Töö käik: Uuritavaks taimseks materjaliks oli paprikas. Eelnevalt noaga peenestatud paprika kaalusin ja kaalutis oli 0,48g. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin uhmris nuiaga vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. Seejärel lisasin sinna üksikute portsjonite kaupa veevaba Na 2 SO4 kuni saavutasin ühtlase pulbri, mis oli roosaka värvusega. Sellele järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit tihedusega 0,69. Ekstrakti valasin läbi filter paberist lehtri mensuuri. Ekstraheerida tuli mitu korda kuna uurisin karotenoide kvantitatiivselt. Alguses oli raske ekstrakti kätte saada, kuna lisasin vist liiga vähe petrooleetrit. Lõpuks hakkasin veidike rohkem petrooleetrit panema ja sain ekstrakti paremini kätte. Lisasin seni kaua, kuni ekstrakt muutus läbipaistvaks. Eelviimane kord lisasin õppejõu sõnul liiga palju petrooleetrit, millest tuleneb ka
kaalul, kaalutiseks 1,34 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,78. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 11ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 400-600nm.
kaalutiseks 0,5095 g. 2. Lõplikuks peenestamiseks hõõrusin porgandit uhmris vähese pestud liivaga kuni ühtlase massi saavutamiseni. 3. Seejärel lisasin sinna ükskikute portsjonite kaupa veevaba naatriumsulfaati, mille kogus tuli umbes 5-10 kordne kaalutise suhtes. Hõõrusin kuni saavutasin ühtlase kuiva pulbri. 4. Järgnes karotenoidide ekstraktsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks kasutasin petrooleetrit, tihetusega 0,69. Ekstrakti valasin klaaslehtri ja filterpaberiga varustatud mensuuri. Ekstraheerisin korduvalt, kuna uurisime karotenoide kvantitatiivselt. Ekstraheerimise lõpetasin, kuni ekstrakt oli värvitu. 5. Ekstrakti mõõtsin ära mensuuris, ja mahuks sain 18,5ml. 6. Järgmiseks võtsin ekstrakti neeldumisspektri spektrofotomeetris, võrdluslahusena kasutasin puhast petrooleetrit. Lainepikkuseks 350-650nm. Spektrite lainepikkused :
neeldumisspektri järgi. Töö käik Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist · Tehnilisel kaalul kaalutakse 0,65 g peenestatud tomati viljaliha (soovitatud 0,6 0,7 g) · Proov viiakse kadudeta uhmrisse · Proov peenestatakse uhmris, kasutades abrasiivmaterjalina pestud liiva · Lisatakse väikeste portsjonitena veevaba Na2SO4, et siduda vesi · Võetakse 25ml mõõtsilinder lehtri ja paberfiltriga · Ekstrahkeeritakse karotenoidid, kasutades lahustina petrooleetrit ( = 0,69 g/ml) · Uhmris olevale massile lisatakse ekstrahenti, segatakse ja ekstrakt viiakse metalllusikaga filtrile · Protsessi korratakse, kuni ekstrakt on värvitu · Ekstakti koguti 16 ml Neeldumisspektri võtmine ja spektri analüüs · Karotenoidide neeldumisspekter mõõdetakse vahemikus 350 650 600nm · Võrdluslahusena kasutatakse puhast petrooleetrit · Spektrofotomeetri ekraanile joonistub neeldumisspekter, millel märgitakse ära
- Peenestasin tüki porgandit riiviga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,33 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin umbes 10 kordse koguse (võrreldes porgani proovi kaalutisega) veevaba Na2SO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile 20 ml portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri 100 ml mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli läbipaistev (muidu kollane). Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (23,5 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter).
