· Lahendusi ei anta · Lõpp jääb avatuks · Kalduvus fragmentaarsusele Süzee arengu etapid 1. Ekspositsioon Tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 2. Sõlmitus Sõlmsündmus, millest algab tegevuse arendus 3. Dispositsioon Tegevuse järkjärguline arendus 4. Kulminatsioon Tegevuse haripunkt 5. Peripeetia Otsustav pööre tegevuses 6. Konklusioon Üllatuslik lõpplahendus
Romeo lahkub Veronast. Capuletti plaan laulatada Julia ja Paris. Lorenzo kiri Romeole. Julia näiline surm. Romeo ei saa kirja. Romeo ja Parise kahevõitlus. Paris langeb. Kulminatsioon: Romeo võtab Julia surma pärast mürki. Peripeetia: Julia ärkab üles. Konklusioon: Julia tapab ennast Romeo pärast. Capulettide ja Montecchide leppimine.
eelnevate lugudega. Raamatus on väga tihe sündmustik, tegevuskohti ja tegelasi on väga palju, kuid tänu heale kompositsioonile on seda kerge jälgida. Üldiselt on „Toomas Nipernaadist“ raske välja tuua eraldi ekspositsiooni, dispositsiooni või kulminatsiooni. Küll aga on teose perieetiaks minu arvates koht, kus Toomasele tuleb naine järgi ning ta taas koju kutsub. Sel hetkel toimub pööre, mis lõpetab teose tegevuse küllaltki kiiresti. Selles raamatus on peripeetia ja konklusioon omavahel väga tihedalt seotud. Üks asi viis teiseni. Peale naise kutset lähebki Nipernaadi küllaltki ruttu koju tagasi, oligi ju tema seekordne reis seljataga ja palju inspiratsiooni ammutatud. Teosest võib leida erinevaid konflikte, mis tegevust edasi arendavad ja mehe edasi liikuma panevad. Suurem osa mehe konfliktidest on seotud vastava paiga elanikega, kus ta parasjagu on. Näiteks loos parvepoistest, oli suurimaks tõukeks kindlasti arusaamatus Loki ja Mallega
Jutustus on eepika liik, mis sarnaneb oma ülesehituselt novelliga, olles siiski sündmuste ja tegelasterohke, ning konfliktil pole siin nii olulist osa kui novellis. Klassikalise jutustuse aluseks on sündmustik (süzee), mida viivad edasi tegelased ja nendevahelised vastuolud (konflikt). Need omakorda aitavad luua pinget ja tekitada põnevust. Sündmuste arenedes tegevuspinge kasvab ja avaldub kõige teravamalt haripunktis (kulminatsioon). Sellele peaks järgnema pööre (peripeetia), mis juhib lugeja nii püstitatud probleemi kui ka konflikti lahenduseni (konklusioon). Jutustamise kõrval on oluline osa kirjeldusel, mille ülesanne on luua meeleolu, pakkuda puhkepause, vaadelda tegelasi, ümbrust, esemeid, iseloomustada tegelasi ja sündmusi. Kirjeldada võib tegelasi (otsene ja kaudne), tegevuspaika (ruumiline ja ajaline taust), meeleolusid. Jutustuse süzee on kahetasandiline, hõlmates tegelastega seotud juhtumusi ning tegelaste mõtte- ja tundeelu.
