– Kurmulisus – pikisuunalised süvendid või paksendid – Pahk – suur puitunud „kasvaja“ puidu tüvel Puidu ehituse rikked – Korduv maltspuit – lülipuidus esinev täielik või mittetäielik rõngas, millel on maltspuidu värvus ja omadused. – Koorepesa – koor, mis paikneb täielikult või osaliselt puidus. – Spiraalkiulisus – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. – Kaldkiulisus – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest. – Sasisalmilisus – kitsas ja korrapäratu kiudude paiknemine – Reaktsioonpuit - tavalisest erinevate anatoomiliste tunnustega puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud tüvedel. – ränipuit – reaktsiooni-puit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud okaspuude surutud puidus. – tõmbepuit – reaktsioonipuit, mis moodustub enamasti kaldu kasvanud lehtpuude tõmmatud puidus.
ületab vähemalt 1,2-kordselt tüükalõikest 1 m kaugusel mõõdetud läbimõõdu. Kasvaja e pahk Tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine, millega kaasneb puidu salmilisus. Kasutatakse treitud toodete ja dekoratiivvineeri valmistamiseks. Kõverus Sortimendi kõverdumine pikisuunas. 4 Puidu ehituse rikked Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine pikiteljest. Kalde suurusest sõltub puidu ja vineeri mehaanilised omadused, aga suureneb vastupanu lõhastumisele. Ränipuit puiduehituse paikne muutumine okaspuuliikide tüve- ja okaspuidu aastarõngaste sügisosa järsu paksenemise ja nende küvaduse suurenemise tõttu. Ränipuit suurendab puidu kõvadust ning surve- ja staatilise painde tugevust. Nõrgendab tõmbe- ja paindetugevust. Muudab puidu kuivamiskahanemist, saematerjalid kipvad rohkem kaarduma ja lõhenema.
säilitamisel. Esineb mitmel erineval viisil: küle- ja servakõrverus ehk pikikaardumine, ristikaardumine ja keerdumine. Küljekõverus mõõdetakse enim kaardunud 2m lõigul millimeetrites. 55. Saematerjali keerdumine Keerdumine on puidu pikisuunaline spiraalne deformatsioon. Mõõtmine tehakse halvimast 2m pikkusest kohast ja suurim erinevus tasapinnast väljendatakse protsendina saematerjali laiusest. 56. Mis on kaldkiulisus? Puidukiudude kõrvalekalle puutüve pikiteljest. Seda võib põhjustada puu keerdumine või kõverdumine kasvu ajal ja ka tugev palgi koondelisus. Täpseks mõõtmiseks tuleb kasutada mehaanilisi abivahendeid. Suurust väljendatakse suhtena saematerjali pikisuunas. 57. Mis on tulioks? Kui kasvaval puul tekib ladva murdumine siis moodustub tavaliselt ladvale lähim külgoks uue ladva ja pikkuskasv jätkub. 58. Mis on vaigupesa? Aastarõngaste sees või vahel paiknev vaiguga täidetud õõnsus. Esineb ainult
46. Risthõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Hülm koos sirmiga, tõuketalad, risttala, hüdrosilinder koos kinnituskronsteiniga. Hõlm paikneb baasmasin pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav (kergetel ja väikestel). 47. Pöördhõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Universaalraam, hõlm, tõste hüdrosilindrid, tõukurid koos kaldtugedega. Saab hõlma horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest või sellega risti. 48. Pöördhõlmaga buldooseri hõlma seadenurkade reguleerimine. Pöördenurka on võimalik muuta kas kaldtugede kinnituskohtade muutmisega universaalraamil või hüdrauliliselt pöörates hõlma universaalraami suhtes. Hõlma lõiknurka ja põikkallet saab muuta kaldtugede pikkuse muutmisega kas ühes või erinevas suunas. 49. Staatiliste teerullide ehitus, tihendamisvõimet iseloomustavad näitajad.
