Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks
HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru.
''mera jel'' M.Metsanurk Leini ja Kmbi lksid tlli ning Leini pgenes kodust koos lapsega. Ta lks lbi tuisu ja klma talve ning pimeda metsa kuhugi mahajtud majja. Jttis poja sinna, sulges hoolikalt ukse ja lks sa otsima. Tagasi tulles polnud poega enam majas ja ta lks teda maja mbert otsima, leides poja huntide poolt ra sduna, vttis ta poja kolba ning lks sealt minema, koju tagasi. Kui Kmbi sai teada, mis pojaga juhtunud olid, peksis ta Leini lbi. Leini lahkus sealt. Teel leiti ta Vello kla meeste poolt ja viidi ta Vello ette. Vello, kes
15.Miks muutsid ema ja isa Jasperi rasaatmise suhtes meelt? Nad kuulsid ta rasket tausta ja seega hakkas Jasper neile vaikselt meeldima. 16.Mis juhtus Jasperi kivikohvriga? Miks? ks vike poiss rvis selle ra palli mngides. 17.Miks tahtis Jasper ilmtingimata Rooma minna? Ta ema lks sinna puhkama. 18.Miks nad siiski Rooma ei linud? Kirjelda juhtumit vimalikult tpselt. Nad helistasid ta emale ja ta ei oota Jasperit sinna, kuna see tooks vanu mlestusi meelde. 19.Miks Jasper pgenes? Ta armastas Billet aga ta ei julgenud seda Bille'le telda ja ilma temata ta ei suutnud Jasper elada. 20.Miks ei tahtnud ema mrs. Pickpeeriga rkida? Ta ei soovinud telda, kui halb poiss Jasper tegelikult on. 21.Miks tahtis Jasper Billega kihluda? Jasper armastas Billet ning ta soovis temaga kihluda. 22.Mis kinkis Jasper hvastijtuks? Ta kinkis enda jekivi kolektsioonist 4 lemmikut kivi. 23.Mis sa arvad, miks kitus Jasper vimatult?
Berliini mri mtte kis vlja Walter Ulbricht ning NSVL-i juht Nikita Hrutov kiitis selle heaks. Esialgse mri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sdurid, piirivalve ja politseiksused, et takistada massilist idasakslaste pgenemist Lnde, mis thendas ka erialaspetsialistide ja ttajate massilist emigratsiooni Ida-Berliinist. Mri ehitamine 20. novembril 1961 .Inimeste leminek oli phjustatud kommunismi juurutamisest ja selle negatiivsest mjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 19491962 pgenes Lne-Saksamale vhemalt 4 miljonit inimest, siis 19621989 suutis otseselt le Berliini mri pgeneda ainult 5000 inimest ja ldse Lne-Saksamaale alla 200 tuhande inimese, mis nitab Berliini mri efektiivsust. Ida-Saksamaa poolelt valvas Berliini mriks nimetatavat piiri umbes 10 tuhat sdurit, kasutades peitumiseks 323 kaevikut vi seistes vahipostil 165 valvetornil, mis mbritsesid linna. Mr ise oli 13km pikk ja neis paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiriletamist okastraataiad.
* Kiiev pletatakse maha, imekombel silis osaliselt Sofia katedraal * Mongolite rsteretkest pseb ainult Novgorod * Venemaa jb mongolite vimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli- Tatari ike) * See aeg on jtnud tugeva jlje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mjutanud nende poliitilist kitumist * Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lpus * Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond * Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes * Ta pgenes Btsantsist trklaste eest ja judis Moskvasse * Moskvast kujuneb 14. saj lpus Venemaa kige tugevam vrstiriik * Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate vrvidega * Tema kuulsaim pilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov * Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse * Ta on tuntud oma lrilise, nukra meeleoluga maalingute poolest * See ei ole tpiline Btsantsi kunst
Zara oli lihtne ja naiivne neiu, kelle unistus oli arstiks ppida. Kui Zara sbranna tuli vlismaalt neiule klla, seljas uhked riided ja kljes sdelevad ehted, tahtis Zara samamoodi lnde tle minna, et teenida suurt raha, mida kodustele saata ning millega ta saaks oma arstipingut tide viia. Zara sbranna leidis talle lnde t, kuid Zara viidi hoopis prostituudiks. Teoses oli pikalt rgitud Zara lbielamistest, kuidas teda sunniti, hvardati ja peksti. Zara eesti keele oskuse tttu sai ta Eestisse. Ta pgenes Paa eest, ta jooksis, hletas, et leida tee Aliide Truu juurde. Ta teadis, et tal on Eestis sugulane ning arvas, et see on ainus vimalus pseda prostituuditst. Nii sattusidki Zara ja Aliide kokku. Algas tielik pshholoogiline mng: Aliide ei usaldanud Zarat ning Zara kartis oma lugu Aliidele rkida. Mlemal oli nii palju ksimusi, kuid vga vhe vastuseid. Kujunes vlja, et Aliide varjas siiski Zarat oma kodus Paa eest. Aliidele hakkas tdruk meeldima, ta soovis, et ka tema enda ttar oleks selline olnud
