Üldosa ja eriosa 43. Avaliku halduse organisatsioon. Avalik haldus toimib läbi avalike organisatsioonide, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. 44. Avaliku halduse kandjad. riik (avalik-õiguslik juriidiline isik territoriaalse korporatsioonina) KOV üksused - vallad, linnad (avalik-õiguslikud juriidilised isikud territoriaalsete korporatsioonidena) teised riigi poolt seadusega loodud avalik-õiguslikud juriidilised isikud (avalik- õiguslikud personaalkorporatsioonid (nt. Advokatuur, Notarite Koda); avalik- õiguslikud sihtasutused (nt. Kultruurkapital); avalik-õiguslikud juriidilisest isikust asutused (nt. Rahvusraamatukogu) eraõiguslikud halduse kandajd (nt. notar) 45. Tsiviilõiguse süsteem. ajalooliselt eristatakse kahte peamist tsiviilõiguse süsteemi (tsiviilõiguse normide omavaheline paiknemine): institutsiooniline süsteem ja pandektiline süsteem. 46. Füüsilised isikud. Inimesed õigussubjektidena 47
Seevastu on eraõiguslik juriidiline isik loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik: täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Avalik-õiguslik korporatsioon (tunnuseks liikmeskond, mille vahetumisest korporatsiooni staatus ei muutu, on sellest sõltumatu): 1) Territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. 2) Personaalkorporatsioonid kutseala ühendus või vabatahtlikkuse alusel teatud huvi põhimõttel. 3) Reaalkorporatsioonid liikmeskond muutub kas omandi või ettevõtte asukoha järgi. 4) Liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. Eestis sellised ei ole. Avalik-õiguslikud asutused ei rajane liikmeskonnal. Enamasti teostab järelevalvet Riigikontroll. Eesti Rahvusringhäälingu seadus
olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1)
olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1)
olla siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 2. Territoriaalkorporatsioon juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus vald, linn) 3. Personaalkorporatsioonid liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 4. Õigusvõimeline asutus asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1)
siseõigust) (siseõigus) Impermeabiliteediteooria ehk läbipaistvuse teooria 1. Peatükk: Üldosa § 20 Sissejuhtaus riigikorraldusõiguse mõistetesse I Juriidiline isik – abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime 1. Territoriaalkorporatsioon – juriidiline isik, mille liikmed on teatud territooriumil elavad isikud (riik, kohalik omavalitsusüksus – vald, linn) 2. Personaalkorporatsioonid – liikmelisuse alusel moodustatud (nt advokatuur – kõik liikmed on advokaadid; kaitseliit) 3. Õigusvõimeline asutus – asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum eesmärgi saavutamiseks Selleks, et organid midagi teha saaks, on neil vaja asutust. Ministeerium ei ole õigusvõimeline asutus. Haigekassa on õigusvõimeline asutus. Rahvusraamatukogu on õigusvõimeline asutus. II Organ (HMS § 8 lg 1)
õiguste teostamiseks – keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid – üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid – üksikaktide andmise õigus c) territoriaalkorporatsioonid – liikmeskond määratletud territooriumi alusel d) personaalkorporatsioonid – liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel e) reaalkorporatsioonid – liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi f) liitkorporatsioonid – liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond puudub), täidab haldusülesandeid ning millel on vastavad avalik- õiguslike teenuste kasutajad. A.-õ. Asutuste õiguste ja kohustuste maht on sageli
teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel 25 c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond
2. Avalik-õiguslik korporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon on liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik- õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. (Oluliseimaks erinevuseks teistest ongi liikmeskond!) Näiteks: Notarite koda, Advokatuur. Liigid: a. territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel (nt kohalikud omavalitsusüksused) b. personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel (nt. advokatuur) c. reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi. (Eestist näited puuduvad.) d. liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud. (Eestist näited puuduvad.) 3. Avalik-õiguslik asutus Tunnused: kujutavad endast haldusteenistujate ja asjade (hooned, sisseseade, tehnilised vahendid jne.) organisatsioonilist koondamist, ühtsust;
teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle korporatsiooni moodustamiseks on määratud. Liigid a) autonoomsed korporatsioonid üldaktide andmise õigus b) autonoomiat mitteomavad korporatsioonid üksikaktide andmise õigus a) territoriaalkorporatsioonid liikmeskond määratletud territooriumi alusel b) personaalkorporatsioonid liikmeskond kutse või vabatahtlikkuse alusel c) reaalkorporatsioonid liikmeskond omandi või ettevõtte asukoha järgi d) liitkorporatsioonid liikmeteks juriidilised isikud (Eestis ei ole). 4. Avalik-õiguslik asutus 31 Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis koosneb haldusteenistujatest ja asjadest (liikmeskond
Saksa Õigusteadlased: a. territoriaalkorporatsioon e territoriaalühendus. Selline korporatsioon on näiteks KOV Advokatuur, Notarite Koda, Teaduste Akadeemia, Kaitseliit (vastavalt Kaitseliidu seadusele loodi avalik-õiguslik ühendus. Probleem, et Kaitseliit on avalik-õiguslik isik, kuid seda on ka Kaitseliidu peastaap ning kõik malevad, kuigi peaks olema, et need on tema struktuuriüksused). b. Personaalkorporatsioonid liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil või vabatahtlikkuse alusel (vähemrahvuslaste kultuuriomavalitsused). Võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond tekib vabatahtlikkuse alusel või sunniprintsiibil - Sundkorporatsioon - nt Advokatuur vandeadvokaadina ei saa töötada isik, kes ei kuulu Advokatuuri. c. Reaalkorporatsioonid liikmeskond moodustub liikmete omandi või ettevõtte
Autonoomsed korporatsioonid on sellised, millised on õigustatud oma elu korraldama üldaktide alusel. Selle liigituse järgi kuuluvad autonoomsete korporatsioonide hulka kohalikud omavalitsusüksused, kuna neil on määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid
Autonoomsed korporatsioonid on sellised, millised on õigustatud oma elu korraldama üldaktide alusel. Selle liigituse järgi kuuluvad autonoomsete korporatsioonide hulka kohalikud omavalitsusüksused, kuna neil on määrusandlusõigus. Saksa õigusteadlased eristavad nelja liiki korporatsioone: 1) territoriaalkorporatsioonid. Need on ühendused, mille liikmeskond on määratletud territoriaalse põhimõtte alusel. Kehtivas õiguskorras kuuluvad sellesse liiki kohalikud omavalitsusüksused; 2) personaalkorporatsioonid. Selliste ühenduste liikmeskond kujuneb kas teatud kutseala printsiibil (advokatuur, notarite koda) või siis vabatahtlikkuse alusel (vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused). Personaalseid korporatsioone võib eristada ka selle järgi, kas liikmeskond formeerub vabatahtlikkuse põhimõttel või nn. sunniprintsiibil. Esimesse liiki jäävad vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, teise advokatuur ja notarite koda; 3) reaalkorporatsioonid
annaabi.ee 
