mittesisaldavad molekulid, mis koosnevad ainult süsinikust ja vesinikust ja ksantofüllid, kui hapnikku sisaldavad molekulid. Taimedes täidavad karotenoidid ka ka kaitsvat rolli neelates liigset valgusenergiat ning kaitstest rakke fotokahjustuse eest. Karotenoidid omavad iseloomulikke neeldumismaksimume apolaarsetes lahustites, mistõttu on võimalik optilise tiheduse järgi määrata karotenoidi tüüpi. Töö käik · Õppejõult saadi prooviks tükike peterselli · Petersellist kaaluti 0,5g kaalutis ning viidi see kadudeta uhmrisse · Lisati pestud liiva ning peenestati proov · Lisati väikeste koguste kaupa veevaba Na2SO4, kuni proov oli täiesti kuiv · Proov ekstraeeriti heptaaniga ning filtriti kuiva 50ml mõõtesilindrisse, ekstraenti koguti 26ml · Määrati proovi neeldumisspekter vahemikus 350-650nm Neeldumisspekter Tippudest mõõdetud optiline tihedus:
Toiduvalmistamine restoraniköögis Tööleht ,,Mõisted restoraniköögi toiduvalmistamises" 1. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. 2. Blanseerima - Toiduaineid kiiresti aurutama või keetma. 3. en cocotte (pr k) toiduvalmistamismeetod, mil roog valmib tihedalt kaanega kaetud kõrgete servadega hautamisnõus. 4. frittima rohkes õlis või muus rasvaines toiduaineid küpsetama. 5
Vee peetus organismis. Kaaliumi eritamine suureneb. Kõrgevererõhk. Natrium häirib ioon tasakaalu rakus rakku jääb rohkem kaltsiumi (veresoonteseintes). KAALUIM RDA kogus mg -10a 600-1500mg, 11-24a 1400-4500mg. Organismis on kaalium rakkudes. Rakuväline kaalium viiakse rakku Na-pumba abil. Ta osaleb glükoosi metabolismis. Kui K on puudu tekib lihaskoes energia puudus-tagajärjeks happeliste ühendite kuhjumine. Kaaluimi allikad: rosinatest, petersellist, koorega keedetud kartulist, teraviljast, banaanist, päevalilleseemnetest, pähklitest, kalast ja piimatoodetest. Kaaliumi imendumist soodustab vitamiin B 6 ja magneesium. Kaaliumi imendumist pärsib alkohol (lisaks pärsib alkohol ka magneesiumi). Kaaliumi väljutumist suurendavad üleliigne naatrium, kohvi, suhkur, alkohol ja suhkru-haigus. Lisamanustamine võib olla vajalik mõõdukas diabeedi, väikelastel kõhulahtisuse, stenokardia,
C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, valguse ja hapniku toimel, seega: *ärge säilitage või leotage puu- ja köögivilju vees *kasutage ära köögiviljade keeduvedelik *asetage köögiviljad keema kuuma vette, nii säilib rohkem C-vitamiini *hoidke värsked puuviljamahlad võimaluse korral külmikus ja mitte kauem kui 2-3 päeva C-vitamiini päevane soovitatav kogus toidust saamiseks on 75mg, selle saame näiteks: *10g kibuvitsamarjadest *40g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist *60g mustadest sõstardest *90g spargelkapsast *110g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist *150g punastest sõstardest *190g kaalikast *200g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest *210g apelsinimahlast *250g karusmarjadest KOKKUVÕTE Leidsin, et C-vitamiin on üks väga vajalik aine, mida on vaja mõõdukalt tarbida. Sain teada soovitatavad manustamiskogused ja soovitusi, milliseid toiduaineid tarbida, kui on C-vitamiini puudus