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast
Joonas pandi mingi Niklase nimelise poisi juurde elama. Joonase arust oli see pere tiesti ebanormaalne. Niklas mngis pevad otsa ainult malet, Niklase isa kasvatas kurke ja Niklase ema oli lihtsalt imelik. Niteks esimesel htul hakkas Niklase ema Joonase peas tuhnima, et ega tal kirpe peas pole. Muidugi sai Joonas selle peale livihaseks. hel peval mindi kunagisse hbedakaevandusse. Evelin vaatas kogu aeg, et Liana ja Joonas kusagile ei kaoks. Kui Evelin hel hetkel mitte kuskil neid enam ei ninud, pgenes ta metsa. Evelini kadumist mrgati alles tkk aega hiljem ja siis oli ka mrkajaks Liana. Kuigi Evelini otsiti kikjalt, ka otsimisgrupiga, ei leitud teda. sel tundus nii Lianale kui ka Evelinile, et nad nagu rgiksid teineteisega. Tnu sellele sai Liana teada, et Evelin on mingis augus. Liana rkis sellest pererahvale, kelle juures ta elas, ning tnu sellele hakati Evelini uuesti otsima. Varsti oli ka Evelin leitud. Kogu au sai endale muidugi Liana majutaja. Evelin saadeti lennukiga koju
Berliini kriis 1961 Sel perioodil kerkis esile Ida-sakslaste pgenemine Lne-Berliini. Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud.
Ilme - Taavi naine Tmm - Ilme vend, Taavit ei salli eriti Lembit - Taavi poeg Piskuje Linda - Taavi ema Piibu Eedi - Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult Ferdinand Uba - Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem (um. 40) Leonard Kibuviir - Taavi kaaslane, naljaka kiila kuklaga Osvald - Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu Hilda - Hiiel teenijatüdruk, Tmmusse armunud Aadu - varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus Hiie Ignas - vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga) Roosi Marta - oli varem (ja on vist siiani) Taavisse armunud Roosi August - joodik, Marta isa, Hiie talu naaber Selma - Taavi parim sbranna Inga - naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja Manivald Pihu - kombinaadi-kamba eesotsas (seal asub sjakooli meeste peastaap) Riks - Taavi endine sjakaaslane, tapab enese kokk Lompus - Taavi endine sjakaaslane, lubab inimesi üle lahe aidata, tegelikult varastab paljaks
autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti. Kui Alan oma jalgade prast haiglasse sattus, sai ta sealt omale kohe spru. Mis sellest, et ta oli ainuke poiss palatis ja kik teised oli tiskasvanud mehed. Mehed imetlesid Alani julgust ja nimetasid teda vapraks, kuigi Alan ise nii ei arvanud. Haiglas sitis Alan ratastooliga, kuid kuna tema perekond oli suhteliselt
Ühel päeval metsas avastas ta, et see tapja on naabri Reku (naabrite loll poeg, keda saksa sjaväkke ei vetud, sest ta ütles puhtsüdamlikult, et tahab sakslasi tapma tulla, kui aga venelased stta mobiliseerisid, jättis ta ütlemata, et tahab venelasi tappa ja veti mingi ime läbi sisse), kes rääkis, et sjavägi, kuhu ta veti oli rohkem naljategemine - et talle anti puupüss ja arstid tegelesid temaga kogu aeg (sjaväes avastati, et ta on hullumeelne), nii et ta pgenes ja tapab nüüd venelasi (mida ta ka tegi) ja et tal on terve suur kamp mehi, näiteks Piskuje Andres (Linda mees, keda teised surnuks pidasid). Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa - venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sjaväest ära karanud. Kiki poisse hoiatati ja nad pgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes
tulla vlja harjunud kestast. Kuid maal kehtisid teised reeglid ja kui Onegin pdis seal edasi elada harjumuspraste reeglite jrgi, siis tabas teda esimene tagasilk. Erinevalt pealinna kahepalgelisusele prkas ta kokku hoolivuse ja telise autundega. Duellile kutsumised ei olnud enam pelgalt mehelikkuse testamiseks vaid telise au kaitsmiseks. Arenevad sndmused ajasid noore mehe segadusse ja ta ei suutnud enam talitseda oma pealispinnalisust ning pgenes mllavate tunnete eest reisile. Naastes lootis leida eest Onegin taas selle hkava ja teda imetleva Tatjana, kelle hepoolse armastusega jlle oma eneseimetlust upitada. Tema nnetuseks kohtas ta tema suhtes klma ning abielus naist. Ja siis algas vitlus selle nimel, et Tatjana jlle hkaks kurval pilgul Onegini poole, aga sellest vitlusest kujunes vlja sgav armastus, mis omakorda ji vastuarmastuseta judes liiga hilisele arusaamisele armastuse thtsusest.
