Brasiilia Brasiilia asub Lõuna-Ameerika kesk- ja idaosas. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab ligi 47% Lõuna- Ameerika mandrist. Brasiilia on pindalalt ja rahvaarvult 5. riik maailmas. Brasiilia territoorium paikneb 34 S-5 N laiuskraadi ja 74 W- 35 W pikkuskraadi vahel. Riigi ulatus põhjast lõunasse on ligi 4 440 km ja idast läände 4 320 km. Brasiilia kogu pindala on 8 511 965 km² ning rahvaarv on 202 656 788. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Idast on Brasiilia ümbritsetud Atlandi Ookeaniga. Kõrgemad mäed on lõunaosas, Brasiilia mägismaal. Brasiilial on rannajoont üle 7491 kilomeetri. Läänes on Brasiilial 15719 kilomeetrit piiri Peruu, Argentiina, Uruguay, Paraguay, Boliivia,
Itaalia Koostaja: Liisa Tamm 7.c Riigi asend Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos (Lõuna- Euroopas). Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel 37 ° N ja 47 ° N pikkuskraadi ning 7 ° E ja 18 ° E laiuskraadi vahel Üldarvud Rahvaarv: 60 626 400 (2011) Rannajoon: 7600 km Pindala: 301 230 km2 Rahvastik: itaallased (94%), muud (6%) Rahvussümbolid Itaalia vapp Keskmes: punaste ääristega valge viisnurk, sümboliseerib Itaalia ühtsust. Vasakul: oliivioks, sümboliseerib rahu, esindab Lõuna-Itaaliat Paremal: tammeoks, sümboliseerib tugevust ja väärikust, esindab Põhja-Itaaliat
Suurbritannia Suurbritannia asub LääneEuroopas. Riigi territoorium paikneb 50°N ja 61°N laiuskraadi ja 10°W ja 2°E pikkuskraadi vahel. Riigi ulatus põhjast lõunasse on 1175 km ning idast läände 820 km. Suurbritannia on pikliku kujuga. Suurbritannia ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on riik , mis koosneb Inglismaast, Sotimaast, Walesist ja PõhjaIirimaast. Ta asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ning hulgal väiksematel saartel Euroopa mandriosa looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean
Brasiilia 1. Brasiilia on riik LõunaAmeerikas ja see on maailmas suuruselt viies riik maailmas. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 4060 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Ta asub ekvatoriaalse vihmametsa loodusvööndis. Brasiiliasse pääseb lennukiga. LõunaAmeerika keskosa kaart 2. Brasiilia kliimat iseloomustab igavene suvi kuumus ja niiskus. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on 26 29 kraadi ja seal sajab igal pool rikkalikult. Paduvihma võib kallata paari tunni jooksul peale lõunat. Päeva suurimad temperatuurid 30 35 kraadini, mis on ideaalne puhkamiseks. Brasiilia 3
Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W. Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Kliima on vahemereline. Tejo jõgi poolitab Portugali mandriosa, põhjapool on mägine, kus on viljakad orud. Loode-Portugal on kuivem. Riigi lõunaosa on madalam ja künkliku pinnamoega. Kogu riigi kõrgeim tipp, Pico (2351 m), asub Assooridel.
