Päts vahistati nädal aega hiljem, 30. juulil oma Kloostrimetsa talus ja saadeti administratiivasumisele koos perega Nõukogude Liitu. Kuni 26. juunini 1941 oli ta koos perekonnaga Baskiirias, Ufaas vabakäiguvang, pärast seda 1942. aasta lõpus Kirovis, riikliku julgeolekuvalitsuse vanglas, üksikkongis. Ametliku nõukogude versiooni kohaselt etapeeriti ta 1942. aasta novembris ta koos poja Viktoriga Vitebskisse. 1943. aastast viibis ta Peterhofis. Alles 29. aprill 1952. aastal saadeti ta NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Erinõupidamise otsusega sundravile ja hoiti kinni Kaasani vanglahaiglas. 15. november 1954 peale Erinõupidamise otsuse läbivaatamist otsus tühistati ning 8. detsembril vabastati sundravilt. 18. detsembrist kuni 29. detsembrini 1954 viibis Päts Jämejala vaimuhaiglas, kust ta aga liiga suure tähelepanu ning Eesti elanike külastamiste tõttu kiiresti, Eesti NSV tervishoiuministri V
jäid välja arenemata. Vabastamiskatse käigus Schlüsselburgi kindlusest Ivan hukkus. Jelizaveta Petrovna (17411762) Elas aastatel 1709-1762. Jelizaveta taastas senati õigused ja kergendas aadlike teenistuskohustusi. Kuigi üldiselt keisrinna tasakaalustas riigi siseolusid, ei huvitanud teda valitsemine eriti, hoopis õukonnaelu. Välise hiilguse tõukel soosis Jelizaveta Bartolomeo Rastrelli tegevust, valmisid praegune Talvepalee, lossid Peterhofis ja Tsarskoje Selos, kuid asutati Moskva ülikool ja Peterburi Kunstiakadeemia. 1756. aastal asutati esimene Venemaa professiaalne teater. Keisrinna-aegset välispoliitikat juhtis kaua Aleksei Bestuzev-Rjumin, kelle Jelizaveta ootamatult, ilma erilise põhjuseta erru saatis. Rootsi-Vene 17411743 sõja lõpetanud Turku rahuga 1743 saavutas Jelizaveta Rootsilt suure osa Soome territooriumist. Jelizaveta oli üliusklik. Peeter III (1762) Elas aastatel 1728-1762
Helilooja, organist, koolmeister. Üks eesti rahvusliku koorimuusika rajajatest Tema teadaolev looming "5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet"-säilisid ainult tänu Jakobsoni laulikule Laulud " Mu isamaa on minu arm" ja " Sind surmani" on loodud L. Koidula tekstidele ja tuginevad soome rahvaviisidel. Laulud kõlasid esimesel üldlaulupeol 1869 a. ALEKSANDER EDUARD THOMSON- 1845 1917 Helilooja ja pedagoog Elas ja töötas enamiku oma elust Peterhofis, hiljem Peterburis Tema ligi 70-st laulust on säilinud umbes pooled. Teeb rahvaviisitöötlusi Tema loomingus domineerib armastus- ja looduslaulutemaatika. " Ketra, Liisu", " Kannel", " Laula, laula suukene" FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN- 1851 1911 Helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist ja organist Sai muusikupisiku oma vanemalt vennalt Aleksander Saebelmannilt (Kunileid) Tema loomingust on säilinud paarkümmend koorilaulu, tuntuim neist " Kaunimad
Ta juhatas mitmeid hooaegu kõiki Vene Muusikaühingu sümfooniakontserte, tegutses Viini Muusikasõprade Ühingu juhina, korraldas ,,Ajalooliste kontsertide" sarju Peterburis, Viinis , Berliinis, Leipzigis, Pariisis, Londonis. 1870.a. esines ta ka Tallinnas (Revalis). 1871-72 viibis ta koos viiuldaja H. Wieniawskiga kaheksa kuud kestnud turneel Ameerikas, andes ligi 200 kontserti. Ameerikas teenitud raha eest laskis ta endale ehitada Peterhofi maja (aastal 2005 avati Peterhofis Rubinsteinile mälestussammas), kus ta reisidelt naastes puhkas ja komponeeris ja kus ta lõpuks ka suri. Anton Rubinstein oli 19.sajandi suurimaid klaverivirtuoose. Imetlusväärse tehnilise meisterlikkuse kõrval hinnati tema esituste monumentaalsust, tõlgitsuste ainulaadsust ja isiksuse lummavat maagilisust. Ta oli kaasaegsete hinnanguil ainus, kes võis tõusta Ferenc Lisztiga samale pjedestaalile. 70ndate aastate alguses süvenes Rubinsteinis soov loobuda pianistikarjäärist ja
