valgustus, elektripliit, garaazh jne. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, (näiteks elektripliit, külmkapp, boiler), teisaldatavad (tolmuimeja, köögimasinad, õmblusmasin) või käeshoitavad (föön, pardel, käsitööriistad), ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Koduelektrivõrgu olukord Nõukogude ajal ehitatud elamute elektriseadmed ja ka paljud tollal ostetud elektritarvitid ei vasta tänapäeva ohutusnõuetele. Elektripliitidega korterelamute köökidesse paigutati varem lähestikku nii tavalisi kui ka kaitsekontaktiga pistikupesi, mis on ohtlik. Tavalise isolatsiooniga (nn. 0-klassi) elektriseadme rikke korral võivad
üllatav. Oma hariduse on laulja saanud Tallinna Muusikakoolis ja hiljem Georg Otsa muusikakoolis ning seetõttu oskab laulja hästi ennast ise klaveril saata. Kontserdi puhul valmistas suurt pettumust eelkõige dekoratsioon. Kontsert toimus teatris, kus on väga palju vahendeid ja võimalusi lava dekoreerimiseks, aga seda võimalust ei kasutatud. Lava oli üksluine ja tühi, suurimaks dekoratsiooniks võib pidada elektri- ja pikendusjuhtmeid. Helikvaliteedi puhul oli alguses probleeme, kui kontsert algas siis kõlarid sahisesid. Isiklikult ei meeldinud Koit Toome klaverimäng klaveril ei pea ,,tammuma." Enne kontserdi algust oli probleemiks ka istuma saamisega, inimesed ei istunud üksteise järel vaid jätsid üksikuid kohti ning seetõttu tuli mõningad inimesed rõdule suunata ja kes istekohta ei saanud seisis terve kontserdi püsti. Positiivseks võib pidada seda, et laulude valik oli hea, kuna lisaks
Elektri- ja Tuleohutus Elektriseadmete normaalses seisukorras töötamiseks tuleb neid hooldada. Enamikku elektritöid tohib teha ainult spetsialist, kuid teatud lihtsamaid töid tohib eriõiguseta ka ise teha, aga seda eeldusel, et oled oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada ,kuid mitte uusi paigaldada. Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Enne tööde alustamist tuleb vool välja lülidada. Vannitoas ja saunas kõige olulisemaks ohutusreegliks on see, et mitte kunagi ei tohi elektriseadme kasutamisega samaaegselt kasutada ka vett (va pesumasin, soojaveeboiler) ega viibida voolava vee juures. Elektriseadmeid föön, pardel ei tohi kasutada vannis või dusi all olles. Valgustid ei tohi olla kuplita või vastava katteta.
Tuleohtlik. ELEKTRIOHUTUSE TAGAMINE KODUS Valgusti peale on märgitud, kui suurt lampi võib selles kasutada. Suuremat ei tohi kasutada! Vannitoas on kuplita valgusti ohtlik. Vannis või dusi all olles ei tohi elektritarviteid kasutada! KOKKUVÕTE Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutuses nii, et ei tekiks tule-, plahvatus-, või elekltrikahjustuse ohtu. Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud kasutada vigastatud juhtmeid, katkisi pistkupesi, pikendusjuhtmeid, avada elektrikilpide uksi ja ise rikkeid kõrvaldada. Seadme elektrisüsteemi riketest tuleb teatada elektrikule ja tööjõigujuhile. Elektrivõrgu korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida. TÄNAN!
Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Paljud kodus kasutatavad elektritarvitid on need siis kohtkindlad, teisaldatavad või käeshoitavad , ühendatakse koduelektrivõrku painduvate ühendusjuhtmete ja pistikühenduste abil. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse sageli teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Õnnetuste vältimiseks vajavad nii elektritarviti kui ka pistikutega juhtmed teadlikku kasutamist ja hooldamist. Elektrijaotusvõrk Kodus olev elektrivõrk on ühendatud üldise elektrijaotusvõrguga. Suurtes elamutes tuleb elekter korruse või korterikilpidesse hoone peakilbi kaudu. Väikeelamus jaotatakse elekter rühmaliinide vahel elamu peakilbis. Korterikilbis asuvad peakaitsmed, pealüliti, rühmakaitsmed ja elektrienergia arvesti
· Eemalda võtmed enne seadme käivitamist eemalda sealt reguleerimis- ja paigaldusvõtmed. · Väldi juhuslikku käivitamist kui seade on seina kontakti ühendatud, ära transpordi seadet, hoides sõrme voolulülitil. Kontrolli, et pistiku seinakontakti ühendamisel oleks voolulüliti väljas. · Pikendusjuhtmed töötamisel väljas välitöödel tuleb kasutada selleks ettenähtud ja vastavalt markeeritud pikendusjuhtmeid. · Ole tähelepanelik keskendu tööle. Kui oled väsinud, ära kasuta elektrilist tööriista. · Enne voolupistiku seinakontakti ühendamist kontrolli seadme korrasolekut enne seadme kasutuselevõtmist kontrolli turvaseadmete ja seadmete osade seisundit. Sellega tagad seadme laitmatu töö. Kontrolli liikuvate osade vaba liikumist, osade korrasolekut ja kinnitust ning muude seadme tööd mõjutavate tingimuste normaalsust. Turvasüsteemi
võrdne nulliga. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. 3.Kuidas saab kindlaks teha nulljuhet ja faasjuhet? V: Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. 4.Milles seisneb auto elektrisüsteemi omapära? V: auto elektrisüsteem on kinnine vooluring, mis saab alguse iseseisvast vooluallikast 5.Millised elektritarvitid on paiksed, millised teisaldatavad? V: paiksed on need, mis on seinas, teisaldatavad need, kus kasutatakse näiteks pikendusjuhtmeid 6.Mida nimetatakse lühiseks ja mis võib põhjustada lühise? V: Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 7.Mis on kaitse ja kuidas kaitse töötab? V: Kaitsmeid on mitut liiki; levinud on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist
