Vanemas eas tumeneb, madalarõmelise korbaga. Saar (Sa) Pihlakas (Pi) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud paaritusulgjad liitlehed Vahelduvad Kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed Kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga.
Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu , tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena . Toomingas võib kasvada kuni 16m kõrguseks. Toomingaõied Toominga õied paiknevad 10-12cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised kellukja õiepõhjaga . Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Toomingalehed Toominga lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Toominga Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Toomingavili Toominga vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris.
racemosa. Ühes õisikus võib olla üle kolmekümne viietise õie. Kuivatamisel muutuvad valged kroonlehed kollakaks. Õitsemine võib alata ka enne lehtimist. Toomepuu õitseaeg on looduses kiirete muutuste aeg. Kui kroonlehed valeva lumena maha pudenevad, on rändlinnud kohale jõudnud ja puudel pitsiliste hiirekõrvade asemel lopsakas lehestik. Kevad hakkab mööda saama ja inimesed pisitasa kurtma palava päikese üle. Toominga piklikelliptilised lehed asetsevad okstel vahelduvalt. Lehed on täiskasvanud puul kuni 10 cm pikkused, vesivõsudel puhuti palju suuremad. Leheserval on terav peen hammastus ning lehe pealmine külg on alati tumedam kui alumine. Lehed on sageli kaardus, nii et kui proovida neid tasasel pinnal siluda, jäävad lehe sisse voldid. Leheroots on punakat tooni ning lehelaba ligidal võib sellel näha kahte suurt nääret. Lehed varisevad küllaltki vara
tunduvalt suurem. Pungad piklikmunajad. Lehe kuju vastakud paaritusulgjad vastakud terveservalised vastakud terveservalised (joonista või liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9- lihtlehed, munajad, südaja lihtlehed, piklikmunajad või kleebi) 15 lehekesega. Lehekesed alusega, teritunud tipuga, kuni laielliptilised, kuni 10 cm piklikelliptilised, kuni 10 cm 12 cm pikad, varisevad tavaliselt pikad, teritunud tipuga, kiilja pikad, jämedalt saagja rohelistena. alusega, leherood nõrgalt servaga, teritunud tipuga, karvased. Pealt kiilja alusega. tumerohelised, läikivad, alt
küttepuud annab haab ikka. Harilik Saar (fraxinus exelsoir) SA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa. 2. Suurus: 35-40 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Võra noorelt kitsas, vanemas eas laiuv, azuurne. Puistus hästi laasuv. Tüvekoor sile, rohekas, hiljem helehall, pikirõmeline. Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6. Kasvunõuded: külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes
Märkused HARILIK KIKKAPUU Euroopa, Väike-Aasia Päritolu kuni 7 m Kõrgus püstine põõsas või madal puu Kasvukuju võrsed neljakandilised või silinderjad, sageli korkjate liistakutega, noored võrsed pruunikasrohelised või punakaspruunid Võrsed lamemunajad, 0,4-0,6 cm pikad, võrsest pisut eemale hoiduvad Pungad vastakud lihtlehed, äraspidimunajad või piklikelliptilised, teritunud tipuga, laikiilja alusega, peensaagja servaga, 4- Lehed 10 cm pikad. Alumiselt küljelt karvased. Leheroots kuni 1cm pikk õied väikesed, rohekasvalkjad, umbes 1 cm läbimõõdus, 3-5 kaupa lehtede kaenlas sarikates Õied viljaks on kupar, valminult punane, avaneb septembri lõpul Viljad õitseb mais Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusnõudlik valgus põuakindel niiskus
tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega kohvi. Toomingas Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2- 6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt
html http://miksike.ee/docs/referaadid2005/ounapuud_teelekepler.htm http://ak.rapina.ee/jaan/pk/mariou-t.jpg 4.4 Kirsipuu( Prunus syn. Cerasus) Konkreetne liik: Hapu ehk harilik kirsipuu (Prunus cerasus) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 3-6 m, laius 3-4m Taime välislaadi kirjeldus: kerajas, vahel kasvab põõsana. tüvekoor mustjaspruun, lehtedena kestendav. Noored võrsed rohelised, hiljem punakaspruunid, kaetud halli kilega. Lehed: vahelduvad lihtlehed, lai-või piklikelliptilised, nahkjad, lühidalt teravneva tipuga, laikiilja alusega, 5-8 cm pikad, näärmelise täkilissaagja servaga, sageli lehelaba alusel näärmed. Leheroots 1- 3 cm pikk, vahel näärmetega. Õied või õisikud: õitseb mais, umbes 1 nädal enne lehtimist. Õied valged, 2-3 cm läbimõõdus, 2-4 kaupa sarikates. Liigi eritunnused: karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi, levinud viljapuu. Kasvukoha nõuded: küllaltki külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik, eelistab värskeid liivsavimuldi
