üleliisge osa väljasadenemise. Katse 7: Naatriumkloriidi protsentsisalduse määramine liiva-soola segus Töö eesmärk: Teada saada mitu grammi soola on antud soola-liiva segus Reaktiivid: Sool (NaCl), vesi Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluda ja panna 100 cm3-lisse keeduklaasi. Segu lahustada 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreerida läbi klaaslehtril asuva paberfiltri 100 cm3-lisse mõõtesilindrisse. Paberile jäänud liiva pesta pesupudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus jahutada/soojendada üsna täpselt 20oC-ni. Määrata saadud lahuse maht möötesilindri skaala järgi. Areomeetri abil mõõta saadud NaCl tihedus. Areomeeter libistada ettevaatlikult mõõtesilindrisse nii, et ta ei vajuks põhja ja asuks eemal silindri seintest. NaCl protsendilisuse määramiseks kasutada tabeli andmeid ja interpoolimist. Leida, mitu g NaCl oli algsegus. Katse andmed: Soola-liiva segu NR 1 Mõõtesilndrilt määratud maht: 75 ml
kahe tuntud pH-ga standardlahuse järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud). 1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga. 2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse lahust ettevaatlikult segades või loksutades. 3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem. 4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga. 5. Sukeldada elektrood järgmisesse uuritavasse lahusesse või mõõtmiste lõpetamisel destilleeritud vette. 1.Lähtudes oma mõõtmistulemustest arvutada H+, kasutades seoseid: pH = log (aH+) aH+ = H+ · [H+] 2.Tiitrimistulemuste põhjal arvutada aktiivsusi kasutades selle lahuse pH ning võrrelda seda mõõdetud tulemusega. Aktiivsustegurid vt. vajadusel tabelist Lisa 1.
heksaakvakobaltaat(II) b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks. Kristallide ümber tekkis tumesinine kiht, Co2+ on sinine.Lahus oli tumelilla tetraklorokobaltaat c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Lisades vett, muutub lahus roosakaks, sest soolakontsetratsioon langeb. heksaakvakoobalt 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. Tekkis tumepruun sade,seejärel lisades tahket KI, tekkis oranzikas lahus.
paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks. Lahus läks lillaks, kuid kristallid helesiniseks, sest koobalti ja naatriumi reageerimisel üksteisega moodustus kompleks. 2+ 2- + 2 6 4 2 [Co(H O) ] + 4 NaCl [Co(Cl )] + 4 Na + 6 H O tetraklorokoobaltaat(II) c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Kristallide ja lahuse vahele tekkis roosa triip, sest hakkas tekkima heksaakvakoobalt(2+) ioon. [CoCl4]2-+6H2O[Co(H2O)6]2++HCl-- 3 3 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO ) lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust Tekkis must sade kuni sademe tekkimiseni
Töö eesmärk: Määrata naatriumkloriidi maht ning tihedus areomeetri abil, leida lahuse molaarne kontsentratsioon Kasutatud töövahendid: kaal, keeduklaas, klaaslehter, paberfilter, mõõtesilinder, areomeeter Kasutatud reaktiiv: liiva-soola segu, H2O, Töö käik: Juhendajalt saadud soola-liiva segu kaaluti tehnilistel kaaludel 100 cm 3-lisse keeduklaasi. Segu lahustati 25-50 cm3 destilleeritud vees, filtreeriti läbi klaaslehtril asuva paberfiltri ja filtrile jäänud liiva pesti pesupudelist filtrile suunatud veejoaga. Lahus ja pesuvesi (ca 60-80 cm3) koguti mõõtesilindrisse mahuga 100 cm3 ja jahutati kraanivee joas 20oC-ni. Saadud lahuse maht määrati möötesilindril asuva skaala järgi (cm 3). Areomeetri abil mõõdeti saadud NaCl lahuse tihedus. Areomeeter libistati ettevaatlikult mõõtesilindrisse valatud vedelikku nii, et ta ei puudutaks põhja ja asuks eemal silindri seintest. NaCl protsendilisuse lahuses arvutati, kasutades tabelis
Kirjeldada reaktsioonivõrranditega sademe teket ja lahustumist. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks. c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks. 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 3
3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub. Mullid lähevad ülesse. Vaarikpunane värv b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks. Lilla värv, põhjal on sinine sade. c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks. Toimub reaktsioon, mille põhimõtte seisneb selles, et roosa, lilla ja sinine värvid lähevad põhja. Kui kallutada siis värvid ei segune omavahel vaid jäävad oma kohal. 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. Toimus reaktsioon: Bi(NO3)3 + 3KI BiI3 + 3KNO3
∗ Enne mõõtmist ja vahekontrolliks ka mõned korrad pikema katseseeria käigus tuleb pH-meetrit kalibreerida kahe tuntud pH-ga standardlahuse (tav. puhverlahus) järgi (seda sooritab tavaliselt õppejõud). 1. Tõsta elektrood koos hoidjaga destilleeritud veest välja ja kuivatada õrnalt ning ettevaatlikult filterpaberiga. 2. Sukeldada elektrood uuritavasse lahusesse. 3. Peale pH-meetri näidu stabiliseerumist võtta lugem. 4. Tõsta elektrood lahusest välja, loputada pesupudelist hoolikalt destilleeritud veega ning kuivatada filterpaberiga. 5. Sukeldada elektrood järgmisesse uuritavasse lahusesse või mõõtmiste lõpetamisel destilleeritud vette. 6. Kõik mõõtmised teha ühe ja sama pH meetriga. H Lähtudes oma mõõtmistulemustest arvutada , kasutades seoseid: pH log a H a H 10 pH
Lahus värvus tumesiniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 4 2- ioon ja roosa värvuse Co(H2O)6 2+ kompleksioon. Co(NO3)2 6H2O + CH3COOH = Co(H2O)6 2+ + 2NO3- Co(H2O)6 2+ + 4NaCl = CoCl42+ + 4Na+ + 6H2O c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina ca 1 mL vett. Kirjelda, mis toimub. Lahus muutub helelillakaks Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse CoCl 4 2- ioon ja roosa värvuse Co(H2O)6 2+ kompleksioon. Co(Cl4)2- + 6H2O = Co(H2O)6 2+ +4Cl- 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 ml 0,2M Bi(NO 3)2 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25M KI lahust
3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub. b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks. c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks. 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni. 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob.
