Õnne võib võtta kahte moodi. Esiteks kui heaolu hetke ning teiseks elus vedamist ning korda minemist. Õnn minu jaoks on heaolu ning aeg, kus nagu miski ei vajaks täiustamist vaid kõik on nii nagu peab aga samas ka see teine variant. Õnn on midagi, mida ei saa üheselt defineerida ning on iga inimese jaoks erinev. Õnn algab inimesest endast. Õnn võib muutuda, see mis ühel hetkel on inimese jaoks õnn, see järgmisel momendil seda enam olla ei pruugi, õnn ongi umbmäärane ja piiritlematu. Õnne võib nimetada hetkeks või nähtuseks, kus inimesel on rahulolu ning muud mured ununevad selleks hetkeks. Tunne on selline nagu oleks maailma tipus. Õnneks võib nimetatada näiteks seda kui võidad lotoga peavõidu, seda kahel põhjusel. Esiteks teeb see rahasumma sind õnnelikumaks, tekitades sellise õnne ja täiuslikkuse hetke kuna rahaga võib saada näiteks elu paremale järjele, kuid samas kõikide jaoks ei tähenda raha omamine õnne. Teine põhjus on aga see, et järelikult
Ükski naine pole geniaalne (lk.41)- Oleneb sellest, kuidas piiritleda geniaalsust, kui tarkust või definitsioonilt üldist üliinimest? Viimast ei ole ega saa olema filosoofilistel põhjustel, kuna kuidas määratleda üliinimest? (Samas ülima ja idiootsuse vahel on õrnõhuke piir.) Elu on näidanud , et alati on olemas/genereeritakse ülimast veel ülimat (Forrest Gump'ist Kim Peek(RainMan); Batmanist Superman jne)- ehk tekib lõpmatult piiritlematu jada . Sellest lähtuvalt ei ole ükski inimene geniaalne. m.o.t.t. Ilukirjanduses saab kasutada ainult neid asju, mida on lakatud kasutamast tegelikkuses (lk.65)- mõte seisneb selles, et ilukirjandus peab lugejat huvitama, intrigeerima, et püsiks huvi edasilugemiseks (postmodernistlik lähenemine). Kehtib ka filmimaailmas- kui võtta Mehhiko seriaalidest ära ülepaisutatud lähenemine süzeele, jääks alles ainult kodumaine
(tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel, tegelevad väärtuste või tegevustega, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (ühisteenused). Nende mõju poliitikale kaudne surve-(edendamisgrupid) avalik arvamus (reklaamkampaaniad, massiaktsioonid), koostöö erakonnaga valimiste ajal. Otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Sotsiaalsed liikumised piiritlematu liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus, rahvusvaheline võrgustik. Uued sotsiaalsed liikumised: killustunud võrgustikud, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised (tekivad ja kaovad vastavalt sellele), tegevus ei mõjuta osalejate sotsiaal-majanduslikku positsiooni, eelistatakse otseseid aktsioone, riigiülesed, mõnikord ka üleilmse ulatusega.
Kuidas hinnata härra Goriot isaarmastust? Armastus kaasinimeste vastu võib olla mitmesugune: sugulase, sõbra või kallima armastamine. Kallimad tulevad ja lähevad, kõik sõbradki ei käi tervet eluteed inimese kõrval, ent sugulastevaheline armastus, kui see kord olemas on, jääb. Isaarmastus tütarde vastu võib olla üks ennastsalgavamaid tundmusi. Kas selline piiritlematu, ennastsalgav isaarmastus on hea lastele? Teoses jääb nuudlikaupmees Goriot peale oma armastatud naise surma üksi tütarde eest hoolt kandma. Jäädes üksi leinama kohustusega lapsi kasvatada, suunas Goriot alateadlikult kogu selle armastuse helluse, millega ta oma naist kohtles, oma tütardele, leides sellest lohutust ja uue põhjuse elamiseks. Ta töötas vaid selleks, et endale tegevust anda ja et oma tütardele kuldne tulevik tagada. Mitte miski polnud nende jaoks
et on üks ühtne tekkimatu, hävimatu ja liikumatu olemine. Niisugune olev peab olema ka ajatu selles mõttes, et siin puudub võimalus eristada üksteisest erinevaid aja momente – kus pole muutusi, pole ka midagi, mis võiks olla kas “enne” või “pärast”. Lõpuks omistab Parmenides olevale veel piiritletuse (peiras) ja lõpuleviiduse (tetelesmenon). Need omadused märgivad kreekaliku mõtlemise jaoks täiuslikku, seevastu kui piiritlematu oleks justkui lõpuleviimata, poolik ja sellisena ebatäiuslik. Olev ise aga on just täiuslikkuse tõttu 5 Andrus Tool / Sissejuhatus filosoofia ajalukku / FLFI.01.053. rahulikult oma kohale jääv, kuna ta ei vaja midagi ja ei pea midagi püüdlema ning selle tarvis muutuma, liikuma. Täiusliku olemisena omistab Parmenides olevale veel kerakujulisuse, kuna
