PJOTR TSAIKOVSKI Anniriida Arge MT-21 ELULUGU Sündis 25. aprillil 1840. a. Uraalides. Esimesed muusikalised muljed seotud lauludega, mida kuulis lapsepõlves emalt. 10 aastasena asus õppima õigusteadust. võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1859.a. lõpetas kooli ja asus tööle Justiitsministeeriumisse. Peagi taipas, et see pole talle. 1862-1865 õppis Peterburi Konservatooriumis Kompositsiooni. 11.septembril 1865 kanti Pavlovskis ette tema esimene suurem heliteos - "Karaktertantsud". 1866 kutsuti professoriks Moskvasse. Kus ta oli 10 aastat. Seal palju tähtsaid teoseid: balleti "Luikede järv", klaveripalade tsükli "Aastaajad". 1867. aasta kevadsuvel sõitis koos vennaga Haapsallu suvitama.
Hiina, maailma suurima rahvaarvuga riigi, kultuurisaadikuks. Briti ajaleht Financial Times on pidanud Langi püüdlusi suurendada klassikalise muusika levikut maailmas evangeelseteks. Langi suurimateks eeskujudeks peetakse Chopini, Schubertit ja Liszti. Sel kontserdil esitabki Lang Liszti teoseid, tutvustades nõnda ka minule kui üldiselt klassikavõõra inimese jaoks Liszti stiili- ja mõttemaailma. Liszti kui 19. sajandi suurima klaverivirtuoosi tehniliselt keerukad klaveriteosed nõuavad pianistilt suurt andekust, millega Lang loomuldaselt toime tuleb; Liszti helikeel on romantiline, mis näib vastavat Langi sügavatundelisusele. Kindlasti pretendeerib Lang Liszti 21. sajandi mantlipärijaks. Langi esitus Londoni Roundhouse'is on lisztilikult originaalne ja erakordne, üllatades kuulajaid harda emotsionaalsuse vaheldumisega ägeda, kuid siiski vaoshoitult galantse, klaverimänguga. Langi kontsert Londonis jätab hoolimata vaid tunnipikkusest kestusest mulle sügava, vaimustava mulje
aprillil 1840. a. Uuralites, Votkinski külas. Suure perekonna soe õhkkond kujundas Pjotri iseloomu. Suur mõju oli ka prantslannast kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle1865. Pjotr Tsaikovski suri 1893. aastal Sankt-Peterburgis koolerasse. Balett jutustab prints Siegfreidist, kes läheb järve äärde, kus on luikede parv. Need luiged on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Seal üritades ühte luike Odettet tappa
aastal. -2- Prokofjevi klaverikontserdist jäid meelde hästi nurgelised meloodiad. See oli minu jaoks raskestimõistetav teos ja mõjus natuke "matemaatilisena". Orkester mängis ettearvatult kõrgel professionaalsel tasemel, enim meeldisid puhkpillisoolod ning ka keelpillide kindlat ja kõlavat esitust oli hea kuulata. Selles klaverikontserdis oli palju nurgelisi kontraste ning laulvaid meloodiaid polnud. Pianistilt nõudis Sergei Prokofjevi teose esitus kõrget professionaalsust, mida ta ka osavalt publikule demonstreeris. Kuna selles klaverikontserdis polnud meloodilisi lõike, oli minul seda natuke raske kuulata ja jälgida. Pianist esitas publiku tungival soovil ka ühe lisapala tsüklist "Romeo ja Julia".Vladimir Mistsuki isikupärane esinemine köitis publiku kuulama ja teda tänati esinemise eest tugeva aplausiga.Tema esitus oli julge, stiilne ja omapärane.
Nt. 2007 aasta oli Elleri koolis Prantsuse muusika pidunädal. Seal esitati Poulenci muusikat päris palju. Aga mina olen teda hakanud kuulama suhteliselt hiljuti ja tore, et lõpuks saab teda õppida ka muusika ajaloos. Francis Poulenc sündis 7. Jaanuaril 1899 Pariisis, suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinistides kuni jazzini. Teda peetakse eriti prantslaslikuks heliloojaks. Mulle endale tundub ka nii. Tema teosed on nii prantslaslikud ja nende stiil toob ette kohe selle riigi eluolu ja iseloomulikkuse.
Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862
kasvatajal Fanny Durbach´il. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862. Aastal astus ta
Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis.
