2. puudused: koordinatsiooniprobleemid ja ressursside ebaotstarbekas kasutamine 6) Nimeta maatriksorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: paindlikkus ja uuenduslikkus, selge koordinatsioon, täiuslikum kontroll 2. puudused: administratiivkulude suurenemine, alaline konfliktioht 7) Nimeta meeskonnaorganisatsiooni kaks eelist ja kaks puudust. 1. eelised: delegeerimine, kiired otsused ja motivatsioon 2. puudused: kompetentsi ja vastutuse piiritlematus ja konfliktid grupis 8) Milliste projekti puhul tuleks eelistada meeskonnaorganisatsiooni? Projektide puhul, mis eeldab rohkemate inimeste koostööd. 9) Milline erinevus on juhil ja liidril? Juhil on konkreetsed alluvad, kuid liidril neid ei ole. Liider on lihtsalt inimene, kes on ohjad enda kätte haaranud. Liider pigem soovib teenindada, kui juhtida. 10) Nimeta neli organisatsiooni põhiressurssidega seotud kontrolli liiki. 1
· otsustamise delegeerimine, kiired otsused; · kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; · organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; · motivatsioon; · konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; · koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; 12 Juhtimise alused (2. loeng) Liina Puusepp · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu.
Meeskonnaorganisatsiooni eelised (Thommen, 1993: 619; Alas, 1997a: 74): · otsustamise delegeerimine, kiired otsused; · kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; · organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; · motivatsioon; · konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; · koordineerimiseelised; · ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: · ajakulu, kulud; · kompromisside oht, pikad diskussioonid; · kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; · vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; · üksikute kaastöötajate domineerivus; · konfliktid grupis; · meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. 12) Milline erinevus on juhil ja liidril? Eestvedamine on midagi enamat kui korralduste jagamine. See on protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. Kuigi juhi ametist tulenev võim peaks alluva tööle rakendama, on sellele lisaks vajalik ka soov
otsustamise delegeerimine, kiired otsused; kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Inimene, kes oma tõelisi tundeid alla surub, tunneb vestluses pinget ja ebamugavust, on hajevil ja mures, tema vererõhk tõuseb vestluse käigus pidevalt. Häirivate tunnete allasurumisel on
otsustamise delegeerimine, kiired otsused; kõikide kaastöötajate informatsiooni, teadmiste ja loomingulisuse kasutamine; organisatsiooni paindlikkuse suurenemine; motivatsioon; konflikti minimeerimise otsekontaktide tõttu; koordineerimiseelised; ettevõtte hea sisekliima. Meeskonnaorganisatsiooni puudused: ajakulu, kulud; kompromisside oht, pikad diskussioonid; kompetentsi ja vastutuse piiritlematus; vähemuse (kelle ettepanekuid ei võeta arvesse) pingeseisund; üksikute kaastöötajate domineerivus; konfliktid grupis; meeskonnaliikmete suurem koormatus meeskonnaistungite tõttu. TEEMA: Sotsiaalne intelligentsus 1) Milline tagajärg on häirivate tunnete allasurumisel? Kaks naist olid vabatahtlikud Stanfordi ülikooli eksperimendis, mis uuris emotsioonide allasurumise sotsiaalseid tagajärgi. Ühele naisele öeldi, et ta peab oma tõelisi tundeid varjama.
