3. väiksemõõtkavaline kaart (väiksem kui 1: 1 000 000) nt gloobus Kaartide jaotus SISU alusel: 1. üldgeograafilised 2. temaatilised kaardid (maakonnad, kliima) 3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon) * vektorkaart- infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus. kiire muudetavus, saab luua kartograafilise animatsiooni nt millegi
On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja nn. "kastigraafika") ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks piksliteks (piksel = picture element) ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn
1969 ,,Huulepulk" ühiskonnakriitiline, Make love, not war. ROY (FOX) LICHTENSTEIN ameerika tarbijaühiskonna temaatika. RASTERTEHNIKA Koomiks suurendas neid. Täpp, kontuur, põhivärv. ANDY WARHOL reklaamgraafik; tirazeeritud, supermarket(ühte kaupa on riiulil palju). Konservipurgid, rahatähed, meediaiidolid. HÜPERREALISM E FOTOREALISM(1960ndate lõpp) maalitakse slaidi järgi. Urbanistlik. Meeldivad peegeldused. Rõhutab fotolikkust. Maal jagatakse piksliteks. Paistab nagu oleks tegemist fotoga, kuid on siiski MAAL. Abstraktsionism, kaasaegne arhitektuur, dadaism, sürrealism, naivism, popkunst(USA-s, Inglismaal ja neodada)
Kaks elementi vektorites on minimaalne, millega saab närvivõrku treenida. Tulemus ei ole just hea, aga kuidagimoodi isegi toimib. Pilt 11. Katseandmete vektor 2 elementi. 11 Ülesanne 2 Ülesande täpsustamine Luua süsteem, mis suudaks tuvastada etteantud vektorist kreeka tähti. Vektor antakse ette näiteks pildi alusel, jagades pildi piksliteks ja iga piksli väärtus on vahemikus 0 .. 1, kus 0 tähistab valget ja 1 musta värvi. Ülejäänud väärtused 0 ja 1 vahel on hallskaala. Lahendusmeetodite valik Lahendan ülesande kahel meetodil. Mõlemad põhinevad närvivõrgul. Esimene lahendus on supervised learning, närvivõrgule antakse ette etalonväljund. Teine lahendus on selflearning kus närvivõrk ise tuvastab sisendandmetest vastava hulga erinevaid kombinatsioone. Lahendusmeetodite realiseerimine
o Objektide hulk on väiksem kui rastermudelis, kuid objektid on erineva kuju ja suurusega ning kattuvusülesandeid on raske lahendada o Elementide vahel on naabrussuhted ehk topoloogilised suhted (kuuluvus, parem-ja vasakpoolsus, sidusus, saared) o Lihtsamates GIS programmides (ArcView, MapInfo) käsitletakse topoloogiat lihtsustatult Rasterandmed: o Kaardikiht jagatakse regulaarse võrgustikuga elementideks ristkülikuteks või ruutudeks (piksliteks) o Iga piksel kirjeldab teatud näitajat (atribuuti) antud kohas o Ühe kaardikihi pikslid on ühesuurused ja sama kujugasee võimaldab lihtsamini sooritada kattuvusülesandeid (nt saab maapinna kõrgusele liita maakasutuse kõrguse ning leida reaalsema vaatevälja) o Kattuvusülesannete(kaardialgebra) sooritamiseks peavad erinevad kaardikihid asuma täpselt kohakuti(õige projektsioon ja koordinaatide fikseerimise punkt) o Piksli suurus:
jpg JPEG puhul. Lisades nime lõppu .bz2 või .gz fail pakitakse. Gimpi oma formaadiks on XCF, kuid ta oskab salvestada ka paljudesse teistesse levinud pildiformaatidesse, valikuid näete avades dialoogi Determine file type. Pildi suurus Rasterformaadis esitatud pilti võib kujutleda ristkülikut täitva ruudustikuna, kusjuures iga ruut saab olla vaid ühte värvi. Sellised ruute nimetatakse pildi elementideks (ingl. k. picture element - pixel) ehk piksliteks. Pildi pikselmõõtmetega, näiteks 300x400, näidatakse kui palju piksleid on pilt lai (300) ja kõrge (400). Kui monitori resolutsioon on seatud 1024x768, siis vaatesuuruse 100 % ehk 1:1 korral kasutatakse iga ekraani loogilist punkti ühe pildi piksli jaoks. Näiteks pilt mõõtmetega 512x384 ja vaatesuuruse 100 % korral katab sellisel monitoril täpselt veerand nähtavast ekraanist. Luubi kasutamine Luubi kasutamine ei redigeeri pilti, muudab vaid vaatesuurust