Jälgida 3 – 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber. NaCl valged kristallid muutusid sinakaks. NaCl kristallide ümber olev lahus värvus siniseks. Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl 4] 2– ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon. [Co(H2O)6]2+ + 4 NaCl → [Co(Cl4)]2- + 4 Na+ + 6 H2O tetraklorokoobaltaat(II) c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina ca 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub. Lahus muutus roosaks. Kirjutada reaktsioonivõrrand, teades, et lahusele annab sinise värvuse [CoCl 4] 2– ioon ja roosa värvuse [Co(H2O)6]2+ kompleksioon. [CoCl4]2-+6H2O→[Co(H2O)6]2++4Cl- heksaakvakoobaltaat(II) 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni.
sademe teket ja lahustumist. 3.2 a) Kuiva katseklaasi panna mõned Co(NO3)2·6H2O kristallid ja valada peale 2 3 mL atsetooni. Kirjeldada, mis toimub b) eelmisesse lahusesse lisada NaCl kristalle nii palju, et katseklaasi põhjas oleks 2 3 mm paksune kiht. Kirjeldada 3 5 min jooksul, mis toimub NaCl kristallide ümber ja miks? c) eelmist lahust loksutada kuni NaCl kristallid on lahustunud ja lisada lahusesse pesupudelist ettevaatlikult mööda seina cá 1 mL vett. Kirjeldada, mis toimub ja miks 3.3 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,2 M Bi(NO 3)3 lahust ja lisada tilkhaaval 0,25 M KI lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI kuni sademe kadumiseni 3.4 Katseklaasi valada ~0,5 mL 0,25 M KI lahust ja 1 mL dest. vett. Lisada 1-2 tilka 0,2 M Pb(NO3)2 lahust kuni sademe tekkimiseni. Seejärel lisada tahket KI ja loksutada kuni sade kaob. 3
juhtub. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: CoCl2 x 6H2O, NaNO3, atsetoon, H2O 3. Töö käik Atsetoonis lahustatud Co(NO3)2 x 6H2O-le lisan NaCl-i ja üritasin loksutades NaCl ära lahustada, et saada atsetoonis lahustatud NaNO3 ja CoCl2 x 6H2O lahus, kuid NaCl ei lahustunud täielikult. Saadud atsetoonis lahustunud NaNO3 ja CoCl2 x 6H2O lahusele lisasin pesupudelist ettevaatlikult mööda serva ~ 1 mL vett ja vaatlesin toimuvat. 4. Katseandmed Loksutamisel kõik NaCl kirstallid ei lahustunud. Lahusele vee lisamisel tumesinine värvus asendus heleroosaga. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Atsetoonis lahustunud NaNO3 ja CoCl2 x 6H2O lahusele vee lisamisel toimus reaktsioon ning lahus muutus tumesinisest heleroosaks. Reaktsioonivõrrand. CoCl2 x 6H2O Co(H2O)Cl2 vesilahuses koobalti kompleks muutub, mis toob kaasa ka
Lahjenduste (= lahjendatud glükoosilahuste) valmistamiseks võetakse kolm puhast, kuiva standardset või kalibreeritud (jaotustega) katseklaasi, kuhu pipeti abil mõõdetakse eelnevalt väljaarvutatud kogus glükoosi standardlahust. Destilleeritud vett lisatakse sobiva mahuga pipetiga niipalju, kui on vajalik lahuse lõppmahu (10 ml, 15 ml vm) saavutamiseks. Kalibreeritud katseklaaside puhul pole destilleeritud vee lisamiseks vaja kasutada pipetti, vaid vett lisatakse pesupudelist kuni vastava mahuni. Katseklaasid suletakse korkidega ja loksutatakse kontsentratsiooni ühtlustamiseks. Teine võimalus lahjendatud glükoosilahuste( lahjenduste) tegemiseks on samm- sammult lahjendamine (vt toodud skeemi). Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindel maht (meie näites 10 ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendaks 2 korda ning saadud teist lahjendust omakorda 2 korda. NB! Iga lahus vajab peale vee lisamist hoolikat loksutamist
annaabi.ee 