väikestest kaladest puljong, mis kurnatakse, seejärel maitsestatakse leem ürtide ning safraniga, lisatakse tomatid, köögiviljad ning mitut sorti Vahemere kalu, ka kalamaksa ning krevette jm mereande. Juurde serveeritakse rouille’d ehk safrani, tšillipipra ning küüslauguga maitsestatud majoneesitaolist kastet. Bouquet garni - Ürtide ja maitseköögiviljade kimp, mis koosneb enamasti porrulaugust, sellerivarrest, loorberilehest, tüümianist ning petersellist. Kimp seotakse kokku, et seda oleks valmistoidus hõlbus eemaldada ning sellega maitsestatakse suppe, kastmepõhju, hautisi ja ühepajatoite. Brie - Põhja-Prantsusmaalt pärit koorene ja jooksev valgehallitusjuust, mille maitsvamad eksemplarid on valmistatud lehmapiimast. Kõige tuntum Prantsuse päritolu juust. Bruschetta - Kogu maailmas populaarne suupiste, millest kirjutavad juba 15. sajandist pärit Itaalia ajalooürikud
Tuneesia köök 4 Tuneesia köögile on suurt mõju avaldanud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania toiduvalmistamise traditsioonid, seetõttu on riigi rahvusköök sarnane peene maitse poolest kuulsale prantsuse köögile. Tuneesia ainus teravamaitseline roog on harisa kaste, mida serveeritakse koos oliiviõliga eraldi nõus ja mis meenutab pisut kaukaasia soolata adzikat. Harisa on punasest piprast, oliiviõlist, petersellist, küüslaugust ja köömnetest valmistatav vürtsikas kaste, kuhu sisse kastetakse leivatükid. Leiba on tuneeslastel tavaks murda ja süüa kätega. Leiba tarvitatakse ohtralt. Tuneeslaste laualt ei puudu kunagi traditsiooniline lavass ega pikad saiad. Tuneesia elanikud söövad peamiselt lamba-, veise-, kitse-, vasika- ja kanaliha, mõnes kohas saab ka kaameliliha maitsta. Avalike restoranide menüüst te sealiharoogi ei leia, kuna moslemitel on sealiha söömine keelatud. Liha pakutakse
Pearoaks valisin kanafilee, mille serveerin küüslaugu-võikastmega ning lisanditena keedukartulid ning hiinakapsa-ananassi toorsalatiga. Kanafileed veeretan kõigepealt jahus, siis munas ja lõpuks paneerin riivsaia-parmesanisegus, mis muudab kana välimuse ilusaks ja maitse krõbedaks. Kanale pakun juurde keedukartuleid ning hiinakapsa-ananassisalatit, mis sobib suurepärast selle roa juurde. Kastme valmistan võist, küüslaugust ning petersellist. Järelroaks valmistan tiramisu, mis koosneb biskviitküpsistest, mille immutan mandlilikööri-kohviseguga ning toorjuustu kreemist. Serveerimisel kaunistan tiramisu riivitud sokolaadiga. Veini nimi: Michel Leon Gewurztraminer,12,5% ( Prantsusmaa). Vein on üsna viskoosne ja intensiivse aroomibuketiga. Veini karakteris märkame ohtralt parfüümsust ( lilled, troopilised puuviljad) ning Gewurzile iseloomulikku pehmust ja magusust
•hoidke värsked puuviljamahlad külmikus, lahtiselt mitte kauem kui 2–3 päeva. Allikad Päevane vajadus • Allikadmarjad, puu- ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja C-vitamiini päevane soovitatav kogus kartul. on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: * 10 g kibuvitsamarjadest, * 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist, * 60 g mustadest sõstardest, * 90 g spargelkapsast, * 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist, * 150 g punastest sõstardest, * 190 g kaalikast, * 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest, * 210 g apelsinimahlast, * 250 g karusmarjadest. Biofunktsioonid •organism vajab sidekoe arenguks