- kohe teatama ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti enda tervisehäirest; - täitma Kantselei juhtkonna, vahetu juhi, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööruumides on keelatud: - hoida lahtiselt kergestisüttivaid vedelikke; - kasutada lahtist tuld; - suitsetada; - kasutada katkisi või mittestandardseid pikendusjuhtmeid ja jaotlaid ning katkisi elektrijuhtmeid ja pistikupesi; - jätta sisselülitatud elektrisoojendeid ja muid elektriseadmeid järelevalveta. Kergestisüttivate ainete (puhastusvedelikud jm) kasutamisel tuleb rakendada vajalikke ohutusabinõusid, et vältida nende süttimist. Elektriseadmete kasutamisel tuleb järgida nende kasutamise eeskirjadest tulenevaid nõudeid. Töö lõpetamisel tuleb tööruumi elektriseadmed vooluvõrgust välja lülitada, kui
Remontimine või uue seadme ostmine tähendab loomulikult väljaminekut, kuid see raha võib päästa nii teie elu kui vara. Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist: Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. (,,Elektriohutus kodus" on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012)
Elektriseadmete ekspluateerimisel on keelatud: - kasutata vigastatud või isolatsioonita juhtmeid; - kasutada elektrimootoreid ja muud elektriseadmestikku, mille töötamisel välispinna temperatuur ületab keskkonna temperatuuri enam kui 40 kraadi (kui antud elektriseadmel ei ole kehtestatud teistsuguseid nõudeid); - kasutada elektrilisi soojendusriistu ilma tulekindla aluseta ning jätta elektriseadmeid järelvalveta; - kasutada katkisi pistikupesi, pikendusjuhtmeid, lüliteid ning muid elektriinstallatsioonimaterjale; - avada elektrikilpide uksi, kõrvaldada elektriseadmetel kaitsekatteid ja asuda ise rikkeid kõrvaldama. Seadme elektrisüsteemi riketest tuleb teatada elektrikule ja töölõigu juhile. Elektrivõrgu korrasolekut tuleb järjekindlalt ja ettenähtud tähtaegadel kontrollida nii välisvaatlusega kui mõõteriistade abil. 14. PÕRANDAD JA LIIKUMISTEED
Remontimine või uue seadme ostmine tähendab loomulikult väljaminekut, kuid see raha võib päästa nii teie elu kui vara. Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist: Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate ühendamist ja lahtiühendamist ning kaitsekontaktita (maandamata) pistikupesade vahetamist kaitsekontaktiga (maandatud) pistikupesade vastu. („Elektriohutus kodus“ on kopeeritud allikast: http://www.tja.ee/elektriohutus-kodus 24.oktoober 2012)
Remontimine või uue seadme ostmine tähendab loomulikult väljaminekut, kuid see raha võib päästa nii teie elu kui vara. Milliseid töid võite ise teha ja millal tuleb kutsuda spetsialist: Teatud lihtsamaid töid tohib ilma vastavat eriõigust omamata ka ise teha, aga seda eeldusel, et te olete oma tegutsemises kindel. Näiteks tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada (kuid mitte uusi paigaldada). Parandada ja asendada on lubatud juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Kui te aga pisutki kahtlete oma oskustes, siis pöörduge kindlasti spetsialisti poole! Uusi elektripaigaldisi ehitada, pistikupesi ja lüliteid paigaldada tohivad ainult spetsialistid. Sama puudutab ka kohtkindlate kodumasinate 14 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus
Pistikupessa ühendatud seade on pinge all ka siis, kui seda ei kasutata. Väljaspool hoonet peab elektrivoolu võtma välistüüpi pritsme- kindlast kaanega pistikupesast, mis on varustatud rikkevoolukaitse lülitiga. Väljaspool hooneid kasutatavad elektriseadmed peavad vastama tegelikele välisoludele. Pikendusjuhtmed. Kui seinapistikupesi on vähe või tarvitite ühendusjuhtmed lühikesed, kasutatakse teisaldatavaid pikendusjuhtmeid. Neid on müügil mitut liiki, mida tuleb kasutada sõltuvalt ümbrusest. a) Tavalist plastkestaga pikendusjuhet tohib kasutada vaid kuivas ümbruses ja selle võib ühendada tavalisse pistikupessa. Tavalist ühendus- ja pikendusjuhet ei tohi kasutada ruumides, kus on kaitsekontaktiga pistikupesad, mille ehitus ei võimalda ka tavalist pistikut ühendada. b) Kaitsesoonega pikendusjuhet, mille pistik ja pistikupesad on
jaotuskilbis, mis aga eeldab maanduri olemasolu korrusekilbis ning kolme soonelist kaablit, millest üks on kaitsejuht (tihti seda ei ole). Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt. Eriõigusi omamata võib, tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada, parandada ja asendada (kuid mitte uusi paigaldada) juhtmelüliteid, lambipesi, pikendusjuhtmeid ja juhtmepistikuid. Väga sageli ületasid uuritud puitkorterelamutes elanike endi poolt tehtud elektritööd neid piire. Sageli oli elektrifirma teinud tööd kuni korteri jaotuskilbini (tervikuna kogu hoones), aga korterikilbist edasi oli kaabeldus kas vana või oli selle paigaldanud mittespetsialist. Tänapäeval on elektrikasutus eluruumides oluliselt intensiivsem. Võrreldes puitkorterelamute valmimisjärgse olukorraga, on tänapäeval palju rohkem elektriseadmeid
annaabi.ee 