· Tootlikkuse tõus sama mahu juures vajatakse vähem töötajaid. 7. Ettevõtjaks olemise plussid ja miinused. Põhimotiivid ettevõtja või palgatöötaja karjääri eelistamiseks (2. loeng). Ettevõtjaks olemine: + eneseteostus + ise enda peremeheks olemine + saab uusi ideid proovida + uued tutvused, kogemused + paremad rahalised võimalused + tunnustatud - risk pere majandusliku kindlustatusega - sissetuleku ebakindlus - töö ja vaba aja piiritlematus - suur töökoormus ja stress - ajanappus - terviseprobleemid - suurem kuritegevuse ohvriks langemise risk Ettevõtjaks olemise motiivid: · Ärivõimaluste kasutamisele orienteeritud ettevõtjad, kes soovivad ära kasutada tajutud ärivõimalusi (opportunity entrepreneurs) · Sundettevõtjad, kes on hakanud ettevõtjaks, kuna teised töövõimalused puuduvad või on mitterahuldavad (necessity entrepreneurs) Palgatöötajaks olemise motiivid: 1
· Kiired otsused ja otsustamise delegeerimine, · Lühikesed kommuniaktsiooniteed, · Kõigi kaastöötajate potentsiaali kasutamine, · Sünergiaeelised, · Org. paindlikkuse suurenemine, · Kaastöötajate enesearendusvõimalused, · Konflikti minimeerimine otsekontaktide tõttu paljusid kohti puudutavate probleemide juures, · Motivatsioon, · Koordineerimiseelised, · Ettevõtte hea sisekliima. Puudused: · Ajakulu, · Kompromisside oht, pikad diskussioonid, · Kompetentsi ja vastutuse piiritlematus, · Vähemuse pingeseisund, · Üksikute kaastöötajate domineerivus, · Konfliktid grupis, · Informatsiooni kuritarvitamine, · Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu. 28. G. Hofstede käsitlus rahvuskultuuridest Hollandi teadlane Geert Hofstede uuris 70ndatel rahvus- ja organisatsioonikultuure. Uuringu valimis u. 100 000 töötajat IBM-i kontoritest üle kogu maailma (60 erinevat riiki) (andmed varieeruvad).
,,Tähelepanekuid ilusa ja üleva tundest". Mäestik, mille lumises tipus möllab torm, tekitab meis rahuloluga segatud hirmu. Võime pidada pigem ülevaks. Näiteks kaunis lilleaas orgude põhjas tekitab meis õnne ja rahulolu ja positiivse meeleolu. See on ilus. Nimetab veel üevatena ohtlikult ja ähvardavalt eenduv kalju mägedes või orkaan või vulkaani hävitav jõud, võimsa jõe kosk jne. · Ilus on piiratud ja kindel vorm, ülev on vormitus, piiritlematus, haaramatus, kaootilisus. · Ilus on kvaliteetne. Ülev on ka kvaliteetne · Ilus on elu edenemise tunne ja ülev elu pidurdumise tunne ka laialivoolamise tunne (ähvardus ja hirm elu ees) · Ilus on mänglev iseloom. Ülev tõsine iseloom. · Ilus on tekitatud antud vormi vaatlemise kaudu. Ülev nõuab teatud meeleseisundit. Kanti aegne ja järgne esteetika Saksamaal · Olulisem on Herder. Johann Joachim Winckelmann (1717-68) oli arheoloog, omal ajal
Kõigi kaastöötajate potentsiaali kasutamine, Sünergiaeelised, Org. paindlikkuse suurenemine, Kaastöötajate enesearendusvõimalused, Konflikti minimeerimine otsekontaktide tõttu paljusid kohti puudutavate probleemide juures, Motivatsioon, Koordineerimiseelised, Ettevõtte hea sisekliima. 21 Puudused: Ajakulu, Kompromisside oht, pikad diskussioonid, Kompetentsi ja vastutuse piiritlematus, Vähemuse pingeseisund, Üksikute kaastöötajate domineerivus, Konfliktid grupis, Informatsiooni kuritarvitamine, Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu. jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest. Multiaktiivsed inimesed koosolekutel ignoreerivad päevakorda ja räägivad väljaspool järjekorda
