vasakule käsivarde kiirguv pigistav rinnavalu ja -ahistus P Arterite Suurte ja Müokardi Pärgarteri seinas olev Koronaarid Südamevereringe
· Kannatanu seisundi hindamine · Elupäästev esmaabi 6. Nimeta südamelihaseinfarkti tunnused · 112 abikutse · Valud südame piirkonnas · Jätkuv esmaabi · Hingeldus · Kiirabi · Väsimus · Haigla · Pigistav ja rusuv valutunne rinnaku taga · Valu võib kiirguda vasakusse õlga või kätte, 2. Nimeta elupäästva esmaabi võtted kõhtu, abaluude vahele · Elustamine · Valu ei ole seotud hingamisega · Hingamisteede avamine/avatuna hoidmine · Surmahirm (stabiilne küliliasend) · Hingamishäired
Elus on kaks õdet. Üks elab Tallinnas, teine Saaremal. Tervisega probleeme ei ole antud ajal. Kaks last patsiendil. Kahjulike harjumuse patsiendil praegu pole, kuid nooremas eas suitsetanud ca. 20 aastat. Alkoholi ei tarbi Narkootilisi aineid ja uinuteid ei kasuta. Haiguse anamnees Esimesel kohtumisel patsiendiga, esitas järgmised kaebused: Nii koormusel kui rahuolekus aeg- ajalt tekkiv suruv-pigistav tunne vasemal rinnus, mis laheneb spontaanselt.Teatud asendis, liigutustel tuim näriv valu paremal keskkõhus. Hospitaliseeritud südame virvendusarütmia pärast. Oktoobris 2009 järsku tekkinud südamepekslemine, "värelemine", külm higi. EKG-l kodade virvendusarütmia. Varem esinenud südamepeklemishoogusid, ent need on spontaanselt kadunud ning pole olnud nii ebameedlivad. Pole objektiviseeritud, mis laadi rütmihäirega on varem tegu olnud
IKV - heledad riided, põlled(meestel), tosimeeter TRAUMAD - tunnused ja esmaabi traumad *mikrotraumad - traumad mille puhul me arsti poole ei pöördu. (hõõrutud kohad, muljutised) väikesed lõikehaavad ja torked. *verejooks - 3verejooksu. 1)kapillaarne verejooks. haav ja selle ümbrus puhastada. 2)venoosne verejooks: T vigastatud veenis voolab tume punane veri pideva joana(vigastatud kohta kõrgemal hoida) 3) arteriaalne verejooks. E: arterit sõrmede abil kokku suruda. *pigistav toime ei tohi olla suur ja jäse ei tohi muutuda siniseks. NÕUDED HAAVADE SIDUMISEKS: 1) haava ümbrus puhastada 2) haava steriilne marl 3)marli kihile stiriilne vatt 4)sidemete käigud või keerud peavad katma poole laimasest. 5)sideaine kulgeb altpoolt ülespoole KEELATUD: * haava käega puutuda * haava pesemine veega( erand kui haava on sattunud mürki, radioaktiivsed ained või muld) * haavast võõrkehade(kildude jne) eemaldamine. PÕLETUS TRAUMAD. 4erinevat astet
suhteliselt mõõduka intensiivsusega liikumine. Samuti tuleks vältida stressi ja rohkem lõõgastuda. STENOKARDIA Südame pärgarterite aterosklerootiline või kramplik ahenemine, mille tagajärjel halveneb südame vere- ja seega ka hapnikuvarustus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt. Stenokardiavalu ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav, ängistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all, rindkere keskel, kiirgub vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapärasse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule esineb sageli hingeldus ja väsimus. Hommikuti esineb valusid rohkem. Valu ei teki ega kao kunagi järsku. Külm õhk harilikult tugevdab valu. Valu taandub koormuse lõpetamisel vähem kui 10 minutiga. Stenokardia vormid 1. Stabiilne stenokardia stenokardiahood
endokriinse, vaskulaarse või ensümaatilise süsteemi düsfunktsioonina. 2. Sümptomid ehk avaldumine Migreen esineb korrapäratute hoogudena, kusjuures hood on sageli seoses väliskeskonna faktoritega, kas pinge tõusu või langusega. Tavalist migreeni on suhteliselt raske piiritleda kuna iseloomulike neuroloogiliste sümptoomide puudumise tõttu. Tavalist migreeni tuleb eristada eelkõige pingepeavalust. Viimase korral on valu iseloomulikult suruv või pigistav, kestab päevi või nädalaid, enamikul juhtudel puudub ka iiveldus ja oksendamine. Migreeni puhul algab peavalu sagedamini öösel või kohe pärast ärkamist. Vahel äratab peavalu inimesi, kuid enamasti ärkab ta tavalisel ajal koos peavaluga. Järgneva paari tunni jooksul suureneb see pidevaks pulseerivaks valuks, mis haarab ühe või mõlema pea pooled. Valu suurendab pea liigutamine, sigarettide lõhn, igasugune heli. Puudub isu, patsient tahab täielikku rahu