Kmneaastane Pjotr pandi igusteaduste kooli. Sellest "brokraatia taimelavast" oli vimalik saada vhe kasulikku. Eemalolek perest oli talle vga raske. Haridus, mille Taikovski seal omandas, oli heklgne.Kuid just siin hakkas ta tsiselt tegelema muusikaga, mida anti soovijatele. pilased kogunesid tihti muusikatuppa ja kuulasid seal Taikovskit, kes mngis vga ilmekalt erinevaid lugusid ja ka improviseeris. 1852.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Taikovski vttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kndingerilt. 1854. aastal suri Taikovski ema koolerasse. Taikovski on elnud, et see mjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Lpetanud 1859. a. ppeasutuse, sai Taikovski titulaarnuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tst vabal ajal klastab ta teatrit, eriti ooperit. Kige sgavama mulje jtavad talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". 1862. a. astub Taikovski vastavatud Peterburi konservatooriumisse, et tsiselt tegeleda kompositsiooniga
suri 1963 samas linnas. Sündis rikka farmatseudi peres. Sai oma esimese muusikaõpetuse klaverimängijast emalt. Ema oli tema pianist. Sai hea hariduse humanitaar ja reaalainetes. 15 aastaselt hakkas võtma klaveritunde hispaania pianistilt Ricardo Vinesilt. Ta tõmbas ta Satie sõprade ringi. Komponeerimisega hakkas ta ise tegelema. Teadis juba 14 aastaselt et tahab saada heliloojaks. Poulenci heliloomingus on mõjutusi prantsuse 18. saj klavessinistides kuni jazzini. Teda peetakse eriti prantslaslikuks heliloojaks. Poulenci helikeel pole väga uuenduslik- selle faktuuris, harmoonias ja rütmides pole midagi uut. Algul pani see isegi kriitikuid kahtlema, kas tegemist on ikka tõsiseltvõetava heliloojaga
R. Tobiase esinemised pianistina ja organistina ning improviseerimisoskus innustasid palju noori muusikamehi edasi õppima. R. Tobiase oli esimene rahvusvahelisse klassi kuuluv eesti helilooja ja interpreet. Rudolf Tobias sündis 29. mail 1873 Hiiumaal Käina köstri teise lapsena (üldse oli neid 13). 6- aastaselt mängis ta isaga neljal käel orelit, 9- aastaselt katsetas juba komponeerimisega. Haapsalu kreiskoolis sai ta esimest süstemaatilist klaverimänguõpetust sakslannast pianistilt K. v. Gernettilt. 1883. a. viibis Haapsalus Peterburi konservatooriumi professor V. Siecke, kes, tutvunud noore Tobiase loominguliste katsetustega, soovitas talle astuda konservatooriumi. Ainelistel põhjustel tuli aga Tobiasel esialgu sellest loobuda ning ta sooritas Tallinna gümnaasiumi juures koduõpetaja eksamid. Alles 1893. a., kui Tobias oli saanud 20- aastaseks, avanes tal võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi
· LOOMING: 1) Peterburis -> klassikalised eeskujud, avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest"(ülev muusikaline väljendus, kangelaste · Haapsalu kreiskoolis sai ta esimest süstemaatilist klaverimänguõpetust õilistamine, selge vorm, optimistlik lõpp), koorilaul "Neenia Kreutzwaldi sakslannast pianistilt K. v. Gernettilt. mälestuseks"; 2) Tartus -> tekkis kavatsus luua Kalevipoja-aineline ooper. 3) Saksamaal -> helikeeles ilmneb impressionismi. · 1893. Aastal avanes Tobiasel võimalus astuda sakslasest metseeni toetusel Peterburi konservatooriumi, kus õppis orelit prof
Musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi ning sealt jälle Uuralitesse, Alabajevskisse. Pjotr pandi õigusteaduste kooli. Eemalolek perest oli talle väga raske. Haridus, mille Tsaikovski seal omandas, oli ühekülgne. 1952.aastal kolis perekond taas Peterburgi. Tsaikovski võttis klaveritunde pianistilt Rudolf Kündingerilt. 1854. aastal suri Tsaikovski ema koolerasse. Tsaikovski on öelnud, et see mõjus kohutavalt nii tema kui perekonna saatusele. Peterburis õppimise ajal käis Tsaikovski ka palju teatris. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku koha Justiitsministeeriumis. Kuid peagi ta taipas, et õigusteadus on üsna kaugel tema huvidest. 1862
muu." Põlvnedes vanast aadliperekonnast veetis Rahmaninov varased aastad majas, kus jõukus aasta-aastalt kahanes ja õhkkond muutus närvilisemaks. Õdede surm, vanemate lahkuminek. Õpingud Peterburi konservatooriumi nooremas astmes, mis järelvalve puudumise tõttu lõppesid krahhiga. Ta jäi ilma stipendiumist. Nõutuks jäänud ema ei teadnud mida teha 12-aastase poisiga, õppemaksuks ei jätkunud raha. Hea nõu tuli Rahmaninovi tädipojalt, omaaegselt nimekalt pianistilt Aleksander Zilotilt ( kes muide oli õppinud ka Ferenz Liszti juures) Ta soovitas poisil asuda õppima Moskvasse pedagoog Zverevi klassi. Zverevi kodus elasid pidevalt 2-3 andekat poissi. Ta õpetas, kasvatas, toitis ja riietas kõiki tasuta. Iga õpilase jaoks oli koostatud päevaplaan, mida tuli täita väga rangelt. Kaks korda nädalas pidi iga õpilane alustama klaveriharjutamist kell 6 hommikul, vaatamata sellele, mis kell ta magama läks
R. Michel. 57 Kuigi toodud faktid on napid ja ka lünklikud, tundub, et huvi džässi vastu ja ka sellealane tegevus oli 1930. aastate esimesel poolel Tartus küllaltki elav. Seda arvamust kinnitab ka Tartust pärit Ovid Avarmaa, 102 kelle andmetel oli 1930. aastate algul Tartus mitmetel muusikutel ajakiri The Melody Maker, samuti sai tema ise samal ajal esimesi juhtnööre džässi mängimiseks restorani ja ööklubi pianistilt Rudi Treimanilt, kes andis ka Avarmaale mitu The Melody Maker’i aastakäiku. Nagu Avarmaa väidab, oli sel ajal Tartus “džäss õhus” (ibid). Tartu 1930. aastate teise poole džässmuusika kohta annavad põgusa ülevaate ühe sealse too- nase noore muusiku Robert Tilgari päevikud, mis äratavad usaldust juba oma vormistamise täpsusega: leheküljed korralikult nummerdatud, rohkesti kuupäevi ja I osa lõpus koguni kor- rektne isikunimede register
annaabi.ee 