· Kõigi kaastöötajate potentsiaali kasutamine, · Sünergiaeelised, · Org. paindlikkuse suurenemine, · Kaastöötajate enesearendusvõimalused, · Konflikti minimeerimine otsekontaktide tõttu paljusid kohti puudutavate probleemide juures, · Motivatsioon, 48 · Koordineerimiseelised, · Ettevõtte hea sisekliima. Puudused: · Ajakulu, · Kompromisside oht, pikad diskussioonid, · Kompetentsi ja vastutuse piiritlematus, · Vähemuse pingeseisund, · Üksikute kaastöötajate domineerivus, · Konfliktid grupis, · Informatsiooni kuritarvitamine, · Meeskonnaliikmete suurem koormatusmeeskonnaistungite tõttu. Struktuuriorganisatsiooni põhinõue - struktuuri vastavus ettevõtte eesmärkidele & arengusuundadele, kusjuures põhikriteeriumid oleksid järgmised: a) Struktuuri paindlikkus väliskeskkonna ohtude vältimiseks & võimaluste ärakasutamiseks;
Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil. §4. Pädevus Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Olulise praktilise tähtsusega on see, milliseid ülesandeid täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Esiteks on see tähtis haldusorganisatsiooni enda seisukohalt. Pädevuse piiritlematus või selle kattumine toob kaasa asjatu dubleerimise, pädevusvaidlused, ja on takistuseks 45 haldusülesannete efektiivsel täitmisel. Teiseks on pädevuse täpne määratlemine oluline ka kodanike jaoks, kes tahavad ja peavad teadma, millised ametiasutused, milliseid küsimusi on volitatud otsustama. Pädevuse piiritlemise probleem ei ole formaalne, vaid sügavalt praktilise tähtsusega. Eriti teravalt võib see ilmneda ekstreemsetes situatsioonides. Näiteks avarii korral raudteel,
Reaalsüsteemile rajatud haldusorganid teostavad oma pädevust kogu vastava haldusekandja territooriumil. §4. Pädevus Pädevus väljendab eelkõige haldusekandjate ja haldusorganite õiguste ning kohustuste mahtu. Olulise praktilise tähtsusega on see, milliseid ülesandeid täitma üks või teine institutsioon on ellu kutsutud. Organite paljususe puhul on pädevuse reguleerimine, selle piiritlemine hädavajalik. Esiteks on see tähtis haldusorganisatsiooni enda seisukohalt. Pädevuse piiritlematus või selle kattumine toob kaasa asjatu dubleerimise, pädevusvaidlused, ja on takistuseks 45 haldusülesannete efektiivsel täitmisel. Teiseks on pädevuse täpne määratlemine oluline ka kodanike jaoks, kes tahavad ja peavad teadma, millised ametiasutused, milliseid küsimusi on volitatud otsustama. Pädevuse piiritlemise probleem ei ole formaalne, vaid sügavalt praktilise tähtsusega. Eriti teravalt võib see ilmneda ekstreemsetes situatsioonides. Näiteks avarii korral raudteel,
kontekstis. See tegevus ei ole formaalne ja paraku pole see ka üheselt teostatav. Lause loogilise mudeli põhjal tehtud järeldusi ei saa tingimusteta rakendada esialgsele lausele: mudeli põhjal tehtud järeldused võivad kalduda kõrvale järeldustest, mida saab teha originaallausest. Tüüpülesanne 4: viige väide traditsioonilisele kujule, määratlege väite tüüp, subjekt ja predikaat ning terminite mahtude piiritletus või piiritlematus. Tööjuhend: atributiivne lihtväide esineb traditsioonilises loogikas kujul kvantor-subjekt-koopula-predikaat. Leidke, millised lauseosad kirjeldavad subjekti (millest jutt) ning millised predikaati (mida subjekti kohta öeldakse). Kui subjekt esineb ilmutamata kujul, tuleb see määratleda konteksti abil. Kui konkreetne kontekst puudub, võib selle luua. Subjektis sisaldub nimisõna või isikuline või näitav asesõna. Predikaadis peab esinema kategoremaatiline sõna
annaabi.ee 
