6. Equisetum fluviatile konnaosi 7. Glyceria maxima suur parthein 8. Hippuris vulgaris harilik kuuskhein 9. Houttuynia cordata soorohi 10. Iris laevigata sile iiris 11. Iris pseudacorus kollane võhumõõk 12. Juncus effusus harilik luga 13. Lobelia cardinalis punane lobeelia 14. Lysichiton americanum ameerika kevadvõhk 15. Lysichiton camtschatcensis kamtšatka kevadvõhk 16. Menyanthes trifoliata ubaleht 17. Myosotis palustris soo- lõosilm 18. Phragmites australis harilik pilliroog 19. Potentilla palustris harilik soopihl 20. Ranunculus lingua suur tulikas 21. Sagittaria sagittifolia jõgi- kõõlusleht 22. Schoenoplectus tabernaemontanii kare kaisel 23. Sparganium jõgitakjas 24. Symplocarpus foetidus haisuvõhk 25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2
asparaagus Asparagus officinalis Kaheidulehelised kermesmari Phytolacca kanep Cannabis rebashein Amaranthus sinine käoking Aconitum napellus himaalaja jalgleht Podophyllum hexandrum Royle bergeenia Bergenia harilik füüsal Physalis alkekengi vilt-ristirohi Senecio cineraria üheksavägine Verbascum thapsus raudosi Equisetum hyemale laanesõnajalg Matteuccia salu-siumari Actaea spicata liiv-vareskaer Leymus arenarius linaliilia Phormium jasmiin Jasminum kaisel Schoenoplectus pilliroog Phragmites Püsikud, puud ja põõsad hõlmikpuu Ginkgo biloba küdoonia Cydonia tulbipuu Liriodendron hõbevaher Acer saccharinum harilik robiinia e. valge araukaatsia Robinia pseudoacacia Kanada tsuuga Tsuga canadensis hall nulg Abies concolor forsüütia Forsythia veigela Weigela torkav kuusk Picea pungens kreeka pähklipuu Juglans regia lõhnav kuslapuu Lonicera caprifolium mädarõigas Armoracia igihali Vinca riitsinus Ricinus liht-naistepuna Hypericum perforatum aedruut Ruta graveolens iiris Iris
· 1-iduleheliste osakonnas domineerib ja õitseb Colchicaceae Colchicum sügislill Lilac wonder · Astreaceae suurim 2-iduleheline õistaimede sugukond 1) Helenium autumnale sügisheleenium. Põhja-Ameerika idaosa 2) Senecio cannabifolius hall, putke moodi. Jaapan, Põhja-Hiina, Siber · Looklev taim 1-idulehelise ja 2-iduleheliste bloki vahel on Betulaceae Corylus avellana harilik sarapuu · Veesilmas kasvavad taimed: 1) Poaceae Phragmites australis harilik pilliroog. Euroopa kosmopoliit 2) Araceae Acorus calamus harilik kalmus. Ida-Aasia, Euroopas naturaliseerunud 3) Apiaceae Sium latifolium harilik jõgiputk. Euroopa. Kaukaasia, Kesk-Aasia · Karl Linne nime kandev taim on harilik õunapuu · Jäme puu on Pinaceae Larix gmelinii var. Olgensis Olga lehis. Ida-Aasia · Palmimaja külje peal kasvab Moraceae Ficus carica harilik viigipuu. Kesk-ja Lõuna-Euroopa
aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjärve ääres kooli taga leidus palju kollast võhumõõka (Iris pseudacorus), vesimünti (Mentha aquatica) ja sootarna (Carex acutiformis) ning rohkelt harilikku kalmust (Acorus calamus. Pilliroogu (Phragmites australis) leidus rohkem pargi poolsaare tipuosas. Vähe leidus vesiputku (Oenanthe aquatica) , soovõhka (Calla palustris) , varsakapja (Caltha palustris) ja leidus ka kollast vesikuppu (Nuphar lutea). Mõisa paadisilla juures leidus ka valget vesiroosi (Nymphaea alba), mis on III kaitsekategooria liik. Allika juures oli taimi palju vähem, seal oli väga palju pilliroogu. Kaldal leidus rohkelt harilikku kalmust, vesimünti ja metskõrkjat (Scirpus sylvaticus). Vähe leidus
Kaugele maismaasse ulatuv pikk ja kitsas Matsalu laht on kaitstud tugevate tuulte ning tugeva lainetuse eest, see võimaldab taimedel tihedasti asustada peaaegu kogu lahe põhja. Matsalu laht on Eesti rannikumere üks taimestikerikkamaid. Taimestiku rohkuse tingivad head valgustingimused,sest laht on madalaveeline. Taimeliigi levikul mängib suurt rolli ka põhja iseloom. Taimeliigid : Kõige idapoolsemal,mageveelisel madalamal alal on mudasel põhjal levinud tihedad liigivaesed roostikud(Phragmites australis).Laikudena kasvavad ka kõrkjad (Scirpus lacustris). Samuti esineb ka ahtalehine Hundinui(Typha angustiifolia) ja kollane Vesikupp (Nuphar luteum). Mudasel liivsavil 0,5-1m sügavusel leidub ka Kaelus-penikeel(Potamogeton perfoliatus)ning piiratud alal esineb omapärane kammpenikeele ja haneheina.Haneheinale iseloomulik, merepõhjal roomav,sõlmekohtadest juurduv vars puudub.Taime varred on õrnad ning peenikesed.
