PÜHVLITE PIIMA- JA LIHAJÕUDLUS Kedy Sünter Sissejuhatus 170milj looma. Suurem osa pühvleid Aasias - 97% Pühvlipiim 12% maailma piimatoodangust India 60%, Pakistan 30% maailma pühvlipiimast Indias 55%, Pakistanis 75% kogutoodangust Aastas u 76milj t piima, 3milj t liha Piimajõudlus 6-7l päevas jõe-tüüpi loomadel, 18st tõust 12 piimatootmiseks Lihajõudlus Arenenud lihastik Kõrge kvaliteediga noorlooma liha Lihakeha musklilisem, luu-ja rasvasuhe väiksem Lihas 10% rohkem mineraalaineid, 67% vähem kolesterooli ning 92% küllastunud rasvu. Piimajõudlus U 70 milj väikefarmerit 500 000 eemalasuvates külades Rasvasisaldus 7...8%, proteiini 4,2...4,5% (kodulehmadel 4% ja prot 3,5%) Jõe tüüpi loomad suurema tootlikkusega Murrah-2 000...2 100, nili-ravi 1800...2000, sruti 1600..
järgmine pargas teid peale võtab ja kuhu te sellega edasi saate. Jääge julgelt ootama, kui jalad esimesest sõidupäevast tuld löövad - Hollandis käib kõik nagu kellavärk ja kindlasti saate peale. Hollandlaste endigi seas tuntud kui "juustulinnad" Edam ja Alkmaar püüavad teha kõik, et oma lippu kõrgel hoida. Kuulsad juustuturud ei ole Edamisse ja Alkmaari aga mitte imporditud turistilõks, vaid selle tekkepõhjus peitub sealse maastiku ja loodustingimuste eriliselt heas sobivuses piimatootmiseks, mis on kvaliteetjuustu valmistamise alus.(3) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Madalmaade_Kuningriik............(1) http://www.reisiekspert.ee/default.asp/ac/reisiinfot/id/412/lan/ee(2) http://wapedia.mobi/et/Holland................................................(3)
edasi saate. Jääge julgelt ootama, kui jalad esimesest sõidupäevast tuld löövad - Hollandis käib kõik nagu kellavärk ja kindlasti saate peale. Hollandlaste endigi seas tuntud kui "juustulinnad" Edam ja Alkmaar püüavad teha kõik, et oma lippu kõrgel hoida. Kuulsad juustuturud ei ole Edamisse ja Alkmaari aga mitte imporditud turistilõks, vaid selle tekkepõhjus peitub sealse maastiku ja loodustingimuste eriliselt heas sobivuses piimatootmiseks, mis on kvaliteetjuustu valmistamise alus. De Hoge Veluwe: suurim rahvuspark Tundub lausa uskumatu, kuid ka Hollandis võib metsi olla! Hollandlased nimetavad seda metsa ja parkidega kaetud kõrgendikuala ise oma maa tõeliseks südameks, sest just siin olevat asunud sadu tuhandeid aastaid tagasi Hollandi tegelik maismaapiir. Just siinsetes metsades ja parkides, milles looklevad kaunid ja romantilised jalgratta- ja matkateed, võite kohata
Karjamaasaagi zootehniline arvestus viiakse läbi iga kuu ja iga karjatamisrühma kohta. Zootehniline arvestus tehakse iga karjatamisala kohta eraldi. . Arvestuse koostamisel kantakse sisse kõigepealt iga karjatamisala kohta söötmispäevad, saadud piim ja rasvaprotsent, eluskaalu juurdekasv looma kohta päevas ja kokku ning karjatamisel antud lisasööt (eraldi jõusööt ja teised söödad) arvestatud MJ-des. Normatiivide kohaselt arvutatakse välja loomade söödanõudlus MJ-des elatuseks, piimatootmiseks ja eluskaalu juurdekasvuks. Normatiivide järgi arvutatud söödanõudlusest võetakse maha karjatamisel söödetud lisasööt ja liidetakse niiteliselt kogutud karjamaasaak, saadud tulem on karjamaa zootehniline saak MJ-des. Zootehnilise karjamaasaagi (MJ/ha) ümberarvestamiseks kg/ha rohusaagiks tuleb: Karjamaasaak MJ/ha : 2,00 (1.karjatamisring) = rohusaak kg/ha : 2,25 (2.karjatamisring) = rohusaak kg/ha : 2,40 (3
