riigis tuluallikate avardamiseks avada kasiino,mis on Itaalias keelatud.Tekkis tüli kahe maa vahel,mistõttu Itaalia kuulutas San Marinole majandusblokaadi.Pärast paariaastat nägelemst lepiti kokku,et kasiinoäri lõpetatakse,kui Itaalia ehitab välja tee mäe jalamilt Monte Titano tippu,pealinnani. Titano mägi Riigikord · Demokraatlik valitsemisvorm on saanud alguse arengost kõikide antud territooriumil elavate perede perekonnapeade iidsest kokkusaamisest.Aja jooksul anti arengo funktsioonid üle Suurele Nõukogule,mis tänapäeval on Vabariigi Parlamendiks.Selle koosseisus on 60 saadikut, keda vabariigi kodanikud valivad oma kohale viieks aastaks. Riigikord · See kogu valib enda sest kaptenregenti, kes täidavad nii riigipea kohustusi kui ka täitevvõimu funktsioone. · Kaptenregendid valitakse 6 kuuks · Nende ametissepühitsemise tseremooniad toimuvad igal aastal 1.aprillil ja 1
Ka kirjaoskus oli linnas märksa levinum kui maal. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Elanikkonna liikuvuse tõttu olid traditsioonilised perekonnasidemed siin paratamatult nõrgemad kui maal ja võõrad vastassoost inimesed puutusid teineteisega tihedalt kokku. Seetõttu sõlmiti linlaste abielud senistest rohkem abiellujate endi vastastikuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuse järgi. Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus juba küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut. Jõukas pered piirasid ka oma tütarde liikumisvabadust, et vältida kokkupuuteid võõraste meestega. Samal ajal levis linnades laiadaselt prostitutsioon, millese ka kirik ja linnavõimud hakkasid järk-järgult leplikumalt suhtuma. Kuna mehed abiellusid suhteliselt hilja, kui oldi
Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi. · Linna aristokraatia ja aadli seas püsisid traditsioonilised perekonnapeade kokkuleppel sõlmitud abielud, kus küpses eas mees kosis sageli vaevalt murdeikka jõudnud tüdrukut · Linnades levis laialt prostitutsioon, millesse ka kirik ja linnavõimud hakkasid ajajooksul leplikumalt suhtuma. · Prostitutsioonis nähti vallaliste meeste jaoks vajalikku nähtust, mis aitab hoiduda seiklustest korralike neidude ja abielunaistega ning kaitseb seega ühiskonna moraali. · Linlaste seas juurdus järjest enam mõttelaad, et olemasolevat
tehtud ülekohut korvata ja paljukannatanud eestlased ometi kord vabaks lasta. Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama. Inimesed ei läbenud kauem kodus istuda, otsekui kartes vabaduse saabumist maha magada. Õhtu õhtu järel seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle lauluväljakule. Tulid kõik, nii vanad kui noored, lähedalt ja kaugemalt, üksikult, seltskonniti ja perekonniti, isegi imikud kõlkusid revolutsionääridest perekonnapeade kukil, viiekuune Lagle teiste tulevikubeebide hulgas. Kes siis oleks mallanud lapsega kodus kükitada ja vabaduse laulupidudest eemale jääda! Lavale ilmusid taas ka ansamblid ning ööd läbi kõlasid helendava suvetaeva all vanad rahvuslikud ja uued rahvalikud laulud. Nood, mis olid poolsada aastat keelatud olnud, ja need, mis viimase paari aastaga juurde olid loodud. Ja mida juba aasta pärast hakati kerge irooniaga
b) annab võimaluse elus edasi jõuda ja tekitab perspektiivitunde; c) likvideerib kapitalismi loomuomased vastuolud. 30. Võrdsust mitte ainult töötajate, vaid kõigi kodanike vahel (turul ja perekonnal on ebaoluline roll) näeb ette heaoluühiskonna a) katoliiklik mudel; b) konservaiiv-korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 31. Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud gruppidesse - näiteks perekonda -ja grupid omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi a) liberaalne mudel; b) korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 32. Konservatiivses riigis a) on riik reguleerija, hoides ara ja ohjeldades indiviidide ja gruppide käitumist, mis võiks ohustada avalikku huvi; b) peaks riigi osalus olema minimaalne (kaitsta ühiskonda ja selle suveräänsust välise agressiooni eest; (ühiskonna sisemistesse protsessidesse riik sekkuda ei tohiks);
b)võimaluses omada võimu ja autoriteeti, domineerida parteis, kollektiivis, seltskonnas; omada kodanikuõigusi või taluda poliitiliste võimaluste piiranguid jne.; c) võimaluses liikuda ja soetada tutvusi teatud ühiskonnakihtides, klubides, seltskondades; saavutada prestiiž, kuulsus, tuntus, maine jne. 31.Sotsiaalset integreeritust (et inimene oleks integreeritud gruppidesse - näiteks perekonda -ja grupid omakorda - näiteks perekonnapeade kaudu - integreeritud ühiskonda) taotleb heaoluriigi a) liberaalne mudel; b)korporatiivne mudel; c) sotsiaaldemokraatlik mudel. 37.(Suunav) eelreguleerimine on a)seaduste ja regulatsioonide täitmise kindlustamine; b) seaduste ja regulatsioonide kehtestamine; c)valitsusasutuste organisatsioonilise struktuuri kehtestamine. 40.Subsidiaarsusprintsiip kaitseb kodanikku riigi ülemvõimu eest, sest a) kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid;
meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. · Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. · Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. e. Abielu ja perekond · Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. · Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. · Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. · Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. · Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. 2. Linlaste ellusuhtumine a. Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: · Aadlisuguvõsa tänavalahingud. · Vaese lihtrahva väljaastumised.
