Neid peetakse ka triglütseriidide sünteesi vaheproduktideks. Rasvhapped, mis on esindatud monoglütseriididena, ei kuuli tavaliselt di ja triglütseriidide koosseisu. Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsükilisi ühendeid. Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeeruvad patogeensete mikroobide arengut. Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile a säilivusele.
Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues. Nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. Liigitus Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel. Looduslik taimerasv on näiteks palmiõli, kookosõli või oliiviõli Loomsed rasvad-on toatemperatuuril tavaliselt tahked.
kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust, vähendavad nende läbilaskvust ning tromboosi tekkimise ohtu. On tõestatud, et rasvhapped tõstavad organismi vastupidavust nakkushaiguste, samuti pahaloomuliste kasvajate suhtes. Liigitus: Piimrasvad-Piima rasv on dispergeeritud plasmas rasvakuulikestena. Rasvakuulikesed on membraaniga ümbritsetud osakesed. Piimarasvas on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet, ainult 14-ne sisaldus küünib üle 1% kogumassist Taimsed rasvad- on toatemperatuuril tahke taimne rasvaine, mida kasutatakse toiduvalmistamisel. Taimerasva eelis on sobivus kasutamiseks kõrge temperatuuri juures praadimisel või fritteerimisel. Laialdaselt kasutatakse taimerasva toiduainetetööstuses, eriti näiteks kondiitritoodete valmistamisel. Looduslik taimerasv on näiteks palmiõli, kookosõli või oliiviõli
puhastatud pindadelt tööpäeva lõpus (Õige) 21. Mis on liha kvaliteedinäitajad? Värvus, lõhn, maitse, mahlasus, tihe Värv, maitse, mahlasus, vee sisaldus, õrnus Maitse, lõhn, värv, mahlasus, õrnus ( õige) 22. Kui palju on lihas vett? 65-70% 70-75% (ÕIGE) 75-80% 23. Mida näitab piimarasva joodiarv? JOODIARV iseloomustab küllastamata rasvhapete sisaldust piimarasvas. See näitab joodi hulka grammides, mis liitub 100 g rasvaga. Piimarasva joodiarv kõigub 25-42 piirides. joodiarv näitab, kas või on määritav (kui pehme on või konsistents). 24. Mis vahemikku peab jäma toorpiima happesus? 15- 20 16-21 (õige) 17-22 25. Millest tuleneb riknemine pagari toodetel? (kõik õiged) Temperatuurist Suhtelisest niiskusest Säilitusainete kogusest Vee aktiivsusest
• kes on tuberkuloosi-, brutselloosi- ja leukoosivabad. Kui loomadele on manustatud veterinaarravimeid, millele on määratud keeluaeg, ei tohi piima kasutada toidutoormeks ja toiduks enne keeluaja lõppu. PIIMATOODETE ORGANOLEPTILISED KVALITEEDINÄITAJAD • Välimus • Konsistents • Maitse ja lõhn PIIMARASVA KEEMILISTEST KVALITEEDINÄITAJAD • JOODIARV iseloomustab küllastamata rasvhapete sisaldust piimarasvas. See näitab joodi hulka grammides, mis liitub 100 g rasvaga. Piimarasva joodiarv kõigub 25-42 piirides. • joodiarv näitab, kas või on määritav (kui pehme on või konsistents). • REICHERT-MEISSELI arv iseloomustab madalmolekulaarsete, lenduvate, vees lahustuvate hapete (või-, kaproon-, osaliselt kaprüülhappe) sisaldust piimas. Reichert-Meisseli arv piimarasvas ei ole tavaliselt alla 24. • Reicherti-Meissli arvu alusel võib otsustada piimarasva naturaalsuse
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool
Angus selle aine eraldada ning sellele anti tähis D. · Aktiviseerib sugunäärmete, kilpnäärme ja parakilpnärme tööd. · Hoiab meie luud tugevad, sest reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, soodustab nende omastamist ja luudesse ladestumist. · Võimaldab kesknärvisüsteemi korras hoida, stimuleerib selle tööks vajaliku fosforhappe ainevahetust. · Aitab organismil vastu panna külmetushaigustele D-vitamiini leidub : loomsetes toiduainetes ( kalamaksas, piimarasvas, munades, kalamarjas, rasvastes kalades ), spinatis, salatis, kapsas, tomatis. Organism saab seda ka värskes õhus jalutades ja päikese käes viibides. · D-vitamiin ei hävi kulinaarsel töötlemisel · Et seda hästi omandataks ja et see organismile soodsalt mõjuks, peab olema organismis piisavalt valke, rasvhappeid, kaltsiumi, A ja C- ning B-rühma vitamiine sisaldavaid toiduaineid. · Kõige paremini omastatakse D-vitamiini jogurtitest , rõõsast
Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Missugune on võis ligikaudne küllastatud ja küllastamata rasvhapete suhe piimarasvas (protsentuaalselt või osadena)? Üks osa küllastamata rasvhppeid ja kaks osa küllastunud rasvhappeid. 6. Missuguse keemilise protsessi tulemusena tekivad koores ja võis vabad rasvhapped ning milliseid aineid tekib samas protsessid veel? Rasvade lagunemisel kas mehaaniliste mõjurite või lipaaside toimel tekivad vabad rasvhapped ja glütserool. Piimas on vabu rasvhappeid vaid 0,1%. Ülejäänud tekivad piima juurde.