tähendab siis, kui Peterburi oli kujunemas puhtklassitsistlikuks linnaks. Sest üle 30. a. kestnud suurte Peterburi klassitsistide esimese generatsiooni (de la Mothe, Rinaldi, Veldten, Bazenov, Starov, Cameron) palavikuline tegevus oli lõppenud, juba oli ka Quarenghi läbi viinud kõik oma tähtsamad ehitised. Need meistrid (ja nende kõrval loomulikult suur hulk teisi vähem silmapaistvaid) olid Peeterburis ja tema lähemas ümbruses (Tsarskoe Seloos, Gacinas, Pavlovskis, Oranienbaumis, Peterhofis j. m.) ehitanud suure hulga monumentaalseid losse ja avalikke ehitisi ning eramaju. See klassitsistlik Peeterburi, mis on esile kutsunud väljamaa reisijate hulgalisi vaimustatud kirjeldusi, ei võinud suurt mõju avaldamata jätta ka Krause peale17. Nii näeme meie nüüd ka Krause ehitistes jooni, mis tuletavad meelde kaunis lähedalt mõningaid Peeterburi ehitisi; eriti Veldten'i, Starov'i ja Bazenov'i ehitised näivad olevat Krause ehitistele kaunis sugulased. Siiski oleks raske, koguni
Kaunimad laulud: ,,Ema süda," ,,Ellerhein," ,,Palve." Alekssander E. Thomson 1845 1917 (sureb Petrogradis). Sangastest pärit mees. Valga Cimze seminar, lõpetab 1865. Läheb tööle Kanepisse õpetajaks. Organiseerib 60liikmelise koori. Töötab Vana-Võidu mõisas koduõpetajana. Teeb iseseisvalt õppides ära keskkooli lõpueksamid, sai Tartu Ülikooli matemaatikat õppima, juhatas ka Vanemuise koori. Venemaal pakuti tööd, A võtab selle vastu, Peterhofis 1872, kirikukooli õp. Oli A.Rubinsteini laste õp. Õppis Peterburi ülikoolis matemaatikat. Elulõpuni töötab õpetajana Peterburi Saksa Gümnaasiumis. Kogus rahvalaule ja kasutas neid oma loomingus ,,Ketra, Liisu." Tekstid pärit rahvaluulest, kasutab ka kaasaaegseid. Peamised teemad loodus, armastus, lüürika. Ajab taga rahvuslikust. ,,Laula, laula, suukene," ,,Sokukene," ,,Kevade käes," ,,Palve." Karl August Hermann 1851-1909 Võtab J.V
Need on kahte tüüpi. Kaks ahju on laotud kahlitest, millel on maastikumotiivi ümber maalitud raam ja nurgas veerandrosett, teisel paaril täidab maastikuvaade kahli äärest ääreni. Kõik maastikud on erinevad. Ehitusaajast peaaegu ainsana säilinud peasaali dekooris on kasutatud barokiajastule iseloomulikke sümboleid ja kujundite retoorikat. Oma algpärasuses kujutab kadrioru lossi kaunis peasaal endast haruldast näidet Peeter I aegsest barokkinterjöörist, kuna Peterburis, Peterhofis ja Strelnas asuvad valitsejalossid on hilisemate ümberehituste või sõjapurustuste tõttu enamasti om algse kuju minetanud. Peasaali dekoori valmimine sai alguse 1721. aastal, kui Pihkvast ja Novgorodist saadetud müürsepad lõpetasid lossi võlvide ja müüride ladumise. Peasaali laemaalid on tehtud Titsiti ja Ovidi järgi. Lossi tööle oli värvatud kohalik kunstnik. Võrreldes rahvusvahelisel kõrgtasemel olevate stukk-kaunistustega on lossi laemaaling pigem
saj alguse arhitektuuri tervikuna. Kuigi ühise nimetajana võib kasutada terminit historitsism, saab selguse mõttes selle jaotada veel järgmistesse perioodidesse: romantiline etapp 19. saj 30.–50. aastad stiilipuhas etapp 19. saj 50.–70. aastad eklektiline etapp 19. saj lõpukümnendid Ajastu ehitusmälestiste näiteid historitsismist: Ch. Barry – Inglise parlamendihoone, 1840–60 K. Schinkel – Kabel Peterhofis Venemaal, 1834 H. von Ferstel – Votiivkirik Viinis, 1856–79 G. Semper – Viini Burgtheater, 1873–88 G. Semper – Dresdeni maaligalerii, 1854 Ch. Garnier – Pariisi Ooperiteater, 1861–75 J. Hittorf – Gare du Nord Pariisis, 1863 H. Labrouste – Pariisi Rahvusraamatukogu, 1863 P. Wallot – Riigipäevahoone Berliinis, 1884–94 I
Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Orgaaniliste multšide all ei ole peenravaiba kasutamine soovitatav. 92 Joonis 16 Vasakul erineva suuruse ja värvusega graniitkillustikmultši kasutamine istutusala viimistlemisel Luual; paremal tellisepuru ja graniitkillustiku abil loodud barokne ornament Peterhofis (Venemaa) 8.2.1. Multšide kasutamine puude istutamisel Kui puud ei kasva sillutatud aladel, kus nende võraalune pind on kaitstud spetsiaalsete kaitserestidega, on soovitatav istutatud puude võraalused ringid multšida. Multši tuleb hoida vähemalt seni, kuni puud on saavutanud liigiomase juurdekasvu, kuid ka hilisemal multšimisel on suur tähtsus. Multšitud pinnal puudub niitmisvajadus, millega säästetakse puude juuri niidukite
tühistati, kergendati talurahva maksukoormat. Sunnismaisus kaotati ning riigimaadel asunud talupoegadele anti õigus talud päriseks osta. 1789. aastal surus kuningas riigipäevas esindatud talupoegade ja linlaste toel aadliopositsiooni maha ning saatis riiginõukogu laiali. Kuningavõimu väliseks tugevdamiseks seati õukonnas sisse Prantsuse etikett. Gustav III valitsusajale langes teine revansisõda Venemaaga (178890). Edus kindel kuningas jagas juba kutseid Peterhofis toimuvale ballile ning riiginõukogu arutas tõsimeeli, millised ausambad tuleks Peterburis säilitada ja millised maha võtta. Tegelikult tabas Rootsit seegikord sõjaline lüüsaamine. 1790 sõlmitud Värälä rahu säilitas siiski sõjaeelsed piirid. Nimetatud sõjas avaldusid esimest korda Soome lahkulöömispüüded. Soome opositsionäärid moodustasid enam kui sajast ohvitserist koosneva Anjala liidu, taotledes Venemaa kaitse all iseseisva aadlivabariigi loomist
Nende ümber oli aedasid (Peeter I valitsemisajal). Ent pärast Peterburi rajamist tekkisid imperaatorite paleedele lisaks ka uued aiad. Tsaar oli oma reisidel Hollandisse, Inglismaale ja Saksamaale näinud Euroopa aiakunsti. Ta teadis tunduvalt paremini, kuidas kaitsta oma aedu barbarite rünnakute vastu, kui seda, kuidas kaitsta neid võõraid aedu ja kodusid, mida ta oma reisidel oli rüüstanud. 1712 kuulutati Peterburg Venemaa pealinnaks. 1714 hakkas Peeter I rajama suveresidentsi Peterhofis. Lossi ees oli otse merest algav kanal, millesse võis laevaga sisse sõita, sinna ehitati üks maailma toredamaid purskkaevude ja kaskaadide süsteeme. Planeerimiskavasse kuulusid terrassid ja kaks teineteisega ristuvat kolme kiire süsteemi. Skulptuure osteti kokku ja veeti kohale laevatäite viisi, lisaks ilupuid Hollandist. AIAD-PARGID JA NENDE KUJUNDAJAD HILISRENESSANSIS JA BAROKIS (loend on mittetäielik)
1888. a. sooritas Bornhöe eksternina Tallinnas günaasiumi lõpeksami ja asus Tartu üikooli õpima keeleteadust ning kunstiajalugu, kuid pidi juba õge peatselt majandusliku kitsikuse tõtu õingud katkestama; ka hiljem väismaal ei länud tal samal põjusel korda pidevamat stuudiumi jäkata. 1890. a. ilmus Bornhöe teine ajalooline jutustus «Villu võtlused». Kirjanik ise leidis sel ajal teenistust abikötrina (organistina) Novgorodi kubermangus ja jägmisel aastal koduõetajana Peterhofis (Speranski ja vüst Obolenski perekonnas), puutudes siin muuhulgas kokku ka suure vene kirjaniku L. Tolstoiga. Seejäel tegutses Bornhöe jäle ajakirjanikuna 439 Lä ane-Euroopas, avaldades ütlasi 1892. a. kaks uut teost --satiiriliste jutustuste sarja «Tallinna narrid ja narrikesed» ning jutustuse «Anni neitsipõv». Sellel ajal on kirjanik avaldanud ka tõkeid saksa ja vene keelest, aga samuti esinenud saksa keeles kirjutava autorina. 1893. a
annaabi.ee 
