● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad Toimijad ● Riik ● Varasemalt: - Kütid-korilased - Linnriigid - Impeeriumid - Feodaalsed üksused ● Rahvusvahelised organisatsioonid ● Hargmaised korporatsioonid ● Muud II loeng - riigid ja välispoliitika Toimijad
väga pühad. Olulisteks sümboliteks on veetud paati, kirvest, lind (päike-lind-paat), inimesed, ussid, hobune Fardal, Taani Flemming Kaul. Päeva- öö paadid habemeajamisnugadelt leitud sümbolite järgi. Päevapaadid liiguvad vasakult paremale ja ööpaadid paremalt vasakule. 5. MAAILMA SÜSTEEMIDE TEOORIA (World Systems Theory / Core-Periphery Theory / Dependency Theory) Kuidas ühe piirkonna muutused mõjutavad teist. 1. Südaala mõjutab perifeeriat nii majanduslikult kui sotsiaalselt. 2. Tsüklilisus. Südaala tsüklilised tõusud-mõõnad ilmnevad omal moel ka perifeerias. 3. Ebavõrdsed (tehnoloogiliselt/sotsiaalselt/poliitiliselt...) partnerid. Väidetavalt esimest korda maailmas rakendati MS teooriat 1977. aastal (üks rakendajatest oli Harding, teooria praegune kriitik). Teiste hulgas on selle teooria poolehoidjaks ka Kristiansen. 1995. aastal loodi isegi teemakohane ajakiri.
40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat) a USA-s b Jaapanis c Hiinas 42 Mitmete Vene majandusteadlaste ja poliitikute (Parsev, Zinovjev, Primakov jt) arvates on globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik a looduslike tingimuste tõttu b ajaloolistel põhjustel c sadamate vähesuse tõttu 43 Samuel P. Huntingtoni arvates külma sõja eraldusjoon a arvestas tsivilisatsioonide piire b arvestas vaid Lääne ja veneortodoksi tsivilisatsioonide piiri
40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat) a USA-s b Jaapanis c Hiinas 42 Mitmete Vene majandusteadlaste ja poliitikute (Paršev, Zinovjev, Primakov jt) arvates on globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik a looduslike tingimuste tõttu b ajaloolistel põhjustel c sadamate vähesuse tõttu 43 Samuel P. Huntingtoni arvates külma sõja eraldusjoon a arvestas tsivilisatsioonide piire b arvestas vaid Lääne ja veneortodoksi tsivilisatsioonide piiri
Kõige globaliseerunud toomisfaktor on kapital Regionaalne liit, kus on olemas sisene vabakaubandus, ühine kaubanduspoliitika ja faktorite vaba liikumine, kuid ei ole ühtset rahandust ja valitsust on: Ühisturg Spill over on omane neofunktsionalismile Peamine tegutseja merkantilismis on riik 22 Ratsionaalse nappus, alternatiivid, kasum Mitte-konfliktsena näeb majandussuhteid liberalism Reziimi defineerivad normid ja printsiibid Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat 1. Rahapoliitilise trilemma järgi valides kontrolli makroökonoomia üle ja fikseeritud kursi, loobud rahavoogudest 2. Investeering, millega ehitatakse välisriigis tootmine nullist, on Greenfield 3. Raha, mille väärtuse määrab kõrgem võim, nimetatakse Fiat-rahaks 4. Arvamus, et ,,ükskõik, kuidas finantsturul käituda, keegi tuleb ikka päästma" on tuntud kui Moraalne oht 5. Maksebilansi jooksevkontos kajastuvad: väliskaubanduse puudu- või ülejääk 6
* Põhja- ja Ida-Euroopas võidi ristiusustamist käsitleda laiema orientatsioonimuutmise ehk täpsemalt ,,läänestamise" ühe aspektina, pöördena romaani-germaani tsivilisatsiooni arenguvormide ja normide suunas, nagu need olid endisaegse Karolingide impeeriumi territooriumil välja kujunenud. * Ürikute, linnade ja raha tekkimine oli osa laiaulatuslikust sotsiaalsest ja kultuurilisest ümberkujundamisest, milles ristiusustamisel oli oluline, kuid mitte ainutähtis roll.. * Euroopa perifeeriat jäid iseloomustama rahvuslikud, religioossed ja keelelised pinged. *kohalike rahvussuhete ilme määras võõramaise immigratsiooni ulatus ja olemus. Oli suur vahe, kas immigrandid olid vallutajad või rahumeelsed kolonistid, kas neid oli ülekaalukas enamus või tühine käputäis, olid nad maaharijad või maatöölised, magnaadid või vaimulikud. Keskaegne ja uusaegne kolonialism * Uusaegne imperialism intensiivistas maakera ulatuslikku regionaalset diferentseerumist :
Vähetähtis asjaolu sh pole ka globaliseerumise mõõde. Mõned uurijad on märkinud (Kõre 2008: 105), et Lääne Euroopa ja KIE riikide eluasemepoliitikate vahele ei saa tõmmata piiri, kuna erinevad poliitikad ei peitu mitte reformide suuna, vaid eesmärkide tasandil. Globaliseerumine on liberaalse turumajanduse mõõde, mis põhjustab paratamatut muutust, mõjutades lainena kõigepealt tsentristlikke, suuremate mõjusfääridega riike ning järellainetusena perifeeriat. Sotsialistlikest süsteemidest on säilinud vaid Kuuba eluasemepoliitika. Erastamispoliitika e parempoolsete kasuks on leidnud kasutust Thatcheri nn ,,omanikudemokraatia" (home owning democracy). Analoogset hoiakut (kinnisvara teeb vabaks) propageeriti ka 1990. aastate Eesti eluasemereformi/denatsionaliseerimise korraldajate poolt. Valitses arusaam, et eluruumide erastamise positiivsed momendid on
Singer-Prebischi hüpotees: Majanduslikult arenenud riigid ekspordivad mahajäänud maadesse tööstussaaduseid (põhiliselt). Majanduslikult mahajäänud riigid ekspordivad arenenud riikidesse toorainet. Maailm jaguneb laias laastus kaheks: tsenter ja keskuse perifeeria (dependencia). NIEO – New International Economy O... III Tänapäeva neomarksism, Wallerstein (elav klassik): (täiendab Prebischi tsenter–perifeeriat) Maailm jaotatud neljaks: 1) tuumikalad – arenenud industriaalühiskonnad, demokraatlikud ühiskonnad, nö maailma tipp, stabiilne valitsus; 2) perifeeria – alaarenenud ühiskonnad, ekspordivad põhiliselt toorainet (Prebisch), mis oma äärmuses võib muutuda täiesti monokultuurseks, riigid, mis osalevad RV tööjaotuses sunniviisiliselt, neile surutakse midagi peale, perifeerias puuduvad tugevad valitsused, valitused on ebastabiilsed. //näited on muutunud ajas, kord ühed, kord teised.