Platoni arvates riik ja inimene on üheealised, s.t. inimkond pole kunagi ilma riigita eksisteerinud. 1) Patriarhaalne teooria: Aristotelese arvates on inimühiskonna organisatsioon 3 astmeline: a) Perekond: hõimu või veresugulus, kuhu on võetud ka teisi inimesi. Isa on võimu esindaja, tema käsk on seadus. b) Asundused: perekonnad ühinevad ühtsete huvide kaitseks. Liikmed on perekonnad. Võimuorganid on perekonnapeade nõukogu. c) Asundusteliit e riik: asundused ühinevad. Võim on valitseja või monarhi käes. Valitseja ülesanded samad nagu isal - perekonna heaolu kindlustamine, konfliktide ärahoidmine, kaitse. Riigi elanikud on staatuse poolest erinevad: 1) kodanikud - kodaniku õigused; 2) võõrad - pole õigusi. 2) Teoloogiline teooria: Riik tekkis jumala tahtel maa peal, taevase riigi eeskujul. Maapealne riik - väike
Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. Linlaste ellusuhtumine Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: Aadlisuguvõsa tänavalahingud. Vaese lihtrahva väljaastumised. Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri keisri ja paavsti pooldajad. Rahakultus:
Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. Linlaste ellusuhtumine Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: Aadlisuguvõsa tänavalahingud. Vaese lihtrahva väljaastumised. Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri keisri ja paavsti pooldajad. Rahakultus:
Elanikkonda suurendasid maalt tulevad uusasukad, kellest osa sai meistriks ja kodanikud, osa jäi aga virelema. Palju oli võõrast päritolu rahvast – läbisõitvaid kaupmehi, palverändureid ning kerjuseid. Suurlinnades sulandusid erinevad traditsioonid ning tuli harjuda uue ja tavatuga. Abielu ja perekond Võõrad vastassoost inimesed, puutusid tihedamini kokku kui maal. Abielu sõlmiti rohkem vastastikuse sümpaatia kui vanemate soovil. Rikaste abielus domineerisid ikka perekonnapeade kokkuleppimisel sõlmitud abielud. Jõukad pered piirasid tütarde liikumisvabadust, vältimaks kokkupuuteid võõraste meestega. Laialt levinud oli prostitutsioon kui vallalistele meestele tarvilik nähtus, mis hoiab neid seiklustest korralike tüdrukute ja abielunaistega. Linlaste ellusuhtumine Sotsiaalsed pinged ja vastuolud: Aadlisuguvõsa tänavalahingud. Vaese lihtrahva väljaastumised. Itaalias 2 vaenutsevat linnade leeri – keisri ja paavsti pooldajad. Rahakultus:
Euroopas on esimese teadaoleva riigi tekkimise teooria autor Aristoteles. Tema arvates organiseerus inimühiskond riigiks tasandilt tasandile. 1) Perekond: inimeste kogum, kus ollakse hõimu- või veresuguluses (sellesse kuulusid Antiik-Kreekas õigusetute liikmetena ka orjad). Perekonnas on võim isal, tema käsk on seadus; 2) Perekonnad ühinevad ajapikku ühiste huvide paremaks kaitsmiseks asundusteks, kus võimuorganiks on perekonnapeade nõukogu või viimase poolt valitud juht (mõne perekonna pea). Nõukogu või juhi otsused on seadusteks; 3) Asundused ühinevad omakorda ajapikku asunduste liiduks, mida hakatakse nimetama riigiks, kusjuures riigi valitseja (monarhia juhul) või vanematekogu (vabariigi juhul) on Aristotelese arvates rahva isa. Nende võim riigis on sama, mis isa võim perekonnas.
annaabi.ee 
