Saksamaa Schliefferi plaan st välksõda, peamine vastane oli Pr ja tema tuli hävitada. Kui vajalik siis sõjategevus ka Venemaaga. Plaan oli Pr rünnata ootamatust küljest läbi Belgia ja Luksemburgi rünnata Pariisi põhjast. Belgia läbimine jääb toppama, kuna Belgia võimud seda takistavad. 1914 sekkub sõtta Inglismaa, Belgia iseseisvuse kaitseks. Kuna aga Schliefferi plaan vett veab, rünnatakse Pariisi otse. Prantsusmaa panustatud on kaitsesõjale, Sks külgnevatel aladel piirikindlustuste tugevdamine. Pr sõjaväe reformid olid aegunud. Püüdsid vältida pinnale tungimist. Ei olnud väga valmis sõjaks. Venemaa Panustas inimressurssidele. Sõjatehnilisest küljest halvasti ettevalmistatud. Inimressursid olid Venemaal väärtusetud. Neid masse ei suudetud organisatoorselt juhtida. Pidi arvestama sõdimisega kahel rindel : A-U ja Saksamaa, kuid panustas rohkem Saksmaa vastu.
Bulgaaria (1915); Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, USA 28. Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.Saksamaa sõjakuulutus Venemaale. Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale 29. I ms põhjused - *Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
(Vt. õpik lk.53). Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas Saksamaa nõudis selle tühistamist; välja mobilisatsiooni Venemaa keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu vastu. oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug).
4 asub siiani Kremli peidikutes, vaatamata sellele, et XVIII ja XIX sajandil on raamatukogu korduvalt otsitud. Seetõttu puudus Moskval võimalus Bütsantsiriigi kartograafiaalaseid oskusi kasutada ja rakendada. (, 2004) Vana-Vene kaartide koostamisega tegeles eriline riigistruktuur, mis kandis vastutust ka sõjanduse vallas. Kaardid ehk ,,skeemid" (joonised) koostati sõjalistel ja diplomaatilistel kaalutlustel, piirikindlustuste tugevdamiseks jmt jaoks (joonis 1). Säilinud on tsaariarhiivi kataloogid taoliste kaartidega. Ivan IV andis käsu koostada oma tsaaririigi üldine kaart, ent kvalifitseeritud kartograafide nappuse tõttu ei tulnud asjast midagi välja. Nimetatud eesmärgi teostamiseks püüti kaasata välismaalasi veendi, et nad sõidaksid Venemaale ja juhiksid kaardistamistöid. Ent kutse lükati välismaa kartograafide poolt tagasi. Esmalt keeldus sellest 1576.aastal sakslane
Kui senat kuulutas Nero tagandatuks pretoriaanid loobusid teda toetamast, sooritas ta enesetapu. Vespasianus Vanarooma keiser. Respekteeris senatit ja ei püüdnud ennast neist kõrgemaks teha. Oli väga kokkuhoidlik mees. Traianus Vanarooma keiser. Üksmeeles arstokraatiaga. Vallutas Daakia, Mesopotaamia ja Armeenia; Rooma riigi suurim väline ulatus. Partiast sai Rooma vasallriik. Hadrianus Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat. Antoninus Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda Pius aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks.
mobilisatsioonikäsu tühistamist. Seda ei tehtud ja Saksamaa kuulutas 1. augustil sõja Venemaale ja seejärel Prantsusmaale, tungides ühtlasi kallale Belgiale. Belgia neutraliteedi rikkumine sundis sõtta astuma Inglismaad. Saksamaa sõjaplaani nimetati Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsuse kiiret purustamist (Belgia kaudu Pariisi kaarega kotti ajamine 39 päevaga) ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaan, plaan 17, nägi ette piirikindlustuste rajamine saksa piiri vastu, jättes tähelepanuta Belgia piiri. Suunatud Elsass-Lotringi hõivamisele ja sealtkaudu sissemarsile Saksamaale. Kronoloogia: *A-U kuulutas sõja Serbiale *Mobilisatsioonid RUS ja FRA *1. aug. 1914. GER kuulutab sõja RUSile ja siis FRAle *2. Aug 1914 GER hõivab ilma suurema vastupanuta Luksemburgi *4. aug 1914 GER tungib Belgiasse, mis sunnib sõtta astuma GB *17.aug 1914 RUS alustab sissetungiga Ida-Preisimaale. *GER sunnib RUS Preisimaalt lahkuma *21.-25
• markeerivad kelti kalmed, kus rõhutatakse sõjamehe staatust (relvad, vahel kaarik) • Ühiskonnakorraldus: eliit, kes tegeles praktiliselt vaid sõdimisega ja “ülejäänud” – põhiülesanne põlluharimine ja karjakasvatus • Oppidumid ehk kindlustatud asulad Euroopa ajaarvamise vahetuse paiku • Rooma vallutused – Gallia, Briti saarte lõunaosa, soov tungida üle Reini jõe • Lüüasaamise järel Teutoburgi metsas (9. pKr), misjärel keskenduti piirikindlustuste (Limes’e) rajamisele • Reini põhjakaldal kujunes nn vaba Germaania • Vallutatud alad romaniseerusid kiiresti • Suur osa Rooma tarbeasju valmistatud kauplemiseks germaanlastega Põhja-Euroopa (Põhja-Saksamaa ja Skandinaavia) • Võime rääkida külaühiskonnast, olulisi murranguid ei toimu kuni viikingiajani • Pikk-majad, tavaliselt ühe pere kasutuses, ühes pooles inimesed, teises kariloomad • Põllumajanduse ja karjakasvatuse areng (nt leitud puust atru)