liikumisel, VAS 1 p puhkeasendis valu nahale. liikumisel ja patsiendi puhkeasendis, mis on ei tunne. Valuleevenduseks vajadusel jalg on valutu tingitud liigese manustada valuvaigisti, nt puhkeasendis ümbritsevate ibuprofeeni. liigesesidemete Tugev mitte pigistav elastne veenitusest, koe ja veresoonte side. Võimaliku väärasendi kahjustusest. korrigeerimine. (Mustajoki 1999; 225) Turse vigastatud Turse väheneb Jäset hoitakse esimestel 17.03.2013 Turse piirkonnas, mis on paari päeva jooksul päevadel võimalikult palju vähenes, nahk on
X- kromosomaalse ihtüoosi korral tekkivad vastsündinute nahamuutused on oluliselt kergemad kui raskete ihtüooside algstaadiumeis tekkiv nn kolloodiumbeebi. Diagnoos kinnitub biopsia histopatoloogilise ning elektronmikroskoopilise uuringu käigus. Kongenitaalsed ihtüoosid Kongenitaalsed ihtüoosid avalduvad sünnil, vastsündinud on kolloidbeebid ehk niinimetatud kilega kaetud vastsündinud, kelle nahka ümbritseb pigistav, rebenev, kilejas sarvestunud kiht, on kiilaspäised ja nende silmalaud on väljapoole pööratud. Nahka katva kilekatte raskusaste võib olla erinev- alates punetavast, läikiva nahaga vastsündinust kuni tihedalt kogu keha katva kestani. Kõik kongenitaalsed ihtüoosid on prenataalselt diagnoositavad. Seda on võimalik teha loote naha biopsiaga 20- 23. Rasedusnädalal. Loote naha histoloogiliseks uuringuks vajalik umbes 1 mm nahatükk võetakse reie välisküljelt. Bulloosne ihtüoos
STENOKARDIPATSIENDI PÕETUS Angina pectoris Stenokardiavalu ehk rinnaangiin ilmneb sageli koormuse ajal. Pigistav rõhumistunne lokaliseerub rinnaku all rindkere keskel, kiirgub eriti vasakusse käsivarde, õlgadesse, kaela ja lõuapäradesse. Valupunkt ei ole palpeeritav. Lisaks valule on sageli sümptomiteks hingeldus ja väsimus, mõnikord iiveldus. Ebastabiilne stenokardia Medikamentoossele ravile halvasti alluv äge rinnavalusündroom või stabiilse rinnaangiini äkiline halvenemine. Patsiendil tavaliselt ka rahulolekuvalud. Südameinfarktivalu
Stabiilne pingutusstenokardia I klass – valu esinemine raske kehalise koormuse ajal II klass –normaalse kehalise aktiivsuse kerge piiratus stenokardia tõttu III klass – kehalise aktiivsuse märkimisväärne piiratus stenokardia tõttu (valu vallandub 100- 500m käimisel, 1. Korrusele tõusmisel) IV klass – valu tekib käimisel <100m, ka puhkeolekus Progresseeruv stenokardia Spontaanne stenokardia STENOKARDILINE VALU Iseloom – pigistav, rõhuv, ängistav Lokalisatsioon – rinnaku taga või sellest vasakul Kiirgumine – vasakusse õlga, lõuga, kaela, kätte, mõnikord ülakõhtu, abaluusse, paremasse õlga Kestvus – tavaliselt lühiaegne, mõnest minutist kuni 15 minutini Valu tekib tavaliselt pingutuse järgselt, kuna siis on südamelihase hapnikuvajadus suurem. Valu esilekutsuv pingutus võib olla füüsiline või psüühiline. Seisatudes möödub valu tavaliselt 2-3 minutiga
Nad on ise huvitatud ettevõttest ning taotletavast tööst, ning tahavad selle kohta rohkem teada. Kogu olek on loomulik ja huvitatud. Niisiis tuleks töövestlusele minnes ohjeldada oma jutukust ning jagu saada vaikimissoovist. Parim oleks jälgida kuldreegleid, mis kehtivad eelkõige kehakeele kohta ning on esimesel neljal sekundil äärmiselt olulised: Hoida silmsidet Naeratada Kasutada normaalset käesurvet (mitte lodev, mitte pigistav) 5 Sirge kehahoiak Kasutada rahulikku, tasakaalukat häält Olla meeldivalt ja korralikult riides, hoolitsetud Kõigi eelduste kohaselt peaks see looma meeldiva esmamulje, vältima negatiivse õhkkonna tekkimist ja ennetama suhtlemisprobleeme, pealegi loeb ju tegu rohkem kui sõna. (Topf.C, 2000, lk. 33) Hea algus peaks tooma ka soovitud töökoha. Nüüd