· Geograafiline pikkus määratakse lähtuvalt 0 meridiaan joonte abil · Kohalik aeg päikese järgi määratud aeg. Oli kasutusel veel siis kui kella polnud , kui oli pilvine ilm siis jäi aeg vaatamata. · Ajavöönd Maakera on jaotatud 24'ks ajavööndiks, kus igas vööndis kehtib ühesugune kellaaeg, mis naabervööndist erineb tunni võrra. · Ühe ajavööndi pikkus on ülalt alla 15 pikkuskraadi. · Maailmaaeg esimese ajavööndi e 0 meridiaani piirkond . Nimetatakse ka Greenwichi ajaks. · Eesti suhe maailmaajaga on +2 tundi · Kuupäevarajad 180 kraadi meridiaan, millest algab uue kuupäeva lugemine · manner maakoore osa mis enamasti ulatub üle maailmamere taseme ning, mille ehitusse kuulub graniitkest. Maakoore kõige suurem tükk mis ületab maailmamere 6 · maailmajagu suur maismaa-ala, mida iseloomustab sealsetele rahvastele omane
1) Idas on Brasiilial ligi 3000 km Lõuna-Atlandi ookeani rannikut, sealhulgas maailmakuulsad rannad Ipanema ja Copacabana 2) Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Aastas langeb Brasiilias sademeid 1000 kuni 2000 mm (olenevalt asukohast). Suvel Brasiilia asub subtroopikas. Kui Brasiilias on suvi, on meil talv ja vastupidi. Juuni, juuli ja august on Brasiilias talvekuud, temperatuur langeb vahemikku 13 - 18°C. Suveperioodil - detsember, jaanuar, veebruar, märts - on temperatuur vahemikus 26 - 39°C. Vihma võib Brasiilias sadada aastaringselt, iseloomulikud on troopilised tugevad ent lühiajalised vihmahood. Rannikualadel on valitsev
Kaardil on sees moonutused, plaanil neid ei ole. Kaart - maapinna kujutis moonutustega Plaan - maapinna tasaplaaniline kujutis ilma moonutusteta. Situatsiooniplaan - kujutatakse maastikuobjekte ehk kontuure. Topograafiline - koos reljeefiga Koordinaatsüsteemid (geodeetilised-, tasapinnalised-, polaarkoordinaadid) 1. Geodeetilised koordinaadid (geograafilised) Mõõdistatakse meridiaane ja paralleele Laiuskraadi B ja pikkuskraadi L 0° meridiaan - Greenwichi meridiaan Laiuskraadi max väärtus B 90° Pikkuskraadi max väärtus 180° . Eesti on 58° põhjalaiust, 27 ° idapikkust Ristkoordinaadi süsteem (tasapinnalised) X;Y koordinaadid y-telg on ekvaatoriga paralleelne X-telg suundub põhja ja Y-telg suundub itta, vastupidine matemaatikas kasutatavale. X telg on telgmeridiaan või temaga paralleelne suund 2
ja selge taevaga. Järgmiseks suureks sammuks oma asukoha määramisel olid kompass ja sekstant. Kompassi nõel osutab alati põhjapoolusele ja seetõttu on alati võimalik öelda, mis suunas liigutakse. Sekstanti kasutati taevakehade (Päike, tähed ja planeedid) täpsel jälgimisel. Tema abil sai mõõta taevakeha kõrgust kraadides horisondist ning leitud suurust kasutatigi oma asukoha määramisel. Kuid sektandi abil sai määrata vaid laiuskraadi. Vaja oli määrata ka oma asukoha pikkuskraadi aga selleks puudusid vahendid ja oskused. Selleprobleemi lahendamiseks loodi 17. sajandil Inglismaal teadlastest koosnev ümarlaud, mille ülesandeks oli pikkuskraadi määramise meetodi leidmine. Pandi välja 20 000 naela isikule, kes leiab viisi, kuidas määrata laeva asukoha pikkuskraadtäpsusega 30 meremiili. 1761. a. töötas John Harrison (1693 1776) välja kronomeetri, mille abil sai määrata pikkuskraadi ning mis käis ette või jäi maha vaid sekundi päevas. Järgneval
