Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Kursinurk nurk laeva pikitasandi ja orientiirsuuna vahel TP - nurk tõelise meridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel KP nurk kompassimeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel MP nurk magnetmeridiaani ja laevast orientiirile võetud suuna vahel d variatsioon Maa magnetvälja kõrvalekalle, hälve. nurk tõelise ja
milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi
milles iga horisondi veerand jaotati 90° kraadiks. Suundi hakati lugema peasuundadest N ja S paremale ja vasakule poole näit. 45°NE; 34°SW 20. sajandi alguses asendati veerandringi süsteem ringskaala süsteemiga, milles horisont jaotatakse põhja suunast päripäeva 360 kraadiks. Välimine ring polaarkoordinaadid Sisemine ring - rumbid Tõeline kurss, tõeline peiling ja kursinurk Tõeline kurss (TK) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ja laeva pikitasandi vööripoolse suuna vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse päripäeva 0° - 360°. Tõeline peiling (TP) - tõelise meridiaani tasandi põhjasuuna ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk, mida mõõdetakse 0° - 360°. Kursinurk (KN) - laeva vööripoolse pikitasandi ning vaatleja silma ja objekti läbiva püsttasandi vaheline kahetahuline nurk. Rannanavigatsioonis mõõdetakse kursinurka laeva pikitasandi
Kaua seisnud liha on tumedat värvi ja rasv on teralise struktuuriga. Liha, millel ilmnevad hallitusplekid veoks vastu ei võeta. Jahutatud liha transporditakse ülesriputatuna. Teki ja liha vahele peaks jääma 15 kuni 20cm vaba ruumi. Liha peab olema paigutatud, et tormi ajal ei hakkaks kõikuma ja saaks toimuda normaalne õhuringlus. Külmutatud liha paigutatkse esimesse trümmi tiheda riidana, vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. ,,Loomakered stoovitakse püsti laeva pikitasandi suunas. Lambakered stoovitakse õhu liikumise suunas. Alumine rida stoovitakse selja peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja peale jne".(R. Loodla 2003, lk 39) Laevale 5 lastitav külmutatud liha peab olema kõva, külmunud ja määrdumata. Liha, mis antud nõuetele ei vasta veoks vastu ei võeta.
Liha peab olema riputatud nii tihedalt, et ta tormi ajal ei hakkaks kõikuma, samal ajal aga toimuks normaalne õhuringlus. Kui veoks esitatakse nii külmutatud kui jahutatud liha, stoovitakse esimene trümmi, teine vahetekki. Külmutatud liha stoovitakse tiheda riidana , vältides liha kokkupuudet külmapatareidega. Õhkkülmutusega laevades paigutatakse liha riida alla pinnud 5*5 või 7,5*7,5 cm, mille suund peab kokku langema õhu liikumise suunaga. Loomakered stoovitakse püsti laeva pikitasandi suunas. Lambakered stoovitakse õhu liikumise suunas. Alumine rida stoovitakse selja peale, teine rida, kõht allapoole, kolmas jälle selja määrdumata pinnaga. Liha, mis sellele nõudele ei vasta, veoks vastu ei võeta. 6 2.3 Puu- ja juurviljade vedu hariliku laevaga Kui reisi kestus ei ületa 15 päeva ja pole ohtu, et selle aja jooksul last satuks liiga madalate või liiga kõrgete temperatuuride meelevalda, tohib puu- ja
4.1. 1 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Mõningate teoreetiliste arvestuste juures kasutatakse vahel veeliini tasandi asemel sellega paralleelset kiilu- ehk alustasandit. Laevakere on pikitasandi suhtes sümmeetriline, teiste tasandite suhtes mitte. Kere lõige keskkaare ehk miidli tasandis iseloomustab laeva keskosa väliskuju: parraste kallet, põhja tõusu, kimmi kuju ja mõõtmeid, teki kumerust. (vt. Joon. 4.2. ja Joon. 4.3B) Tavaliselt on tekk kumer vaid lahtistel tekkidel, s.o. ülatekil ja tekiehitiste tekkidel, mis tagab vee mahajooksu tekilt. Alumised tekid ja platvormid on tavaliselt ilma kumeruseta.