järgmine pargas teid peale võtab ja kuhu te sellega edasi saate. Jääge julgelt ootama, kui jalad esimesest sõidupäevast tuld löövad - Hollandis käib kõik nagu kellavärk ja kindlasti saate peale. Hollandlaste endigi seas tuntud kui "juustulinnad" Edam ja Alkmaar püüavad teha kõik, et oma lippu kõrgel hoida. Kuulsad juustuturud ei ole Edamisse ja Alkmaari aga mitte imporditud turistilõks, vaid selle tekkepõhjus peitub sealse maastiku ja loodustingimuste eriliselt heas sobivuses piimatootmiseks, mis on kvaliteetjuustu valmistamise alus. De Hoge Veluwe: suurim rahvuspark Tundub lausa uskumatu, kuid ka Hollandis võib metsi olla! Hollandlased nimetavad seda metsa ja parkidega kaetud kõrgendikuala ise oma maa tõeliseks südameks, sest just siin olevat asunud sadu tuhandeid aastaid tagasi Hollandi tegelik maismaapiir. Just siinsetes metsades ja parkides, milles looklevad kaunid ja romantilised jalgratta- ja matkateed, võite kohata hiidvanu puid,
II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond.III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist IV. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond
Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%)
valkjashall rähkmoreen. II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond. III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist. IV. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%)
Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond. III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist. IV. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal
II. Leostunud ja leetjate muldade valdkond Kesk-Eestis (17,2%). Eesti viljakaimate muldade piirkond.III. Lõuna-Eesti leetunud ja näivleetunud muldade valdkond (20,7%). Lähtekivimi karbonaatsus väheneb pidevalt lõunasuunal. Peamiselt happelised mullad ja keskmisest toitainetevaesemad mullad, vajavad lupjamist ja väetamist IV. Glei ja lammimuldade valdkond Lääne-Eestis (7%). Piirkonna mullastik sobilik eelkõige heintaimede kasvatamiseks, piimatootmiseks. V. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Vahe-Eestis (6,8%). Väheviljakate muldade piirkond, eriti lõunapoolses osas. VI. Leetunud, leetunud soostunud ja soomuldade valdkond Peipsi ääres (8%). Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul
kõige suurem laktatsiooni algul. · Loomaliigi laktatsioonitoodang on seda suurem, mida suurema on selle kehamass. · Veised toodavad kehamassi ühiku kohta piima enam kui ükski teine imetaja. · Aretuse tagajärjel on lehma piimaloome pidevalt suurenenud ning ületab mitmekordselt vasikate loomupärase imetamise vajaduse. · Tekkiv ülejääk on kasutatav inimtoiduna. · See võimaldab lehma kasutada piimatootmiseks palju efektiivsemalt kui lihaallikana. · Kõikidest sööda toitainetest on lehm võimeline piimaks väärindama 30%, lihaks aga 1519%. · Toitumise seisukohast on eriti väärtuslik piimavalk. · Selleks muundub söödas sisalduvatest lämmastikühenditest ligikaudu 17%, mis ületab üle kahe korra lihavalguks väärindatavat osa. Udar · Lakteeriva lehma udar (lad uber) on suhteliselt suur elund, kaaludes umbes 50 kg
Laktatsiooni alguses on lehma toitumusel ehk kehavarudel eriti oluline seos tervise, toodangu ja sigimisvõimega. Sel perioodil suureneb piimatoodang kiiremini kui kuivaine söömus. Tavaliselt on suurim piimatoodang 4-8.nädalal pärast poegimist, kuid maksimaalne kuivaine söömus saavutatakse alles 10-14. poegimisjärgsel nädalal. Kuna maksimaalne söömus toodangu tipphetke suhtes viibib, siis kasutab lehm intensiivselt kehavarusid, eriti rasvkoevarusid, et nende abil katta piimatootmiseks vajaminev energia. Ühe kilogrammi kehavarude abil toodab lehm 7 kilogrammi piima. Keskmiselt kaotab lehm laktatsiooni esimesel kuuel nädalal ca 25kg oma kehamassist. Väga suure piimatoodanguga lehmadel võib kehamass väheneda isegi 50-60 kg. Hilisemas laktatsioonijärgus piimatoodang väheneb ja taastub järgmiseks laktatsiooniks vajalik energiavaru. Seega kajastavad laktatsiooni jooksul toimuvad välimiku muutused ainevahetuse intensiivsust ja toitainete kasutust
annaabi.ee 