Fütoplanktoni arvukus Vagula järves oli 2008. aastal madal. Rühmade osas esinesid kõrgeima biomassi väärtusega: maikuus neel- ja ränivetikad, juulis räni- ja sinivetikad, augustis vaguviburvetikad. (Eesti väikejärvede seire 2008) Suurtaimestiku seirel täheldati 2008. aastal 43 liiki makrofüüte, - 28 liiki kaldavee-, 5 liiki ujulehtedega ja 10 liiki veesiseseid taimi. Järves domineeris kaldaveetaimestik, kõige rohkem esines harilikku pilliroogu (Phragmites australis), järvkaisel (Schoenoplectus lacustris) ja ahtalehist hundinuia (Typha angustifolia). Ujulehtedega taimestikku oli vähe, peamiseks liigiks oli kollane vesikupp (Nuphar lutea). Veesisest taimestikku oli samuti vähesel määral, valitsevaks liigiks läik-penikeel (Potamogeton lucens). Kaitsealustest liikidest esines III kategooria liik väike vesiroos (Nymphaea candida). (Eesti väikejärvede seire 2008) Zooplanktoni järgi oli Vagula järve seisund 2008. aastal väga hea
Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas pindalalt neljas järv (3555 km²) ja Eestis suurim, olles piiriveekogu Venemaaga. Kauksi piirkonnas suubub järve Kauksi oja ja Rannapungerja järv, väljavool toimub Narva jõe kaudu. Limnoloogiliselt on tegemist kihistumata rohketoitelise ehk eutroofse järvega (Haberman et al 2008). Peipsi liikuva liivaga põhjarannikul, Rannapungerja ja Kauksi piirkonnas, saavad veetaimed juurduda rannalompides ja harvadel kivivaredel. Pilliroogu (Phragmites australis) ei ole siin nii palju kui lõunarannikul, paiguti vaid luitejalamil. On alust arvata, et peale pilliroo kasvab Kauksis Peipsi tuntuid taimeliike nagu kaelus-penikeel, harilik konnarohi, kamm-penikeel, nõelalss, kõõlusleht, kanada vesikatk, valge kastehein, luigelill. Aina haruldasemaks on Peipsi järves muutunud juurduv kõrkjas, mõru vesipipar, juus-penikeel ja vesi-naaskellleht (Haberman et al 2008). Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas, kus esineb 37 liiki kalu
tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud. Esines ka karjamaid, kus paiknesid üksikud kased ja muud lehtpuud. Põhja kaldal domineerisid segametsad vaheldumisi elamutega.
keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium)
keskmine värihein (Briza media) PEREKOND: kastik (Calamagrostis) metskastik (Calamagrostis arundinaca) PEREKOND: kerahein (Dactylis) harilik kerahein (Dactylis glomerata) PEREKOND: orashein (Elymus) harilik orashein (Elymus repens) PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum)
Muutub rohttaimede liigiline koosseis, mis on tingitud kärpimise kui paljude liikide arengut allasuruva faktori puudumisest. Paraneb varustatus toiteelementidega. Toiteelemendid, mis niidetavatelt aladelt saagiga ära viidi, muutuvad varise lagunemise järel taimedele uuesti kasutatavaks. Seetõttu on mitteniidetaval alal rohustu kõrgem ja lopsakam, selles kasvavad lämmastikunõudlikumad liigid. Märgades kasvukohtades suureneb tunduvalt pilliroo (Phragmites australis) ohtrus, kuna ta talub niitmist halvasti ja regulaarselt niidetavatel aladel langeb sageli kooslustest välja. Niitmise katkemise järel hakkab pilliroog uuesti vegetatiivselt arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits
Oskuslikul kiirel kuivatamisel säilib neis 80 % vitamiinidest. Niisiis on nurmenukulehed ja ka õied üheks heaks kosutusvahendiks kogu kehale. Nii nurmenuku õisi ja lehti kui ka risoomi koos arvukate juurtega kasutatakse ravimina. Nurmenukk on tuntud kui köhavastane ja röga lahtistav vahend. Maapealsetel osadel on aga ka tugev higistama ajav ja rahustav toime, nad võtavad ära peapöörituse ja vähendavad reumavalusid. 9. Harilik pilliroog (Phragmites australis) 30 Rahvapärased nimetusi: roog, kõrkmed, merihain, vesiroog, sonn. Pilliroog on Eesti suurim kõrreline. Ta paljuneb siin peamiselt vegetatiivselt, moodustades suuri roostikke, mis koosnevad kloonidest. Need võivad olla enam kui ruutkilomeetri suurused. Pilliroo seemned valmivad Eestis harva. Pilliroog kaob seal, kus pidevalt kariloomi karjatatakse, või kasvatab endale nii lühikesed võrsed kui rohul tavaliselt on.