lääneosas. Portugali naaberriigiks on Hispaania, millega jagab maismaapiiri nii idas kui põhjas. Lõunast ja läänest piirneb Atlandi ookeaniga. Portugal on suhteliselt korrapärase pikliku kujuga, see tähendab, et rannikutel pole eriti lahtesid ja väinu ning poolsaari jms. Samuti puuduvad ümbruskonnas saared, nii suured kui ka väikesed. Atlandi ookeanis kuuluvad Portugalile Assooride saarestik ja Madeira saar. Riik jääb 37-44 pikkuskraadi ja 5-10 laiuskraadi vahele. Pealinna geograafilised koordinaadid on 38° N ja 9° W. Lissabon asub Tallinnast umbes 3450 km kaugusel. GEOLOOGILINE EHITUS JA PINNAMOOD Portugal on selgelt eristunud kaheks osaks: põhja-ja lõunaosa. Tejo jõega kulgeb paralleelselt Sierra da Estrela ahelik, mis eraldabki kaks osa. Riigi põhjaosa on mägisema pinnamoega ning seal asuvad viljakad orud, lõunapool on aga madalam ja künklik
liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri
Päikese ja planeetide paiste Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Päikese näiv suurus on afeelis 1,1 kraadi ja periheelis 1,7 kraadi (Maalt vaadates 0,5 kraadi), nii et saabuva päikeseenergia hulk on oluliselt erinev. Periheelis on päikesevalgus üle kahe korra intensiivsem kui afeelis. Need kaks pikkuskraadi, kus keskpäev on periheeli ajal, on seetõttu palju kuumemad kui need kaks pikkuskraadi, kus keskpäev on afeeli ajal. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. 7 Merkuuri magnetväli Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem (ekvaatoril 0,24 A/m) dipolaarne
1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele. Päike Merkuurilt vaadatuna Päikesevalgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Kogukiirgus on 3566 W/m². Päike paistab keskmiselt 2,5 korda suuremana kui Maalt. Päikese näiv suurus on afeelis 1,1 kraadi ja periheelis 1,7 kraadi (Maalt vaadates 0,5 kraadi), nii et saabuva päikeseenergia hulk on oluliselt erinev. Periheelis on päikesevalgus üle kahe korra intensiivsem kui afeelis. Need kaks pikkuskraadi, kus keskpäev on periheeli ajal, on seetõttu palju kuumemad kui need kaks pikkuskraadi, kus keskpäev on afeeli ajal. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, mis valgust hajutaks. Koorekarva Veenus ja sinine Maa paistavad eredate tähtedena. Merkuuri magnetväli Merkuuril on nõrk magnetväli, mille tugevus on umbes 1 % Maa magnetvälja tugevusest, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal. Magnetväli on pöörlemistelje
Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal 2 tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis ,T = × pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 4 c 2 2 e kT - 1 Bougueri seadus- Neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. Coriolise jõud (tingitud maakera pöörlemisest) põhjustab põhjapoolkeral veemasside (ka õhumasside) pöördumise liikumissuunast paremale (lõunapoolkeral vasakule). Kui pinnaveekihtide liikumine oli tingitud tuulest, siis liigub vesi ca 45
Viimased reas asuvad 4 lampi osutavad igaüks minutile. Lauakell Berliini-lauakell Enne Berliini müüri lagunemist sai tollase kella asukohta ümbritsevatest suveniiripoodidest soetada kella väikest lauamaketti. Vaegnägijatele on kell hõlbus viis kellaaja teadasaamiseks, kuna kella helendavad tuled on kaugele näha. Peale kella leiutaja surma 1990ndate keskel kelli enam ei toodeta. ajavöönd Ajavöönd on 15 pikkuskraadi laiune ühelt pooluselt teiseni ulatuv "riba" Maal, kus kehtib üks ja sama kellaaeg vööndiaeg. Ajavööndeid on 24. Ajavööndi laius on määratud pikkuskraadide arvuga (360°/24h=15°). Ajavööndeid arvutatakse Greenwichi meridiaanist lähtuvalt: sellest meridiaanist 7,5° itta ja 7,5° läände jäävas vööndis kehtib Greenwichi kohalik päikeseaeg ehk maailmaaeg. Järgmised vööndipiirid tulevad iga 15° järel: 22,5°, 37,5° jne. Selliselt arvutades jääks