seadmele. Kaameraid on sisse seadistatud paljudesse pihuarvutitesse, mobiilidesse ja masinatesse muudesse instrumentidesse. (4 lk 14) 1.1 Kaamerate tüübid 1.1.1 Digikompaktid Kuuluvad kompaktkaamerate jaotusse, kõige laiemalt levinud digikaamerate klass. Hinnad algavad 1,5-2 tuhandest kroonist ja ulatuvad umbes 25000 kroonini. Digitaalfotoaparaat põhineb pildisensoril, mis omakorda koosneb paljudest valgustundlikest elementidest, mida nimetatakse ka piksliteks. Pikslite arv ongi põhiline digiaparaate iseloomustav suurus. Põhiliselt räägitakse digiaparaatide puhul megapikslitest (1 MP= 1 000 000 pikslit). Odavamad praegu veel müügil olevad aparaadid on 1,3 megapikslised. Tegu on lihtsate täisautomaatsete aparaatidega, mida tehnilistel omadustel võib võrrelda odavamate kompaktkaameratega. Nende eraldusvõimest jääb väheks isegi 10x15 pildi trükkimiseks, seetõttu kasutatakse nendega tehtud pilte enamasti vaid arvutis
ja olemus (antakse edasi graafiliste vüi andmetabelisse organiseeritud omadustega ehk tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse müüda kaardi salvestamist vajava punktikohal klõpsates, nõuab aega ja koolitust); vektoriseerimisel (digimise erijuh, spetsiaalse tarkvara abil automaatne teisendus rastrilt vektorisse)
0100 0001); B 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega. Maht Lühend Baite ca baite ca lehekülgi vormindamata teksti 1 kilobait (210) KB 1024 tuhat ~ 0,4 1 megabait (220) MB 1 024*1 024=1 048 576 miljon 400 1gigabait (230) GB 1 0243=1 073 741 824 miljard 429000 1 terabait (240) TB 1 0244=1 099 511 627 776 biljon 439800000 Arvuti võib samamoodi toimida ka info muude esitusvormidega heli, pildi, videoga. Pilt jaotatakse piksliteks pildi vähemaks kahemõõtmeliseks elemendiks, millele saab sõltumatult kinnistada tunnuseid (värvus, heledus, asukoht ekraanil jt) ja see piksli informatsioon kodeeritakse baitidesse. Liikuvad pildid (video) jaotatakse kaadriteks; iga kaader omakorda piksliteks ja need omakorda baitideks. Helivõnkumised jaotatakse lühikesteks ajavahemikeks, mille väärtused siis bitikombinatsioonidena salvestatakse (1 sekund jagatakse 44100 osaks, millest igaühele vastab 16 bitti)
On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid, kirjavahemärgid ja nn. "kastigraafika") ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks piksliteks (piksel = picture element) ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega (high resolution display), mida
vahel (relatsioonilises andmebaasis). Tabelisse võib piiramatult salvestada ükskõik, millist seda ruumiobjekti iseloomustavaid andmeid. · RASTERANDMED ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena. Koordinaadid on salvestatud maatriksina. Kaardi pind jagatud imeväikesteks ruudukesteks piksliteks; iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale (nt. ortofoto). · Vektor ja rasterandmete võrdlus. VEKTORANDMED RASTERANDMED Väike andmemaht Suur andmemaht Kiire kuvamine Aeglane kuvamine Saab omada tärkandmeid Ei oma tärkandmeid
muuta. Path - selle valiku puhul luuakse vektorid ilma igasuguste omadusteta ehk sellel puudub sisu- ja äärevärv. Kui jälgida, siis Path tüüpi kujundid ei ilmu kihtide paneelil. See on nähtav ainult Paths omal. Kuna tegemist on vektoriga, siis on võimalik suurust igal ajal muuta. Loomulikult saab loodud vektorit seest värvida, lisada äärejoont, muuta selektsiooniks, kuid need juba rasterdatakse. Pixels - selle valiku puhul muudetakse kujund kohe piksliteks, mis tähendab, et suuremaks tehes hakkad kvaliteeti kaotama. Selle valiku puhul jälgi, et äkki peaks selle tegema uudele kihile. Ristküliku joonistmine ja seaded Kõige rohkem seadeid pakutakse Shape tüüpi kujundile. Valime näiteks sama ristküliku. Kui on teada, kui suur kujund olema saab, siis tee antud tööriistaga üks klikk lõuendil ja sisesta selle parameetrid. Samas töötab ka hiireklikk ja lohista meetod. Ja kui ei saagi kohe õiget
annaabi.ee 