õisiku pikkune. Emakasuudmeid 3. Põisikud asetsevad rõhtsalt, on ümarmunajad, 3- 5 mm pikad, noorelt kollakasrohelised, hiljem pruunid, ahenevad järsult 1-1,8 mm pikaks nokaks. Õitseb mai lõpul, juunis; viljub juuni lõpul, viljad püsivad augustini. Kasutamine: jäikuse tõttu ei sobi meil loomasöödaks; põhjapõdrad söövad aga küll, on neile oluline lumealune sööt. Paberitööstusele võiks olla tooraineks. PILLIROOG Phragmites australis, phragma (kr.k.) aed, tara; phragmites taramaterjalina kasutatav; australis lõunapoolne, lõunamaine. Kasvukoht: järvede, jõgede kaldavees, kallastel, eriti suudmealadel ja koolme- kohtades, kuhu koguneb rohkesti uhtematerjali. Ka mererannikul, siirde- soometsades, rabaservadel, madalsoodes. Mitmeaastane peamiselt vees kasvav kõrreline, pika 1-3 cm jämeda roomava risoomiga. Kõrred 0,8-4 m kõrged,
) ja vesikuused (Myriophyllum spp.). Alates selliste taimede kasvamahakkamisest suureneb järve produktsioon tunduvalt ja põhja hakkab settima peen orgaaniline muda. Lisaks mudatekkele säilib ka anorgaanilise aine kanne järve vooluvee abil. Piisavalt madalaks muutunud piirkonnad asustatakse kiiresti esmalt ujuvate lehtedega taimedega, lisaks eelpoolnimetatutele veel vesiroosid (Nymphae spp.) ja vesikupud (Nuphar spp.). Madalamates piirkondades hakkavad kasvama pilliroog (Phragmites) ja hundinuiad (Typha spp.). Need taimed seovad oma juurtega hästi pinnast veekogu põhjas ja toodavad igal aastal suure hulga biomassi, mis on lagunemisele vastupidav ja kuhjub sooturbana. Sooturba kogunedes kerkib maa veest välja ja seda asustavad tarnad (Carex spp.), tarnades moodustunud turbal hakkavad kasvama hiljem ka puud, näiteks lepad (Alnus spp.) ja pajud (Salix spp.). Viimased asendatakse sageli kaskede, tammede ja saarte poolt
koosseisus võib esineda mänd, samuti männikud, soodsama veereziimiga aladel kask, kuusk, sanglepp. Okaspuupuistute tootlikkus on väga madal - 110 kuni 160 tm ha-l. Puistute olukorda saab parandada kuivendamisega. Pärast kuivendamist võib boniteet ulatuda III. Alusmets hõre koosnedes h. paakspuust, pajuliikidest, h. kadakast, h. pihlakast jt. liikidest. Alustaimestikus domineerivad kõrrelised (kastikud, tarnad), h. pilliroog (Phragmites australis). Kõrrelistest on levinumad h. sinihelmikas, jäneskastik, sookastik, lubikas, luht-kastevars, tarnadest sõrm- , tupp-, hirss- (Carex panicea), raud- (C. davalliana), ääris- (C. hostiana) ja harilik tarn (C. nigra). Mätastel kasvavad h. mustikas ja h. pohl, esimene eriti kuusepuistute korral. Samblarinne on üsna katkendlik, peamiselt mätastel kasvavad palusammal, laanik, kaksikhambad, h. karusammal, tüviksammal ja erinevad turbasamblad
annaabi.ee 