õiendatakse kompassiõiendiga ja kantakse kaardile. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukoha. Selle meetodi põhiliseks puuduseks on võimatus kontrollida saadud asukoha täpsust. Seepärast tuleb saadud asukohta hoolikalt analüüsida. Vähendamaks viga laeva asukoha määramisel, mis tekib see tõttu, et peilingud võetakse erinevatel ajamomentidel, peilitakse orientiire kindlas järjekorras. Esimesena peilitakse pikitasandi lähedal olevat orientiiri ja siis traaversi lähedal olevat orientiiri. Kontrollime sellise peilimisjärjekorra õigsust matemaatiliselt. Oletame, et peiliti esimesena traaversi lähedal olevat orientiiri. Teise orientiiri peilimise hetkeks oli laev liikunud mõõda kursijoont edasi lõigu LL1 võrra ja asus punktis L1. Peilingute lõikepunkt annab laeva asukohaks punkti K. Kui
3.11. Kvartertekiga laev - kvartertekk on peateki osa, mis tagapool masinaruumi on tõstetud kõrgemale kompenseerimaks võlli-tunneli poolt lasti-ruumist ära võetud mahtu. Selline konstruktsiooniline võte hoiab ära trimmi vööri poole (Joon. 3.12). Joon. 3.12. 3.2 Laevade konstruktsioonilised iseärasused. Laevakeret iseloomustab peateki sadulsus - tekk tõuseb sujuvalt vööri ja ahtri pool, samuti parraste poolt pikitasandi suunas. Sadulsus on laadungimärgi reeglitega normeeritud. On suurendatud ja vähendatud sadulsusega tekke ja täiesti tasaseid, sadulsuseta tekke (Joon. 3.13).. 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 3
saanud ja et vesi ei tungi laeva. Enne lasti tekile võtmise algust tuleb: · trümmide luugid ja teised avaused tekil kindlalt ning veetihedalt sulgeda · kontrollida tormiluukide korrasolekut · eemaldada tekilt lumi ja jää · asetada kohale lasti toed ja kinnitustrossid · märkida kriidi või värviga tekile kohad, kuhu lasti ei tohi panna · paigutada tekile 45-kraadise nurga all pikitasandi suhtes prussid, jaotamaks tekilasti koormust võrdselt kõikidele piimidele ja tagamaks vee vaba äravool tekilt. Tekilasti ohutu vedamise parimaks tagatiseks on kompaktne karavan. See eesmärk saavutatakse lasti kinnitusotste pideva pingutamisega, pakettide omavahelise sidumisega. Lasti nihkumise peamised põhjused on: · kinnitusotste lõdvenemine, pingutamiseks mittevastavate vahendite kasutamine või liiga nõrgad kinnitusotsad
võtta. Töötamisel tuleb kanda kaitseprille. Keelatud on suunata suruõhuvoolik teisele inimesele või puhuda suruõhuga tolmu riietelt. • Stopper sõlm, mark • RSK-65 PILET 19 • Laeva asukoha määramise viisid ja kasutatavad seadmed. Laevajuhtimises arvestatakse kahesuguseid suundi- laeva liikumise suunda ja suundi laeva ümbritsevatele esemetele- laevadele, tuletornidele, poidele, mägedele jne. Kaardile kantud laeva pikitasandi suunda nimetatakse kursiks. Kaardile kantud suunda esemele nimetatakse peilingujooneks. Peiling kujutab endast nurka meridiaani ja suuna vahel antud esemele. Kui osutub vajalikuks määrata suunda esemele laeva pikitasandi suhtes, siis määratakse kursinurk. Viimase kahekümne aastaga on merel navigeerimine tunduvalt lihtsustunud ja muutunud ohutumaks. Kui laeval on GPS aparatuur, ei ole laeva asukoha määramine enam probleemiks
TARGET NR 12 RANGE 8 TB 215 COG 218 SOG 215 CPA 1,5 TCPA 3MIN Kuvari tööriistad Kursor - kuvaril punkti koordinaate määramiseks Kursijoon Elektrooniline joon, mis näitab laeva pikitasandi suunda. Kursijoone alguspunkt ühildub laeva juhtimipuldi asukohaga (heading line lines with the consistent common reference point- CCRP Asimuutring Asimuutringi abil mõõdetakse peilinguid CCRP suhtes. Kaugusskaalad ja kaugusringid (range scales and range rings) Minimaalselt peab radaril olema 7 kaugusskaalat: 0,25; 0.5; 0,75; 1,5; 3;6; 12; 24 meremiili Liikuvad kaugusringid (VRM – variable range marker) Liikuv kaugusring võimaldab mõõta kuvaril kaugust kahe punkti vahel.
Ülepainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest allapoole. 37 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Kursil, mis on lainerindega nurga all, ei jaotu veerõhk laeva otstes pikitasandi suhtes sümmeetriliselt ja tekib üldvääne. Suurim vääne tekib kui laine jooksu kursinurk on 45o, ja kui laine põhi on miidli kohal ning laineharjad laeva otste all (Joon. 3.51.). See pinge ei ole eriti suur, kuid teda peab arvestama ühetekiliste avatud tekiga (pikkade ja laiade laadluukidega) laevadel. Joon. 3.51. Kohaliku tugevuse vaatlemisel võetakse uurimisele kohalikud jõud: laevapõhjale
annaabi.ee 