ühenduses servovedru 1 liikuva poolega. Joonis 22:Servovedru töö. A. geomeetriline telg. 1.servovedru. 2.siduripedaal. 17 Kui sidur on ühendatud (nagu on kujutatud joonisel), asub servovedru 1 geomeetriline telg A siduripedaali hoova 2 sõrme pikiteljest kõrgemal ja hoiab pedaali paigal. Kui aga pedaalile 2 rakendub jala jõud ja hoob 2 pöördub sõrmel, jääb servovedru telg B sõrme pikiteljest madalamale. Nüüd tekitab servovedru 1 siduripedaali hooval 2 vastupidise suunaga Joonis 23:Servovedru töö. pöördemomendi, mis kergendab siduri A. geomeetriline telg, B. geomeetriline lahutamist ja lahutatud olekus hoidmist. telg. 1
läbimõõdu või servamata laua laiuse järkjärguline vähenemine kogu selle pikkuses tüükast ladvani. Tüüakus ümarmaterjali tüükaosa läbimõõdu järsk suurenemine(ümar- jaribitüüakus). Kasvaja tüve kuju ja mõõtmete järsk paiklik paksenemine kaasneb puidu salmilisusega. Kõverus (liht- ja liitkõverus). ränipuitLõhed rebenemine piki kiude(säsi-, külma-, ring- ja kuivamislõhed). Puidu ehituse rikked:Kaldkiulisus puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest (tangentsiaalne, radiaalne). Ränipuit sügispuidu paikne muutus okaspuudel tüvel ja okstel. Puit kõvem ja tumedam. Tõmbepuit lehtpuudel ebanormaalne puiduladestumine(kaldukasvavatel puudel ja okstel). Salmilisus puidukiudude looklev või segipaisatud asetus(maarjakask). Looge okstest või mõlust põhjustatud aastarõngaste paikne kõverdumine. Mõlu kasvava puu ülekasvanud haavand. Silmad võrseks arenemata uinuvate pungade jäljendid
märgatav erinevus (> 1,5 korda). koondelisus (taper) – läbimõõdu järk-järguline muutus ümarpuidu pikisuunas. nihkunud säsi (eccentric pith) – säsi, mis paikneb märgataval kaugusel ümarpuidu ristlõike geomeetrilisest tsentrist. 44. Selgitage puidu ehituse rikkeid spiraalkiulisus ja kaldkiulisus spiraalkiulisus (spiral grain) – säsi suhtes spiraalne kiudude suund. kaldkiulisus (slope of the grain) – kiudude suuna kõrvalekalle saematerjali ühiku pikiteljest. 45. Nimetage 3 soodsat väliskeskkonna tingimust puitu kahjustavate seeneeoste levikuks niiskus: φ ≥ 20 %; temperatuur: 2 ºc ≤ t ºc ≤ 40 ºc ; sobiv toitepinnas; hapnik; suhteliselt happeline keskkonda (pH 2...7; opt. ~5.0) 46. Kuidas liigitatakse puiduseeni ja millist osa puidust need kahjustavad? Puituvärvivad seened (hallitus (mould), sinavus (blue stain, ...) variant 1 sinavusseen vajab niiskust (w = 30...120%; opt temp 22...28 ºC )
1) tugirullikud 2) vedav tähtratas 3) kanderullikud 4) juhtratas 5) roomikvanker 6) roomikkett koos taldmikega Buldooserite liigitus hõlma järgi. Konstruktiivsete tunnuste järgi: • Risthõlmaga buldooser – hõlm asetseb masina pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav. • Pöördhõlmaga (angeldooserid) buldooserid – hõlma saab horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest ja sellega risti. • Universaalsed (trassibuldooserid) – kahest poolest koosneva liigendhõlmaga, mille mõlemaid pooli võib seada masina pikiteljesuhtes nurga alla või risti. Kõigil buldooseritel võib olla hõlma põikkalde mehhanism, selleks et kergendada raskete pinnaste või materjalide töötlemist. Rist ja pöördhõlmaga buldooseril võib olla ka lõikenurga reguleerimisvõimalus hõlma kallutamisega (pööramisega) ette- või tahapoole.