(physis), temast väljas (techne, oskus). 4) Eesmärkpõhjus. (millepärast olev on, nt ohvrinõu). Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult, seda nimetatakse teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Nüüd tekib juba tuntud arche- probleem. Kas see skeem läheb nõnda lõpmatuseni? Sellisel juhul oleks maailm piiritlematu. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg; esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 4 9. Keskaja filosoofiale omased tunnusjooned ja probleemid. Anselmi ja Aquino Thomase jumalatõestused. Anselmi (1033-1109) ontoloogiline jumalatõestus: ,, Jumal kui see, millest suuremat pole võimalik mõelda (platonlik ülim hüve). Kui määratleda Jumalat sellena, siis esineb ta nii ka
susi sussi sussi kolm eri vältes s-i: /susi/ /sussi/ /susssi/ Mihkel Veske ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis", (1879) Karl August Hermanni eesti keele grammatika (1884). Teooria arendas lõpuni Paul Ariste 1953. aasta ,,Eesti keele foneetikas". Lisaks jagunevad diftongid ja konsonantühendid kaheks foneemiks vastavalt sellele, missugune on nende välde (Q2 või Q3) Probleem: diftongid ja konsonantühendid ning välde; foneemide hulk piiritlematu. Kolme väldet ei saa taandada üksikfoneemide omaduseks. Silbivälteteooria - Ferdinand Johann Wiedemanni ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" (1875). Jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus: kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Rõhulise silbi kestuslikud (ja tonaalsed) erinevused on piisavad, et eristada välteid omavahel.
taas läbi elades. Teisi õpetades tuleb olla tark, et vältida vastasseisu ja tülisid, kuid keelatud on kellegi usku eitada. Kuigi babide ja bahaide rohkeid usukannatajaid hoitakse au sees, ei püüelda tahtlikult märterluse poole ning enesetapp on keelatud. (Partridge 2006: 424-425) 2.2 Jumala ilmutajad Bahá'u'lláh' väitel on olemas ülim reaalsus, mida läänemaailma usundid nimetavad Jumalaks. Et Jumal on piiritlematu ja meie mõistus suudab hoomata vaid piiritletut, pole inimkond võimeline ülimat reaalsust mõistma. Ei lääne usundite Jumala-määratlused ega Idamaade usundite erinevad ülima tõeluse kirjeldused (nt brahman, dharmakaya, nirvaana) pole piisavad ja täpsed. Ainus kindel teadmine, mida inimolendid sellest ülimast tõelisusest saavad, jõuab nendeni vahendajate kaudu, kes aeg-ajalt tõusevad esile ja panevad aluse suurtele maailmausunditele. Bahaid
loeme seda asja oluliseks osaks. 224. Kas asi ja selle olulised osad saavad olla eri isikute omandis? EI. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (Kui üürnik paneb tapeedi seina, muutub see asja oluliseks osaks ja omanikuks saab üürileandja. / Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu ) 225. Mis on ehitise olulised osad? Ehitise olulised osad on asjad, millest see on ehitatud või mis on sellega püsivalt ühendatud ja mida ei saa eraldada ehitist või eraldatavat asja oluliselt kahjustamata. 226. Kas ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi on ehitise oluline osa? Ehitisega mööduvaks otstarbeks ühendatud asi ei ole ehitise osa 227. Mis on asja mõtteline osa?
Laenulepingu puhul on nt asendatav asi, rahaline väärtus... § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3)Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti
Laenulepingu puhul on nt asendatav asi, rahaline väärtus... § 53. Oluline osa (1) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. (2) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ruumis pole oluline osa nt tool..Mõtteline osa on piiritlematu § 56. Mõtteline osa Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. § 57. Päraldis (1) Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. (2) Asi ei ole päraldis, kui seda käibes päraldiseks ei loeta. (3) Peaasjaga seotud õigused ja kohustused laienevad ka päraldisele, kui seaduse või tehinguga ei ole
tea kas ta täpselt ikka teadis, aga päikesevarjutus leidis tõesti aset). Leidis, et arche e kõige algus on vesi ja maa ujub vee peal. Mitmetes eri kohtades arvati, et vesi on kõige algus(egiptus, mesopotaamia jne) ,aga Thalese teeb eriliseks see, et ta uskus, et mingeid jumalaid pole, on ainult vesi. Anaximandros - mileetose koolkonnast. Leidis, et kõige aluseks on mingi aine apeiron e piiritlematu. Muutub abstraktsemaks. Ta kujutas ette, et maailm on silindri kujuline (diameeter 3 laiem kõrgusest) ja füüsiline maailm püsib keskel ja ei toetu millelegi, kuna ta on võrdsel kaugusel kõigest universumis( selles on nähtud mõõdukus-ideoloogia üht kasutusviisi). Anaximenos- uskus, et kõik sai alguse õhust v niiskusest. Herakleitos- Ephesusest, 6.saj teisel poolel, aristokraat, kuna Ephesus pöördus demokraatiasse, siis talle ei meeldinud see ja ta elas pagenduses
annaabi.ee 