poliitikaga konflikti senatiaristokraatiaga ja kukutati. Antoninuste dünastia (adoptiivkeisrid) 98 192 Traianus (98 117). Valitses üksmeeles senatiaristokraatiaga. 101 106 vallutas kahe sõjaretke käigus Daakia. Nende võitude tähistuseks püstitati roomas Traianuse sammas. 114 117 sõjas Partiaga vallutas Armeenia ja Mesopotaamia. Traianuse valitsusajal saavutas Rooma riik oma suurima välise ulatuse. Hadrianus (117 138). Valitsusaeg oli rahumeelne; pööras suurt rõhku piirikindlustuste vööndi (limes romanus) väljaehitamisele. Britannias rajati Hadrianuse vall. Täiustas riigi õiguskorraldust, vähendades legaalseid erinevusi Itaalia ja provintside vahel. Soosis eriti Kreekat ja edendas ehitustegevust Ateenas. Antoninus Pius (138 161). Riigis valitses siserahu ja üksmeel keisri ning senatiaristokraatia vahel. Seda aega loetakse Rooma impeeriumi sisemise stabiilsuse ja heaolu kõrghetkeks.
Samal päeval kuulutati Venemaal Serbia toetuseks välja mobilisatsioon. 29.07. Saksamaa nõudis, et Venemaa mobilisatsiooni peataks. Kuna Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni, siis kuulutas Saksamaa 01.08. Venemaale sõja. Järgmisel päeval esitas Saksamaa ultimaatumi Belgiale: avagu piirid Saksa vägedele, et Prantsusmaa ei saaks sealtkaudu Saksamaad rünnata. Belgia ei vastanud ultimaatumile, kuid palus abi Suurbritannialt. 03.08. kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja, nõudes oma piirikindlustuste üleandmist Saksamaale. See oli provokatsioon, mida Prantsusmaa ei saanud täita. 04.08. nõudis Suurbritannia, et Saksamaa tunnustaks Belgia neutraliteeti, kuid Saksamaa ei vastanud ja Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale. Sellega olidki suurriigid tõmmatud sõjategevusse. 1914 sügisel kuulutas Jaapan Saksamaale sõja, saatmata sealjuures oma vägesid Euroopasse. Samal ajal kuulutas Saksamaale sõja ka Hiina.
(28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa mobilisatsiooni keeldus. Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august) Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale Saksamaa nõudis Prantsusmaalt (3.august) piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus. Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu. Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga. Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug). 1.6. Sõjategevus aastatel 1914-1918: (Vt.õpik lk.55-63)
aug sisenesid Saksa väed Belgia territooriumile, Suurbritannia kuulutas S sõja 6. august 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Venemaale Suurriigid omavahel sõjaseisukorras. Sõjahüsteeria. Patriotismi õhutamine. Mobilisatsioon. Sõjaplaanid Saksamaa Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi; välksõda Pr. Seejärel Venemaa purustamine Prantsusmaa Passiivse kaitse strateegia Maginot' piirikindlustuste süsteem. Venemaa Rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. Inglismaa Kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi Sõdivad pooled: Keskriigid ja Antant Peamised rinded: läänerinne Pr, Briti, USA + liitlased vs Saksamaa idarinne: Venemaa vs Saksamaa ja Austria-Ungari Sõda läänerindel Saksa sissetung neutr Belgiasse, aug 1914. Belgia kangelaslik vastupanu. (kuningas Albert) 10 päeva päästsid Prantsusmaa
Reini jõgi, milleni jõudmine tähendas võitluste jätkumist Habsburgidega. 17. saj. viimase nelja aastakümnega kasvas Prantsusmaa armee 160 tuhande meheni, muutudes Euroopa suurimaks. Markii de Louvois, sõjaminister aastatel 166691, pani armee mundrisse ja andis sellele modernse struktuuri, kus jalavägi sai taas olulisimaks väeliigiks. Sõjaväeinsener markii de Vaubani juhtimisel ehitati välja piirikindlustuste vöönd uut tüüpi ilma nn. surnud tsoonideta bastionidega. Kadetikoolid võimaldasid ka kodanliku päritolu andekamatel ohvitseril kõige kõrgemate auastmeni jõuda. Habsburgide piiramisrõnga nõrgendamist alustas Prantsusmaa devolutsioonisõjaga Hispaania Madalmaade (Belgia) vastu (166768). Viidates Madalmaades kehtivale pärimisõigusele, mis eelistas vanemat tütart nooremale pojale ning selle ülekandmisele (devolutsioonile), leidis Louis XIV, et
annaabi.ee 