(vrd faabula). Süzeed konstrueerided valib autor loo seisukohalt olulised sündmused, ignoreerides teisi, Süzeed hoiab koos pinge ja konflikt. Tavaliselt koosneb sündmustik järgnevatest osadest: sissejuhatus e ekspositsioon, kus tutvustatakse tegelasi ja tegevuskohta; sõlmitus, millest hakkab arenema loo pealiin; dispositsioon, mille käigus sündmustik areneb ja pinge tõuseb; kulminatsioon e tegevuse haripunkt, millest pinge on tõusnud kõrgeimale astmele; peripeetia e pööre, milles olukord hakkab liikuma lahenduse suunas; konklusioon e lõpplahendus, milles sõlmitakse lahtised otsad või viidatakse uuele algusele. Süzees esinevad sündmused võib jagada tuumsündmusteks (süzee arengu seisukohalt olulised sündmused) ja kaassündmusteks ( aitavad esile tuua tegelase iseloomuomadusi, käitumismotiive vms) On eristatud järgmisi sündustiku alaliike : 1) progressiivne süzee-sündmused kronoloogilised järjekorras
koosneb kahest tertserist. Sonetti iseloomustab mõttetihedus, sünonüümirohkus. Peateos ,,Laulude raamat", mis pühendatud Laura´le, koosneb 2 osast ,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast Madonna Laura surma". Kogumik koosneb 366 luuletusest. Taunis, nagu Dantegi, lihalikku armastust. Läks allegoorialt üle metafoorile. 3. Boccaccio(1313-1375) Klassikalise novelli rajaja. Klassikalise novelli osad: ekspositsioon, sõlmitus, dispositsioon, kuminatsioon, peripeetia, konklusioon. Koostas eelmiste firenzelaste eluloo, kommenteeris ,,Jumalikku komöödiat", mille nimesse just tema lisas ülistava epiteedi. Novelli iseloomustab üks tegevuskoht, üks sündmus, tegelaste vähesus, ootamatu lõpp. Algatas itaaliakeelse proosaromaani, võttis kasutusele kaheksavärsilise salmi. Peateos ,,Dekameron", tõlkes kümme päeva. 100 novelli. Kiidab heaks maise armastuse. Inimeses hindab mõistust ja kooskõla loodusega, usklike paheks peab silmakirjalikkust.
esitatakse kronoloogilises järjekorras. Tegevuspinge kasvab järkjärgult kuni novelli lõpus tuleb ootamatu lõpplahendus. Inimestes tuuakse esile vaid mõni üksik iseloomuomadus. Luuakse niinimetatud valmistegelane, kes tegutseb alati mingi kindla mõtte või tunde ajel. Ekspositsioon- tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi Sõlmitus- antakse sõlmsündmus, millest algab järk-järguline tegevuse süzee Dispositsioon- tegevuse järkjärguline arendamine Kulminatsioon- haripunkt Peripeetia-otsustav pööre tegevuses. Konklusioon- Indiaanlaste laager Üldteemaks on inimese elu. Täpsemalt elu ja surma konflikt. Hemingway elufilosoofia. Hemingway oli avalikult sõja ja fasismi vastane. Talle oli tähtis humanism, ent seda tuli tema meelest tihti kehtestada ja kaitsta relvaga, ehk siis tapmise ja sõja vastu oli ta valmis relvaga võitlema. Tema jaoks oli eetiline ennkõike mehine käitumine- surmale tuleb mehiselt silma vaadata. Pessimistlik eksisttentsialistlikud seisukohad
näiva ja tegeliku, sisu ja vormi vahel. See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus Draama: · sündmused on argielust võetud · intriig lähedane tegelikule elule · moraal üldine ja veenev · tegelased kehastavad ühiskondlikke seisusi, mitte karakteritüüpe 17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) · pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule · äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." · kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? (defineerige) · Karakterkoomika - seisneb tegelase mingite omaduste koomilises
kirjutamine kui poliitilise seisukoha võtmine, mis võis paljusid teisi häirida ja millest oli näitekirjanikel parem hoiduda. Säilinud on kaks ajaloolist teost: Aischylose ,,Pärslased" ja Phrynichose ,,Mileetose vallutamine". Kui ,,Pärslased" oli kreeklastele veel meeltmööda, sest kreeklased võitsid sõja pärslastega, siis Phrynichost karistati rahaliselt sellepärast, et ta oli julgenud kirjutada kodumaa õnnetust kajastava näidendi. 51. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Peripeetia ehk pöörak on pööre tegevuse arengus kas hea või halva poole. Türann Oidipus elab õnnelikult, kuni saab teada oma traagilise saatuse täidemineku. 52. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos, Sophokles ja Euripides. Euripidese kui noorima teoseid on säilinud kõige enam: 18 tragöödiat ja 1 saatürdraama
füüsiliselt ohus) Mütoloogiline temaatika = turvaruum (ka vägivalla puhul: kauge minevik, teised paigad) Üldistamine, ühiskonna valupunktide käsitlemine fiktiivses kontekstis Sageli keskendumine ühele võtmeteemale (õiglus, võim, seadus vs tava jm) 51. Kas ja kuidas saaks tragöödiat seostada klassikalise Ateena demokraatiaga? 52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud? 53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Pööre tegevuse arengus (hea v halva poole); nt see, kui Oidipus tappis oma isa 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos - 7 säilinud tragöödiat Sophokles - 7 säilinud tragöödiat Euripides - 18 säilinud tragöödiat 55. Kirjelda üldistavalt Aischylose tragöödiate stiili ja tegelaste esitamist.