tekst ja teos Fenotekst – valmis, hierarhiline, organiseeritud, struktureeritud semiootiline produkt. Omab püsivat mõtet. Loomulikus keeles realiseeritud fraasid, diskursused, verbaalsed teosed, mis on mõeldud kommunikatsioonipartnerite otseseks mõjutamiseks. (strukturaalsemiootika objekt). Ometi on fenotekst vaid semiootilise analüüsi avastseen, millele järgneb või mille taga seisab tähenduste loomise protsess – genotekst. Genotekst – différance, siin ei ole perifeeriat ega tsentrumit, pole subjektiivsust, kommunikatiivset funktsiooni, valitseb struktureerimatus, polüseemia, mis leiab tähenduse fenoteksti tasandil. Genotekst on kultuuri toitelahus, mis kristalliseerub fenotekstis. Genotekst on lõputu tähistaja, ei eksisteeri kunagi ainsuses – genotekst on tähistajad. Fenoteksti kommunikatiivsele funktsioonile vastandab genotekst tähenduste loomise. Tekst on intertekst: tekst on tsiteerimine kõige laiemas mõttes. tekst kujuneb tsiteerimise tulemusena
Tähendustav praktika Esteetiline praktika Töö (abstraktne) ja tegevus Objekt Kokkulangevate jälgede eksisteerimise diapasoon Eristatud märkide kogum, milleks on tähendus Tähistajad (semiootika ja psühhoanalüüs) Tähendus Strukturatsioon Struktuur Tekstile saab läheneda üksnes läbi teose JULIA KRISTEVA Genotekst-- erinewuste valitsemine, kus ei ole keset ega perifeeriat, ei ole subjektsust,ega kommunikatiivset ülesannet. Mittestruktureeritud tähenduslik/mõtteline mitmelisus, mis omandab struktuutse korrastatuse vaid FT foonil. Omapärane "kultuuriline lahus", mis kristalliseerub FT-s. * See tungiliste energiate ülekanne, mis organiseerib, st loob ja sisustab teksti sees ja teksti kaudu teatava subjektieelse ruumi, milles subjekt veel ei ole lõhestatud sümboolne üksus nagu fenotekstis -
mitte midagi. Lääne-slaavlaste ajaloost on teada vendide kristitaniseerimine. 1168 Arkona paganliku pühaku hävitamine Rügeni saarel, kus purustati Svantevik?, kolmepealine puuslik. Vb see oli mingi variant kristlusest, mis ei kuulunud Rooma kiriku süsteemi ja sellepärast nim seda paganluseks. Venemaal Vladimir Püha ajal võeti ristiusk vastu. Mida talupojad uskusid ja mida nad tegid, see ei olnud väga kaua aega üldse oluline, eriti see, mis puudutas perifeeriat. Kui Moskvast tulnud Novgorodi piiskopid avastasid, et Novgorodi perifeerias on mitte-kristlikud nimed, siis see oli nende jaoks üllatus. Aga enne seda olid need talupojad nende jaoks olnud kui korralikud kristlikud talupojad. Kui me vastandame paganlikkuse ja kristlikkuse ning selles vastandudes paratamatult üks on hea ja teine paha, siis me tegelikult jätame ennast nende samade poleemilist allikate vangi. Reaalses elus neid elemente
inimesi, kes on enamiku HIV-nakkuste vastu kaitstud ja aidsi kunagi ei põe. Lisaks paljudele ajaloolistele teguritele on riikide konkurentsivõime seletamiseks hulgaliselt teisigi teooriaid. Marksistlikud uurijad on süüdistanud mahajäänuks nimetatud maailma (arenguriigid, Kolmas Maailm, lõuna vms) probleemides koloniaalriikide rõhumist, mis summutas alistatud ühiskondade algatusvõime. Ladina-Ameerika näitel transformeerus see nn sõltuvusteooriaks (tsentrum ekspluateerib perifeeriat). Analoogilist teooriat kasutati ka postkoloniaalse Aafrika ebaõnnestumisi analüüsides. Sõltuvusteooria tundus üsnagi usutavana kuni 1970. aastate alguseni. Siis jõudis aga maailma teadvusse Aasia “majandustiigrite” edukas hüpe industriaalriikide seltskonda. Riikide “arenguhäireid” on seletatud erinevate kultuuride ja religioonide väga erinevate väärtushinnangutega. Arenguökonoomika (Development Economics) enim levinud käsitluse järgi sõltub riigi
annaabi.ee 