Ravi – hoo ravi: mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, jm ravimid. Preventiivne ravi – vt slaide Pingepeavalu. Kõige sagedamini esinev peavalu (30-80%). N:M = 3:1, vanus 15.-50. a Jaotus: * episoodiline – seotud perifeersete mehhanismidega: suurenenud notsitseptsioon lihaspingest. *krooniline – tekib tsentraalsete mehhanismide kaudu. *ei täida esimest kahte kriteeriumi. Valu iseloom: rõhuv, pigistav, „pael ümber pea“. Valu kupeerimine – raske ülesanne. * MSPV, *lihasrelaksandid. Valu „profülaktika“. Antidepressandid. Mittefarmakoloogiline ravi: relaksatsioon, kognitiiv-käitumuslik teraapia. Sümptomaatilise peavalu põhjused. Kerge peavalu või uimasus võib tekkida praktiliselt tervel inimesel, kes on selja taha jätnud unetu öö, töötanud liigväsimuseni, kaua viibinud halvasti tuulutatud, näiteks sigaretisuitsuses ruumis jms. Niisugune peavalu
Teadevuseta haige keera külili. Kutsu 1121 Ära ürita teadvuseta haigele midagi suhu panna, see võib sattuda hingamisteedesse! 20 4. Valu rinnus ja esmaabi Põhjused võivad olla heloomulisest närvivalust kuni raske südamelihaste infarktini välja. Helista otsekohe hädaabinumbril 112 järgmistel juhtudel, sest asi võib olla kriitiline: · Tugev, pigistav, ängistav valu vasakul rindkeres. · Valu on kestva iseloomuga, aeg-ajalt leevenev ning seejärel jälle tugevnev. · Valu kiirgab vasakuss ekätte, õlga, abaluusse, kaela nong lõuga, kus tihti esineb tuimustunne. · Kui ülaltoodud sümptomitega kaasub: Iiveldustunne Õhupuudus Ebatavaline nõrkus Nahajume muutumine kahvatuhalliks ning selle kattumine higiga. · Kui ükskõik missugune ülaltoodud haigusnähtude kombinatsioon tekib esmakordselt
kahjustus. Tekib sageli öösel, noortel meestel. Kliiniline pilt ·Esineb stenokardiline valu, millele on iseloomulik ·Stenokardia avaldub äkki tekkiva rinnakutaguse valu või pigistustundena. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. · Valu või pigistustunne võivad kanduda vasakusse õlga, kätte ja alalõuga, raskematel juhtudel ka selga, kõri ja kaela piirkonda. ·Iseloomult on valu pigistav, rõhuv, ängistav. ·Valu püsib mõnest minutist 20 minutini. ·Valu möödub rahuolekus (seisatumine) või nitroglütseriiniga. ·Valu põhjustab sageli füüsiline pingutus, harvem emotsionaalne stress. ·Valu sagedus on varieeruv (mõnest korrast päevas kuni paar korda aastas). Aja jooksul võib sagedus muutuda. ·Vahel võib aga stenokardia tekkida ka öösel magades või täielikus rahuolekus.
rinnaangiini tunnus. Valuhoogudena avalduv stenokardia on südame isheemiatõve ehk koronaartõve kergem vorm, mille süvenemisel võib aga ühel heal päeval tekkida südameinfarkt. Esineb ka nn. ebatüüpilist rinnaangiini, mille korral valud ei ole seotud kehalise koormusega ja esinevad peamiselt öösiti. Neid kaebavad sageli nooremaealised ja valu põhjustavad pärgarterite lihaskihi kokkutõmbed. Sellistel haigetel on suur infarktioht. Stenokardia tunnused: Äkki tekkinud ängistav, pigistav või põletav valu rinnaku taga. Valu võib kiirguda vasakusse õlga ja kätte (harvem paremasse), vahel ka abaluude piirkonda või ülakõhtu; raskematel juhtudel ka selga, kaela ja kõri piirkonda. Valu ei ole alati tugev, kuid põhjustab ebameeldiva tunde. Valu püsib mõnest minutist 20 minutini. Valuhoog võib vallanduda harilikult kehalise koormuse või psüühilise erutuse (tugeva emotsiooni) mõjul, eriti aga mõlema koosmõjul.
Söömisega seotud kaebused tekkivad gastriidi ja refluksösofagiidi korral. Kas patsient on üritanud end ise ravida? Kui patsient on manustanud ise näiteks nitroglütseriini ning see on tema seisundit parandanud või toonud kaasa sümptomite kadumise, osutab see koronaarse isheemiaga seotud põhjusele. Iseloom Milline on valu? Rõhuv? Põletav? Torkav? (Quality) Pigistav valu viitab koronaarse isheemiaga seotud põhjusele või aordiprobleemidele. Põletav valu – iseäranis sügav retrosternaalne valu – osutab refluksösofagiidile. Torkiv valu on märk pneumotooraksist, pleuriitidest või pulmonaalsest embooliast. Tugevus Kui intensiivne on valu? (Serious) Intensiivne valu on halb näitaja, et põhjuseks olevat probleemi hinnata.
annaabi.ee 