tragöödiat ei teatud. 52. Miks kohtab kreeka tragöödiate seas vähe ajaloolise temaatikaga näidendeid? Mitu sellist teost on säilinud? Ajaloolised tragöödiad: Aischylose Pärslased (472, positiivne eeskuju) vs Phrynichose Mileetose vallutamine (negatiivne eeskuju). Sai selle eest trahvi. Müütide kaudu kõneletakse kaasajas, ei räägita otse tõsistel teemadel, mis ühiskonnas valitsevad, sest muidu tunneb rahvas end puudutatuna. 53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. peripeetia (kr peripeteia `pöörak'): pööre tegevuse arengus (hea v halva poole 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos (525456 eKr) Aristokaatlikust suguvõsast, tema sõprade hulgas demokraatlike reformide läbiviijad. Osales suures konfliktis, Kreeka-Pärsia sõjas(esimene suurem
See on ka kõrvalekaldumine normidest: ebatäiuslikkus Draama: 1) Hakkas välja kujunema 18. sajandil. 2) Denis Diderot: "Igas moraalses asjas on keskpaik ja kaks äärmist. Äärmused on meil olemas: tragöödia ja komöödia. Kuid inimene ei ole kogu aeg kurb ega kogu aeg rõõmus." 3) 19. sajandi naturalistlik ja realistlik teater kujutas tavalise inimese eraelu. 17. Millised on klassikalise tragöödia osad? (defineerige) 1) pöörak (peripeetia): muutus õnnelt õnnetusele või vastupidi, kas sõprusele või vaenule 2) äratundmine: muutus teadmatuselt teadmisele: "Kauneim on äratundmine siis, kui temaga koos ka pöörakud toimuvad." 3) kannatus (ainult tragöödias): hukatuslik või piinav tegevus 18. Millised on koomika liigid? 1) Karakterkoomika seisneb tegelase mingite omaduste koomilises liialdamises (hüperbool, karikatuur)
Mitu sellist teost on säilinud? Ilmselt sest turvalisem oli kasutada mütoloogiat jm allikana (polnud poliitiliselt kahtlane)? Samas kaasaja teemad kõnetasid inimesi rohkem, vt ka eelmine punkt. (kui sa kasutad seda konspekti ja tahad, et kõik oleks 100% kindlasti õige, siis sa vb tahad seda osa üle kontrollida, ma ei leidnud eriti infot) Säilinud vaid üks: Aischylose "Pärslased" 53. Mis on peripeetia? Too näide mõnest kreeka tragöödiast. Pööre tegevuse arengus (hea või halva poole). Näide: Sophoklese "Kuningas Oidipus", kui sõnumitooja annab Oidipusele teada tõe tema vanemate kohta (selles tragöödias üldse palju väga efektseid peripeetiaid) 54. Nimeta kronoloogilises järjekorras kolm suurt kreeka tragöödiakirjanikku ning täpsusta nende säilinud teoste hulka. Aischylos (säilinud 7 tragöödiat), Sophokles (7 tragöödiat, 1 saatürdraama),
ilusas tuuni-kas, millele Pariisi linna vapp oli maalitud. Venus ise pidi olema kõige kaunim naine, kel õigus on delfiini endale nõuda. Jupiter, kelle kõue garderoobist kuuldi, toetas ta nõudmist, ja jumalanna oleks ta saanudki, või lihtsalt öeldes, olekski dofäänile mehele läinud, kui Venuse võistlejaks poleks ilmunud noor tütarlaps valges Kõnnakus oli tunda tõelist jumalannat (lad. k.). 41 damastis, käes karikakar' (Flandria printsessi läbipaistev sümbol). See oli haripunkt, peripeetia. Pärast mõttevahetust olid kõik Venus, Marguerite ja teisedki nõus alistuma neitsi Maria targale otsusele. Oli veel olemas üks tore osa, nimelt dom Pedro, Meöopotaamia kuninga oma, kuid nii rohkete katkestuste tõttu oli raske taibata, milleks teda vaja oli. Kõik need isikud kasutasid ülesronimiseks redelit. Kuid kõik läks nurja. Müsteeriumi kaunidusi ei tuntud ega mõistetud. Näis, nagu oleks kardinali sissetulekul mingi nähtamatu maagiline niit äkki tõmmanud kõigi pilgud
annaabi.ee 