õlide ärritava toime tõttu. Petersell maitsetaimena Petersellilehti kasutatakse salatite, suppide ja praadide kaunistamiseks-maitsestamiseks, juur on tuntud supijuurena. Juurest saab valmistada ka maitsvaid kastmeid liha- ja kalatoitudele. Petersellilehtedest, värskest kapsast ja kurgist (maitsestatuna tilliga) saab valmistada salati, mis sobib sapipõie- ja neerupõletiku puhul. Samuti on petersellist valmistatud salatid ideaalsed kehakaalu reguleerimiseks.Petersell sisaldab suures koguses organismile kasulikke aineid lehed ja seemned sisaldavad eeterlikke õlisid rasvu ja glükosiite. Lehed on rikkad raua ja C-vitamiini poolest ning sisaldavad ka karotiini ja B-vitamiine. Peterselli juures on omakorda valku, oblikhapet, foolhapet, karotiini, süsivesikuid, eeterlikke õlisid, kaaliumi,naatriumi,kaltsiumi,fosforit ja B- ning C-vitamiine
Sisu valge petersell toiduks nii juurt kui lehti. juure värvus valge või hallikasvalge, meenutab porgandit. Sisaldab eeterlikke õlisid, maitsejuurviljana kaguneb; 2 - juurpetersell lihava juurega - lehtpetersell juured peened, tugevasti hargnend, puised. lehed väga rikkad C-vit., leidub ka karotiini, K, B-grupi vitamiine seller petersellist teravama maitsega ja tugevama lõhnaga - juurseller ümarik, alumine osa sageli neljakandiline. Tugevasti hargnev, koor pruunikas või kollakasvalge. Kõige levinum seller - varsseller ei moodusta juurvilja., vaid jämeda leherootsuga suuri lehti. - lehtseller ei moodusta juurvilja ega paksenenud leherootsu. Toiduks hästiarenenud lehelabasid. lehtedes palju C-vitamiini ja karotiini
Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Pikaajalise C-vitamiini puudusel võib tekkida skorbuut. Parimateks C-vitamiini allikateks on marjad, puu- ja köögiviljad, näiteks mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. C-vitamiini päevane soovitatav kogus on 75 mg, sellise koguse saame näiteks: 10 g kibuvitsamarjadest; 40 g astelpajumarjadest, paprikast või petersellist; 60 g mustadest sõstardest; 90 g spargelkapsast; 110 g kiivist, lillkapsast, maasikatest, murakatest või tillist; 150 g punastest sõstardest; 190 g kaalikast; 200 g valgest peakapsast, apelsinidest, mandariinidest või sidrunitest; 210 g apelsinimahlast; 250 g karusmarjadest. 21 ( http://www.toitumine.ee/c-vitamiin/ ) C-vitamiin – aitab tugevdada immuunsust
soodustamiseks maksas, ·järglaste saamiseks, fertiilsuse säilitamiseks. Parimateks E-vitamiini allikateks on taimsed õlid, pähklid, seemned, idandid. Vitamiin C ·rasvhapete ja A-, D-, E-, B1-, 75 mg * 10 g kibuvitsamarjadest, B2-vitamiinide oksüdatsiooni * 40 g astelpajumarjadest, vähendamiseks ning kaitsmaks paprikast või petersellist, valke, rasvu, süsivesikuid ja * 60 g mustadest sõstardest, nukleiinhappeid (RNA, DNA) * 90 g spargelkapsast, vabade radikaalide kahjuliku * 110 g kiivist, lillkapsast, toime eest, maasikatest, murakatest või tillist, ·organismi vastupanuvõime * 150 g punastest sõstardest,
Fusilli- spiraalikujuline pasta. On samuti suurepärased „kastmepüüdjad“ sobides hästi rammusate kastmetega. Puntalette- riisiterakujuline pasta, see väike tera sobib iga kastmega, igasse suppi, ühepajatoitudesse. 3.11 Pesto Genovast, Itaaliast, pärit kaste. Klassikaliselt koosneb pesto basiilikust, küüslaugust, piiniaseemnetest ja oliiviõlist, aga seda valmistatakse ka petersellist, rukolast ja karulaugust ning piiniaseemnete asemel võib kasutada Kreeka pähkleid või ka näiteks päevalilleseemneid. Algselt kasutati kastet ainult pastakastmena, tänapäeval ags maitsestatakse sellega tomatikastmeid, -salateid ja pitsasid. Pestot kasutatakse ka saiakattena.