..................17 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Geograafiline asend Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia on pindalalt viies riik maailmas, hõlmates ligi 47% Lõuna-Ameerika mandrist. Rahvaarvult on Brasiilia samunti viiendal kohal. Brasiilial on maismapiir kõikide Lõuna-Ameerika riikidega peale Equadori ja Tsiili. Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandril. Seal on ta suurim riik, sest tema pindala hõlmab poolt Lõuna- Ameerikat. Brasiilia asub 20 laiuskraadil ja 40-60 pikkuskraadi vahel. Pealinnaks on Brasiilia linn. Suurematest linnadest tasub veel nimetada Recifed, Salvadori, Rio de Janeriot, Sao Paulot ja Belemit. Brasiilias on 26 osariiki :Acre, Alagoas, Amapá, Amazonase osariik, Bahia, Ceará, Espírito Santo, Goiás, Liiduringkond, Maranhão, Mato Grosso, Mato Grosso do Sul, Minas Gerais, Pará, Paraíba, Paraná osariik, Pernambuco, Piauí, Rio de Janeiro osariik, Rio Grande
füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 17. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon - õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitab troopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 3-rakuline tsirkulatsioonimudel 18. Maakera veevarud. Veeringe. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri, kus ta temperatuuri languse,
• Lähtepunkti ristkoordinaadid: 0 x0 = 0 m ja y0 = 250 000 m 1 x0 = 0 m ja y0 = 1 250 000 m 2 x0 = 0 m ja y0 = 2 250 000 m UTM Mercatori põiksilindriline projektsioon. Eestis kasutusel rahvusvahelise koostöö tasemel sõjanduses. UTM on NATO standard. On aluseks kaitsejõudude 1: 50 000 mõõtkavas kaartidele. UTM koordinaatvõrk jaotub 6o pikkuskraadi tsoonideks ja 8o laiuskraadi vöönditeks. Eesti asub kahe tsooni ulatuses. Parameetrid: • Ellipsoid – WGS-84 • Tsoon 34, telgmeridiaan Lo=21o00` • Tsoon 35, telgmeridiaan Lo=27o00` • Lähtepunkt: 34 B0=00o00` ja L0=21o00` 35 B0=00o00` ja L0=27o00` • Lähtepunkti ristkoordinaadid: 34 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m 35 x0 = 0 m ja y0 = 500 000 m
- tõeline keskpäev saabub igal meridiaanil erineval ajal - siseplaneete (Merkuur ja Veenus) saab vaadelda siis, kui nad on maksimaalselt - maa on jaotatud 24 ajavööndiks, vööndite ajad erinevad täisarvu tundide võrra eemaldunud päikesest (Merkuur 28o ja veenus 47o ) - pikkuskraadi saab määrata, kui on teada mingi kindla vööndi aeg - 2) planeetide sarnasuse järgi ( maa tüüpi planeedid ja hiidplaneedid ) - tähtsamad erinevused: - Maa-rühma planeedid: hiidplaneedid: 5
füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. 19. Maakera veevarud Atmosfääri vesi, Maailmameri 93,93%, jõed, järved, pinnase niiskus, põhjavesi, polaarjää. Veeringe Eluta looduses toimub veeringe päikeselt saada energia ja raskusjõu mõjul. Päikeseenergia toimel vesi aurustub ja aur kandub atmosfääri., kus ta temperatuuri languse, aurukontsentratsiooni suurenemise tagajärjel kondenseerub taas veeks ja tekivad sademed. Vesi langeb maapinnale ja koguneb hüdrosfääri
Laminaarseks nim. liikumisrežiim, kus vedeliku või gaasiosakesed (kihid) liiguvad üksteisega paralleelselt Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 19. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon. 1- ja 3- rakuline mudel. V: Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis pikkuskraadi suunaliselt on üpris ebaühtlane. Tsentrifugaaljõud - tekib kõverjoonelisel liikumisel ja on suunatud kurvist välja Fts ~ v2/r • Hõõrdejõud - avaldub liikumisele vastupidises suunas Fh = -k v • Coriolise jõud - inertsijõud, mis tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis Fc = 2 ω v sin φ 20. Maakera veevarud. Veeringe. V: Vesi on atmosfääris väikeste tilgakeste ja jääkristallide kujul pilvedes, udus ja
Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest. 1. GEOGRAAFILINE ASETUS Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa. Enamus Lapimaast jääb Polaarjoonest põhja poole. Lapimaa jääb 65o ja 71o põhja-laiuskraadi ning 14o ja 41o ida-pikkuskraadi vahele (vt lisad Joonis ). Läänest ümbritseb Lapimaad Norra meri, põhjast Barentsi meri, idast Valge meri ja lõunast Läänemeri. Lääne ja põhja piirkond on mõjutatud Atlandi ookeanilt tuleva sooja Golfi hoovuse jätku, Põhja-Atlandi hoovuse poolt. Lähim tektooniline piirkond, Põhja-Atlandi mäestik, jääb umbes 600km kaugusele. (Suur Maailma Atlas) Lääne lapimaa Norra rannik on saarte rohke. Suurimad saared on seal (lõunast põhja suunas)
Saturn näis olevat kolmeks jagunenud. Kõige põrutavam aga: Jupiteri ümber tiirles kolm tähte või kuud. Auahne ja ainelisi hüvesid hindava mehena püüdis Galilei Jupiteri tähtedele nime andmise õigust maha müüa järgemööda Firenze hertsogile Medicile, Prantsuse kuningale ja paavstile. Need pidasid küsitud hinda liiga kõrgeks. Nüüd tuli tal mõttele kasutada Jupiteri kaaslaste liikumist pikkuskraadi määramiseks merel. Ta katsus seda saladust müüa Hispaania kuningale ja Hollandi generaalstaatidele. Seegi kord ei tulnud asjast midagi välja. Oma vaatluste murrangulises tähenduses ta ei kahelnud: siitpeale võis igaüks näha taevas Koperniku süsteemi mudelit. Aastal 1610 kirjutas Galilei kuu aja jooksul raamatu, millest kujunes oma aja levinuim teadusteos "Siderius nuntius". Raamat põhjustas sensatsiooni. Autori üle mõisteti kohut kakskümmend neli aastat hiljem
Rekonkista lõppemine Pürenee poolsaarel, ja seejärel terve rida väikeaadlike e. Hidalgosi jäi töötuks. Sõna otseses mõttes vajasid nad uut väljakutset. Oli ka inimeste huvi ümbritseva maailma vastu, inimeste uudishimu, üks osa inimesi oli nõus siirduma nendele retkedele. Eelduseks oli ka see, et varakapitalistlik tootmine vajas rohkem tooraineid ja uusi turge. Tordesillase leping - 1494.a., Paavsti vahendusel tehtud leping Hispaania ja Portugali vahel(maadejaotus pärast 46 pikkuskraadi, lääne - Hispaania, ida - Portugal - Lõuna-Ameerika). Zaragoza lepinguga pandi paika, aastal 1529, Kagu-Aasias olevate 145'st pikkuskraadist läänes olevate alade kuuluvus Portugalile ja Hispaaniale ida alad. Maailmakaubandus: suhkur, tubakas, kakao, puuvill, kuld, hõbe > EUR < vürtse, siid, portselan AMEER v(rämpskaup) AASIA < orjad AAFRIKA
Maa-ameti geoportaal, Kupits (halduspiiride kaardiserver), 195. Algandmete interpreteerimine Kõik GISs olevad andmed on seotud geograafiliste koordinaatidega, st. andmed on kirjeldatud asendiga Maa pinnal mingi koordinaatide süsteemi abil. • Üks tavalisemaid koordinaatide süsteeme on geograafiliste koordinaatide süsteem pikkus- ja laiuskraadidega. Selles koordinaatide süsteemis on asend kirjeldatud ekvaatori suhtes. Pikkuskraadi nulliks on Greenwichi meridiaan. On ka teisi koordinaatide süsteeme. Iga GIS peab olema suuteline teisendama koordinaate ühest süsteemist teise. GIS töötleb geograafiliste koordinaatidega varustatud andmeid ning on suuteline vastama küsimustele, mille sekka kuuluvad: • mingi paiga omadused, • mingi nähtuse levik, • muutused, mis on toimunud eelmisest vaatlusest -mõõtmisest – analüüsist saadik, mingi sündmuse mõju hinnang
annaabi.ee 