Hiibapuu Thujopsis dolabrata Hiibapuu Thujopsis dolabrata Katavba rhododendron Rhododendron catawbiense AREAAL Põhja- Ameerika kõrgmägedes. SUURUS 2-6 m. VÕRA Madal puu või laiuv põõsas KOOR, VÕRSED Vanemad oksad hallikaspruunid, noored pruunid. LEHED Igihaljas liik. Lehed paiknevad vahelduvalt või männaseliselt. Tavaliselt lehed terveservalised, piklikelliptilised, 7-12 cm pikad. Pealt lehed tumerohelised, alt hallikas- rohelised. Talvel külmade ilmadega rulluvad lehed allapoole kokku. ÕIED, VILJAD Õitseb juunis. Õied suured, koondunud sarikataolistesse õisikutesse. Õied lillakaspurpurjad, laikellukja kujuga, läbimõõt kuni 4 cm. Viljaks on kupar rohkete seemnetega, valminult pruun, püsib põõsal kevadeni. KASVU- Peaaegu külmakindel
Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=149&cid=685&cgid=. 25.09.2013. Juhani puukool. Punalehine kirsipuu. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/ilup %C3%B5%C3%B5sad/prunus_x_cistenea_punalehine_kirsipuu.html. 25.09.2013. 4.5 Toomingas (Prunus syn. Padus) Konkreetne liik: harilik toomingas (Padus avium) (joon. 99, joon.100) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 1600 cm. Taime välislaadi kirjeldus: mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Lehed: piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised, pikkus 4-10 cm ja laius 2-6 cm. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Õied või õisikud: 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga, viietised, kellukja õiepõhjaga. Õiekate kaheli. Õitseb mai lõpul ja juuni algul. Liigi eritunnused: võrdlemisi aeglase kasvuga
..) 74 HARILIK TOOMINGAS Lühiiseloomustus Toomingas (Padus avium) (joonis 16) on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Joonis 16. Harilik toomingas (Padus avium)
õunapuud). 5. Padus avium - perekond Toomingas 5.1 Kirjeldus Toomingas (Padus avium) on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt seemnetega, kuid uueneb ka kännu-ja
HARILIK TOOMINGAS (Padus avium) Joonis 5. Harilik toomingas. http://pilt.delfi.ee/en/show_original/9185133/ Iseloomustus Toomingas on mitmeaastane heitlehine lehtpuu, tihedas metsas kasvab sageli põõsakujulisena. Toomingas võib kasvada kuni 16 m kõrguseks. Õied paiknevad 10-12 cm pikkustes rippuvates kobarates. Valged, tugeva uimastava lõhnaga õied on viietised, kellukja õiepõhjaga. Toomingas õitseb mai lõpul ja juuni algul. Lehed on toomingal piklikelliptilised terava tipuga, teravsaagja servaga, sulgroodsed vahelduvad lihtlehed. Lehed on paljad, veidi kortsulised, pealt tumerohelised, alt helerohelised 4-10 cm pikad ja 2-6 cm laiad. Leheroots kuni 1,5 cm pikk, punakas ja lehelaba lähedal kahe suure tumepunase näärmega. Vili on läikivmust luuvili, kerajas, läbimõõt 0,7-0,8 cm, suure seemnega, viljaliha roheline. Marjad valmivad augustis ja septembris. Toominga marjad on söödavad. Paljuneb peamiselt
Kasutatakse palju haljastuses. On ka täidisõielisi ja valgeõielisi sorte: 52. Harilik toomingas ja magus kirsipuu Harilik toomingas (Prunus padus L.) Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema põõsana Euroopas ja Aasias, ulatudes kuni metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu
Vili punane või kollane, magus, kerajas kuni 2 cm läbimõõdus. Kasvab üsna tihti vanades mõisaparkides ja linnade haljasaladel. Harilik toomingas (Prunus padus L.)Kasvab kuni 15 m kõrguse puuna või kõrgema põõsana Euroopas ja Aasias, ulatudes kuni metsatundra piirini põhjas ja kuni 3600 m kõrguseni üle merepinna Himaalajas. Eestis kõikjal levinud tavaline alusmetsa ja metsaservade puu. Võra laimunajas, võrsed, lõvedega, pruunid, paljad. Lehed 4.....10 cm pikad, piklikelliptilised, teravsaagja servaga, leherootsul lehelaba lähedal kaks tumepunast nääret. Õied valged, 10.....15 cm pikkustes rippuvates kobarates, tugevalt lõhnavad, õitseb juunis. Luuvili hernetera suurune, must, viljaliha söödav, kootava (parkiva) toimega. Liik on kahjuks üsna vastuvõtlik haigustele ja kahjuritele, kahjustub tihti võrgendikoi poolt. Annab rikkalikult kännu- ja juurevõsu. Haljastuses omab tähtsust kui dekoratiivne õitseja, muul ajal üsna silmapaistmatu
annaabi.ee 
