab kuvari ekraani palju ligemalt kui televaataja. Sellest tulenevad kiirguse ja ka kujutise teravuse erinõuded. Ka on kuvaritorud reeglina väiksema ekraanidiagonaaliga., kusjuures kasutatakse nii aukmaski kui ribamaskiga torusid. Kujutise teravuse ehk lahutusvõime määrab ekraanile kantud pildipunktide ehk pikselite üldarv. Selleks on reas olevate pildipunktide arv korrutatud ridade arvuga. Iga pildipunkt moodustub kolmest ekraani sisepinnal olevast erivärvilisest luminofooritäpist või kolmest kõrvutisest luminofooririba lõigust. Lahutusvõime ja kujutise teravus on seda suurem, mida väiksemad on pildipunktid Nende suurus on tavaliselt 0,25...0,41 mm. Pikselite koguarv sõltub sellest, mis otstarbeks on antud kuvar tehtud.
ülejäänud värvusi (kui asja peenemalt uurima hakata, näiteks fototöötluse ja trükiettevalmistuse jaoks, siis selgub et siiski mitte päris kõiki värvusi; "tavakasutaja" jaoks pole sellel aga suuremat tähtsust). Kallutussüsteemi toimel alustab kiir liikumist ekraani vasakust ülanurgast, liigub parempoolse ääreni, hüppab siis kustutatuna järgmise rea algusse vasakul jne. Joonisel on kujutatud 10 -nda rea kirjutushetk. Nende pildipunktide kohal, mis peavad olema kustunud, lülitatakse kiir lühiajaliselt välja. Kui kiir jõuab nii viimase rea lõppu ekraani paremas allnurgas, viiakse ta uuesti kustutatult ekraani algusse vasakul ülanurgas. See kaadrivahetus toimub tavaliselt sagedusega 50-75 korda sekundis ehk teisi öeldes on monitori kaadrilaotussagedus 50-75 Hz. Tüüpilise kuvari väliskuju on esitatud toodud joonisel. Selle põhiosad on elektronkiiretoru,
lubatav kaadrisageduse suurus (1280x1024 puhul 85 - 90 Hz, 1600x1200 puhul 75 - 80 Hz); reasagedus - sagedus, millega toimub ridade laotamine ekraanile, tavaliselt 24 - 115 Hz; lahutusvõime - ekraanil kujutatavate pikslite arv rõht- ja püstsuunas, 640x200 kuni 1600x1280; värvide arv - monitori poolt esitatavate värvitoonide arv, võib ulatuda must/valgest kuvast kuni 16,7 miljoni värvitoonini; kiirguskaitse - normid lubatavale kiirguse piirväärtusele; punktisamm - väljendab üksikute pildipunktide vahekaugust monitori ekraanil, tänapäeval 0,25-0,28 mm; energiasääste - monitori tarbitav võimsus ei ületa etteantud piiri; ühilduvus erinevate graafikastandarditega. Kandearvutites kasutatakse vedelkristallekraane (LCD - Liquid Crystal Display). 13,3-tolline LCD-kuvar on tegelikult ekvivalentne 15-tollise elektronkiiremonitoriga. Printer on arvuti kirjutav välisseade, mis trükib teksti või graafilisi kujutisi andmekandjale.
ja operatsioonisüsteemi vahel. Draiver pakub operatsioonisüsteemile riistvara teenuseid. Tuntakse järgmisi laiendusplaate. Videokaardil ehk graafikakaardil paikneb monitori pistikupesa; kaart hoolitseb selle eest, et arvutis ,,välja mõeldud" pilt õigel kujul monitori ekraanile jõuaks. Videokaardi olulisteks parameetriteks on · lahutusvõime ehk resolutsioon, st. ekraanile mahtuvate pikslite32 ehk pildipunktide arv, näiteks 640 × 480, 800 × 600, 1024 × 768, 1152 × 864, 1280 × 960, 1280 × 1024, 1600 × 1200 jne.; · värvisügavus (mitu bitti kulub ühe piksli värvuse kirjeldamiseks -- näiteks 8-bitine värvisügavus annab 28 = 256 erinevat värvust, 24-bitine aga juba 224 16 · 106 erinevat värvust); · videomälu suurus (mida suurem, seda keerukamat pilti saab esitada ja seda kiiremini
ja selle vältimiseks on horisontaalselt üle ekraani tõmmatud üks või kaks ühendavat traati, suurematel ekraanidel ka rohkem. Need ei torka väga silma, kui neid mitte otsida, aga varem või hiljem kuvab iga kasutaja terve ekraanitäie heledaid pikseleid ja siis on horisontaaltriipe näha küll. Ärge siis ehmatage, need lihtsalt kuuluvad selle kineskoobitüübi juurde. Joonisel on toodud kaks põhilist pildipunktide ehk pikselite (ingliskeelsetest sõnadest picture element) paigutusmeetodit kuvari ekraanil. Sellise kuvari üheks tähtsamaks iseloomustajaks on punktisamm (dot pitch), mis näitab kahe samasuguse punkti vahekaugust monitori ekraanil. Mida lähemal üksteisele punktid paiknevad ehk mida väiksem on punktisamm, seda kõrgem on kuvari lahutusvõime (resolution). Kaasaegsetel kvaliteetsetel värvimonitoridel on see 0,25 mm suurusjärgus. Värvitoonide arv
annaabi.ee 