Naftaõli sulatamisel parafiiniga saadakse vaseliin. 4 · Parafiin- on naftast deparafiinimisel eralduv värvitu vahataoline saadus. Parafiini sisaldust määrdeõlis piirab selle kõrge hangumistemperatuur. · Petrooleeter- on vees lahustumatu värvuseta vedelik, madalal temperatuuril (35100 °C) keevate küllastunud süsivesinike segu (peamised komponendid onpentaan, heksaan ja heptaan). Petrooleetrit toodetakse naftast või naftagaasist või sünteetiliselt (nt vesinikust ja süsinikdioksiidist) ning kasutatakse peamiselt lahustina, aga näiteks ka välgumihkilite kütusena. Petrooleetri aur moodustab õhuga plahvatusohtlikke segusid. · Petrooleum- on 175°C 325°C keemistemperatuuride vahemikuga süsivesinikest koosnevnaftasaadus.Kasutata kse näiteks reaktiivmootorite kütusena (nn Jet-oil),
saavutamiseni. 3. Proovi kuivatamine - Väikeste portsionitena veevaba Na2SO4 lisamine, et proovis olevat vett siduda. Soola lisamine lõppes hetkel, mil moodustus kuiv, pulbriline mass. 4. Karotenoidide ekstraktsioon ehk väljalahustamine ekstrahendiga (petrooleeter) a. Võtsin 100ml mõõtesilindri, et ekstrakti koguda, lisaks lehtri, millele asetasin kuiva filterpaberi. b. Lisasin uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit. c. Põhja settinud massilt eemaldasin ekstrakti teelusika abil filtrile. d. Kordasin seda, kuni sademe kohal oleva ekstrakt muutus värvusetuks. e. Kõik ekstraktid viisin samasse kogumisnõusse. f. Määrasin kindlaks ekstrakti kogumahu V= 43 ml 5. Edasi uurisin saadud ekstrakti neeldumisspektri all. Spekter mõõtis vahemikus 350-600 nm. Tulemused: Neeldumismaksimumid: I 530 nm; 0,298 A
määramine. Töö käik Tomat peenestati ning kaaluti sellest materjali 1 g. Lõplikuks peenestamiseks hõõruti väljakaalutud proov uhmris vähese pestud liiva lisandiga, kuni saavutati ühtlane mass. Vähehaaval lisati vee sidumiseks veevaba Na2SO4, kuni uhmerdamisel moodustus kuiv pulbriline mass. Järgnevalt varustati 25 ml mõõtsilinder lehtriga ning sellele asetati paberfilter. Ekstraheerimiseks lisati uhmris olevale peenestatud massile väikeste koguste kaupa petrooleetrit, sademel lasti põhja settida ning selle kohal olev ekstrakt kanti teelusikaga filtrile. Seda korrati, kuni sademe kohale tekkiv ekstrakt muutus värvusetuks. Ekstrakti uuriti spektrofotomeetril, võttes lainepikkuste vahemikuks 350-650 nm. Tulemused Neeldumismaksimumid: 1. 364 nm ; D=0,271 A 2. 443,5 nm ; D=0,582 A 3. 468 nm ; D=0,749 A 4. 499 nm ; D=0,603 A Kirjanduse alusel domineerib karotenoididest lükopeen (505, 472, 446)
Järgnevalt peenestatakse materjal homogenisaatoriga 2 minuti jooksul tõstes esimese minuti jooksul sujuvalt pöördeid. Kui mass oli peenestatud, lisasin segule vee sidumiseks umbes pool teelusikat Na2SO4. Loksutasin ja panin seista 5 minutit. Järgnevalt viiakse läbi ekstrakti filtrimine ning selleks võtsin 25 ml kuiv mõõtsilinder, kuhu peale paigutasin klaaslehter ning kuiv paberfilter. Eelnevalt saadud segu filtreeritakse seejärel lisatakse tuubi veel 5 ml petrooleetrit, segatakse vortexil ning filtreeritakse. Viimane samm korratakse. Mõõtsin saadud lahuse maht ja sain V = 15,5 ml. Mõõdetakse lahuse neeldumisspekter spektrofotomeetriga lainepikkuste vahemikus 350- 650 nm. Tulemus Neeldumismaksimumid max (nm) Absorptsiooni väärtus (A) 450,0 0,4911 472,5 0,5487
· Seejärel lisatakse väikeste portsjonite kaupa veevaba Na 2SO4 proovis sisalduva vee sidumiseks. · Soola lisatakse niikaua, kui uhmerdatav materjal on ühtlane pulbriline mass. · Pulbrilise materjaliga viiakse läbi karotenoidide ekstratsioon sobiva orgaanilise lahustiga, milleks on petrooleeter. · Võetakse kuiv mõõtsilinder ning klaasfilter koos filterpaberiga. · Uhmris olevale peenestatud massile lisatakse väikeste koguste kaupa petrooleetrit. · Esimene kogus peab olema piisavalt suur, et põhja settinud massi pinnalt oleks võimalik lahust dekatneerida. · Materjali segatakse jätkuvalt nuiaga ning lastakse sademel põhja settida. · Seejärel kantakse sademe kohal olev ekstrakt teelusika abil filtrile. · Sama korratakse, kuni ekstrakt sademe kohal muutub värvusetuks. · Kõik ekstraktid viiakse samasse kogumisnõusse.
Töö käik: 1. Karotenoidide isoleerimine taimsest materjalist: - Peenestasin tüki tomatit noaga, kaalusin tehnilisel kaalul 1,10 g materjali. Uhmris lisasin porgandile pestud liiva ja uhmerdasin kuni segu oli ühtlane mass. - Lisasin veevaba NaHSO4 vee sidumiseks ja segasin kuni segu oli ühtlane kuiv pulber. - Karotenoidide ja klorofülli ekstraktsioon: lisasin massile portsjonitena petrooleetrit, segasin. Filtrisin ekstrakti klaaslehtriga ja läbi paberfiltri mensuuri. - Kordasin protsessi kuni kuni ekstrakt oli värvitu. Ühendasin saadud ekstraktiportsjonid. - Määrasin ekstrakti üldmahu (29 ml). 2. Kasutades spektrofotomeetrit mõõtsin uuritava lahuse neeldumisspektrid (aparaat muutis sujuvalt lainepikkuseid vahemikus 350 600 nm), võrduslahuseks puhas lahusti (petrooleeter).