Otsikud peavad olema siledad ja jäigad. Nad ei tohi olla kaetud kummi või mõne muu hõõrdumist tugevdava materjaliga. Otsikute kuju peab tagama, et latti saaks asetada tugedele ainult ühes asendis. Lati toetuspind ei tohi asuda selle läbilõike keskpunktist kõrgemal. Latt peab olema sirge . Kandetugedele asetatud lati läbipaine ei tohi ületada 3 cm. Elastsuse kontrollimiseks tuleb tellingute kandetugedele asetatud lati keskpunkti riputada 3 kg raskus. Lati paine üle 11 cm lati pikiteljest allapoole. Paremusjärjestuse määramine: Juhul, kui kaks või rohkem võistlejat saavutavad ühesuguse tulemuse määratakse nende omavaheline paremusjärjestus järgnevalt: parema koha saab võistleja, kes viimase kõrguse ületamiseks kasutas vähem katseid; kui ka see näitaja on võrdne, saab parema koha võistleja, kes võistluse algusest kuni viimase ületatud kõrguseni on teinud vähem ebaõnnestunud katseid; kui ka
Esineb kõikidel puuliikidel, sagedamini lehtpuudel. Kõverus - sortimendi kõverdumine pikisuunas. Paindesuuna järgi eraldatakse liht- ja liitkõverust. Lihtkõverus on iseloomustav ainult sortimendi ühe paindega. Liitkõverus on iseloomustatav sortimendi mitme paindega (kõverdumine sama tasapinna mitmes kohas või mitmel tasapinnal. Puidu ehituse rikked Kaldkiulisus e kaldsüülisus on puidukiudude kõrvalekaldumine sortimendi pikiteljest. Esineb kõikidel puuliikidel, okaspuudest sagedamini männil, kuusel ja lehisel. Olenevalt kiudude suunast jaguneb rike tangentsiaalseks (looduslikuks) ja radiaalseks (tehislikuks) kaldkiulisuseks. Tangentsiaalne kaldkiulisus - kõrvalekaldumine puidu normaalsest ehitusest, mis väljendub puidu keermekujulises ladestumises. Olenevalt kiudude suunast eristatakse vasak- ja parempoolset kaldkiulisust. Radiaalne kaldkiulisus - puidukiudude ja aastarõngaste
· Püsttõmmitsad · Tõstehoovad · Pingutuslülid · Piirdeahelad. Riputusseade on kinnitatud traktori külge tõstemehhanismi vahendusel. Tõstemehhanism koosneb: · Tõstevõll · Tõstehoovad · Silindrihoob · Jõusilinder. Riputusseadmed on: · Kolmepunktilised · Kahepunktilised · Universaalsed. Kolmepunktilise riputusseadme korral on traktori toese küljes kahe veoraua ja ülemise tõmmitsa otsad. Rippes olev masin ei saa traktori pikiteljest kõrvale kalduda (näit. vahelharimisel). Kahepunktilise riputusseadme korral on mõlemad veorauad traktoriga ühendatud ühes punktis. Traktorit saab töömasina suhtes pöörata. Universaalse riputusseadme korral saab ühendada mõlema skeemi kohaselt. 2. Käitusvõlliga (jõuvõtuvõlliga) käitab traktor temaga ühendatud masinaid. Traktoril paiknemise koha järgi eristatakse: · Tagumisi käitusvõlle · Külgmisi käitusvõlle · Eesmisi käitusvõlle.
Sõiduki keres paiknev pidurituli ei tohi pimestada tahavaate peegli kaudu või mõnel muul viisil segada sõiduki juhti. Lisapidurituli peab paiknema sõiduki pikiteljel. Kui sõiduki kereehitus ei võimalda paigaldada lisapidurituld sõiduki pikiteljele (näiteks uksed vms), on lubatud paigaldada kaks lisapidurituld sümmeetriliselt sõiduki pikiteljega võimalikult pikitelje lähedusse või üks lisapidurituli kuni 150 mm kaugusele sõiduki pikiteljest. M2, M3, N ja O kategooria sõidukitele on lubatud lisaks paigaldada kas üks S3 kategooria lisapidurituli või kaks S1 või S2 kategooria lisapidurituld; 5) piduritule värvus peab olema punane; 6) piduritule valgustugevus tüübikatsetustel peab olema: · S1kategooria laternal (ühereziimsel) vähim 60 cd ja suurim 260 cd; · S2kategooria laternal (kahereziimsel) vähim päeval 130 cd ja pimeda ajal 30 cd ning suurim päeval 728 cd ja pimeda ajal 112 cd;
annaabi.ee 