Politsei teadis vga hsti nende tegemistest, kuid neil ei olnud htegi tendit. Kuid helpeval said nad ktte he maffia narkodiileri ja piinamise teel said nad kogu info ktte. Ndalaprast, hel ilusal hommikul toimus maffia villale suur haarang. Kik maffia mustat tegijad avasid politsei vastu tule. Paljud said surma ja seal oli teline veresaund. Maffia juhtkond koos experdiga ritasid pgeneda kopteriga katuselt, kuid kahjuks lasti expert lbi akna maha ja ta visati kopterist vlja. Juhtkond pgenes Los santosesse, kus alustati kike algusest. [IMG]http://i35.tinypic.com/25qdjpg.png[/IMG] Elu Los Santoses algas vga raskelt, kuna kike tuli alsutada algusest, raha ei olnud ja paljud alluvad olid surma saanud. Alles oli jnud ainult maffia juhtkond. Kik rid hvinesid Itaalias lisaks veel kige suurem ri valeraha tegemine, mille uuringud olid lpusrigelt, kuid nd oli kik lbi. Vaikselt hakkati risi les ehitama ja uusi perekonna ustavaid alluvaid otsima. [IMG]http://i36.tinypic.com/ehf8z6
Kõrvaltegelasteks on Ilme (Taavi naine), Tõmm (Ilme vend, Taavit ei salli eriti), Lembit (Taavi poeg), Piskujõe Linda (Taavi ema), Piibu Eedi (Taavi kaaslane, vibalik mees, räägib imelikult), Ferdinand Uba (Taavi kaaslane, sai haavata, teistest vanem umbes 40), Leonard Kibuviir (Taavi kaaslane), Osvald (Taavi äia talus (Hiiel) sulane, suurt kasvu), Hilda (Hiiel teenijatüdruk, Tõmmusse armunud), Aadu (varem oli vallasant, nüüd elab Hiie talus), Hiie Ignas (vallavanem, Taavi äi, pgenes koos perega (ka tütre ja tütrepojaga)), Roosi Marta (oli varem (ja on vist endiselt) Taavisse armunud), Roosi August (joodik, Marta isa, Hiie talu naaber), Selma (Taavi parim sõbranna), Inga 3 (naine, kes organiseerib inimesi salaja Tallinnast üle lahe Soome, vastupanuliikuja), Manivald Pihu (kombinaadi-kamba eesotsas, seal asub sõjakooli meeste peastaap), Riks (Taavi endine sõjakaaslane, tapab enese), kokk Lompus (Taavi endine
75% Nirvana sissetulekutest, selle ta ka sai. (M. Research, P kast special: Nirvana, Kuum, 1994. juuni, lk. 41) 1993. juuli kuus Kurt doseeris narkootikumidega le ja oleks peaaegu surnud, kui Courtney teda pstnud poleks. Hiljem lks ta esinema ning keegi ei saanud aru, et tal midagi viga oleks olnud. Courtney hvardas lahutada, kui Kurt ennast narkootikumidest ei vruta. Kurt otsustas vabatahtlikult minna taastusravi-asutusse, kuid ta ei psinud seal kaua ning pgenes. Mrtsi algul 1994. aastal esines Nirvana viimast korda. Ndal peale seda viidi Kurt koomas haiglasse. Tegu oli jllegi ledoosiga, kuid seekord oligi ta ritanud teha enesetappu. Suitsiidikirjas Courtneyle seisis: Sa ei armasta mind enam. Pigem tapan end kui elan le teise lahutuse. Teise lahutuse all pidas ta silmas oma vanemate lahutust. Peale 20 tundi koomas olekut lahkus ta haiglast. (M. Appleton, Kurt Cobains Biography, http://www.kurt-cobain.com/) Kurt Cobain narkootikumidest:
ikkagi, lauldes laulu "Mis jumal teeb, on ikka hea". Jaak läheb Pukspuude juurde tagasi, seal on ka Riks, kes samuti Virvet taga otsib. Vastu k igi ootusi on Aino otsustanud Penni sjast tagasi ootama jääda (kuna mlemad olid rohkem pidutsejad, peeti nende suhet ka kerglaseks lbutsemiseks). Proua Pukspuu avastab kohvi keetma minnes, Virve kirja, kus seisab, et Virve pgenes koos sbrannaga üle mere. Umbes samal ajal saabub Juss sjast koju. 7 Arvo Valton (kodanikunimega Arvo Vallikivi; sündis 14.detsembril 1935 Märjamaa alevis on eesti kirjanik Looming Esimese trükiproovina ilmus novellett "Lauad" ("Noorus", 1960, 4). Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) äratas elavat huvi: köitis värske nägemine ja leebe huumor
annaabi.ee 