omastamist. Tasakaalustatud toit peaks seega sisaldama liha ja kala raua allikana, piimatooteid kaltsiumi allikana, aedvilja C vitamiini allikana ning palju muid toiduaineid, et inimene saaks kõiki neid piisavalt. Tasakaalustatuse saavutamine 4 eeldab mõõdukust. Näiteks rasvavaba piim ja kodujuust sisaldavad ühekoguse kaltsiumi, kuid nende rasvasasisaldus on erinev. Unustada ei tohi aga seda, et piimarasvas leidub vitamiini D, mis on vajalik kaltsiumi omastamiseks. Seega peaksid õpilased tarbima normaalse rasvasusega piima- Suhkru või rasvaga liialdamine ühel söögikorral eeldab mõõdukust teistel söögikordadel ja päevadel. Kui ühte ja sama toitu süüakse liiga tihti, muutub see tüütavaks, ehkki sisaldab piisavas koguses vajalikke toitaineid. Toidu mitmekesisus, varieeritavus tekitab isu ning võimaldab toidu toitainetest koostist paremini tasakaalustada
Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet, loomsetes rasvades on palju stearhapet ja taimsetes - linoolhapet; lühikese ja keskmise ahelapikkusega rasvhappeid on eeskätt piimarasvas. Rasvade omadused ja väärtus sõltuvad rasvhapete küllastatusest s.o kaksiksideme või -sidemete olemasolust rasvhappe molekulis. Selle alusel jaotatakse rasvhapped polüküllastumata- (mitu kaksiksidet), monoküllastumata- (üks kaksikside) ja küllastunud rasvhapeteks (kaksiksidet ei esine). Toidurasvad, mille koostises on palju küllastunud pikaahelalisi rasvhappeid, on toatemperatuuril tahked, ei rikne (räästu) nii kergesti ja kannatavad kuumutamist kõrgemal
Neid peetakse ka triglütseriidide sünteesi vaheproduktideks. Rasvhapped, mis on esindatud monoglütseriididena, ei kuulu tavaliselt di- ja triglütseriidide koosseisu. · Piimarasval on looduslikest rasvadest kõige mitmekesisem koostis, selles on esindatud umbes 400 erinevat rasvhapet. Rasvhapete hulgas on nii küllastatud, küllastamata, hargnenud ahelaga kui ka hüdroksühappeid ja tsüklilisi ühendeid. · Võihapet leidub ainult mäletsejaliste piimarasvas. · Lühikese ahelaga rasvhapped inhibeerivad patogeensete mikroobide arengut. · Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidoonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks. · Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvhappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile ja säilivusele.
Päevas ei tohiks saada rohkem kui 300 mg kolesterooli. Kolesterooli vajalikkus: rakumembraanide ehituseks, mitmete hormoonide, sapphappe valmistamiseks jne. Kolesterooli liia korral võivad veresooned muutuda hapraks, suureneb infarkti oht. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, küll aga loomsed. Nendest on kolesteroolirikkamad muna, aju, neerud, maks, või, juust, vähid, krabid. Kolesteroolitasemega koos tuleb vaadelda toiduaine küllastunud (piimarasvas, maksas, neerudes) ja küllastumata rasvhapete suhet, esimesed soodustavad kolesterooi väljaviimist organismist, teised aga tõstavad seda. Kolesteroolitaseme vähendamiseks: piirata searasva, või, koore tarbimist, kanalt eemaldada nahk, süüa tailiha, kana ja kala, vähem rasvaseid kastmeid, majoneesi, süüa kiudainerikast toitu. Vitaminoloogia põhimõisted. Vitamiinide vaegust põhjustavad tegurid.
· Vitaminiseeritud piimatooted · Munakollane · Või · Juust 37 · Pärm · Seened. Sisaldavad vähesel määral D-vitamiini, kuid uuringute kohaselt vähesest päikesevalguse käes viibimisest piisab, et seente D-vitamiini kogus oluliselt suureneks. See tähendab, et seened võivad õige pea muutuda paremateks D-vitamiini allikateks kui kardetud kalamaksaõli. D-vitamiini leidub ka piimarasvas, mis aga koorimisega sealt kaob (kuigi kaltsium jääb alles). Kui laps ei ole ülekaaluline, võiks ta juua vähemalt 2,5 protsendilise rasvasisaldusega piima. Lapsega ohutult päikese käes Beebid ei pea vajaliku koguse D-vitamiini jaoks väga palju päikese käes olema. Mähkmeväel olevale beebile piisab 30 minutist nädalas ehk viiest minutist päevas. Riietes ja ilma mütsita beebi vajab nädalas kaks tundi või päevas 20 minutit päikesevalgus
annaabi.ee 
